lg 5 ja § 29 lg 1 alusel.
lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Pankrotimenetluse kulusid pole deposiiti makstud. Kohus leiab, et kuna OÜ-l Xxxx ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada OÜ Xxxx pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kuigi ajutine haldur viitab aruandes sellele, et seoses võlgnikule kuulunud autodega võib olla põhjendatud uurida täiendavalt nende võõrandamise tehingute tagasivõitmise võimalusi, tuleb arvestada, et nimetatud autod pärinevad aastatest 2002 ja 2004 ning nende osas tagasivõitmise nõuete esitamisest saadav võimalik tulu ei kataks pankrotimenetlusega kaasnevaid kulutusi.
lg 4 alusel avaldab kohus teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 19 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1425 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 75 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Halduri toimingud on olnud vajalikud. Kohus määrab halduri tasu suuruseks 1425 eurot. Lisaks on põhjendatud kulutused summas 250 eurot. Kuna pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgnikul ei jätku vajalikeks väljamakseteks vara, mõistab kohus ajutise halduri tasu välja võlgnikult, kuid määrab nende hüvitamise riigi vahenditest 397 euro suuruses summas (
lg 4).
lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutisel halduril Lembit Ülperil tuleb võlgnik likvideerida kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus määrab OÜ Xxxx dokumentide hoidjaks juhatuse liikme xxxx. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.