1-15-10547/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-10547 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2017 määrus Georg Ploome (ik: 39305302524) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Georg Ploome kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
6. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
7. märtsi 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt K. Kooga Advokaadibüroo kaudu 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 12 (kaksteist) eurot, vandeadvokaadi Kaido Kooga määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 187 lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulu välja Georg Ploomelt. Süüdimõistetu Georg Ploomel tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Viru Maakohtu 15.12.2015 kohtuotsusega tunnistati G. Ploome süüdi KarS § 423 1 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1, KarS § 65 lg 2 alusel 2 aasta 3 kuu 3 päeva vangistusega. Karistuse kandmise alguse ajaks oli 05.09.2015 ja karistusaja lõpp saabub 08.12.
10. Viru Vangla esitas
11. märtsil 2017 Viru Maakohtule materjalid G. Ploome tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
12. Viru Maakohus jättis oma
13. märtsi 2017 määrusega G. Ploome vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
14. G. Ploome on kriminaalkorras karistatud 4 korda, 2 korda on määratud katseaeg, millised ebaõnnestusid ja pöörati täitmisele, viimase kuriteo pani G. Ploome toime katseajal. 3.
15. Positiivsena tõi kohus välja vabanemisjärgse elu- ja töökoha olemasolu, samuti on G. Ploome olnud vanglas tööga hõivatud ja osalenud sotsiaalprogrammis. Kuna G. Ploome ei ole aga suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks, ei ole seega varasem karistus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Ei ole usutav, et G. Ploome hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Ka enne vangistust oli G. Ploomel elu- ja töökoht, kuid see ei hoidnud teda eemale kuritegude toimepanemisest. 3.
16. Kohus viitas ka kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. G. Ploomel on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu see tingimus pole täidetud. Uue kuriteo toimepanemise risk ei ole kohtu hinnangul madal või väheoluline. MÄÄRUSKAEBUS
17. Viru Maakohtu
18. märtsi 2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu G. Ploome kaitsja K. Kooga, kes palub tühistada Viru Maakohtu määruse ja vabastada G. Ploome tingimisi enne tähtaega vangistusest. 4.
19. Maakohtu määrus on ebaseaduslik ja põhjendamatu, kuna kohus pole määruses oma seisukohti põhjendanud. Maakohus oleks pidanud eriliselt põhjendama vabastamata jätmist, kuna nii Viru Vangla kui ka prokurör toetasid süüdimõistetu vabastamist. 4.
20. Kaebaja toob positiivsetena välja asjaolud, et G. Ploome on peaaegu aasta olnud avavanglas, kogu aeg hõivatud olnud tööga ja seda teinud pikemat aega ka väljaspool vanglat. G. Ploome on käinud 2 korda väljasõitudel, vormistanud ise endale PPA-s dokumendid ja käib alates 11.12.2016 Mihkli koguduses teenistustel. Kaks distsiplinaarrikkumist ei kaalu üle kõike positiivset, mis on märgitud Viru Vangla iseloomustuses. 4.
21. Arvestada tuleb, et tegemist on esimese reaalse vangistusega. Kaitsja hinnangul on karistuse eesmärgid saavutatud, seda on G. Ploome näidanud oma eeskujuliku käitumisega vanglas. Pärast vabanemist on G. Ploomel soov asuda koheselt tööle ja sügisel jätkata õpinguid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Viru Maakohtu 22.03.2017 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maakohus on määruses kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
23. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis järgides KarS § 76 lg-s 1 toodud formaalseid ning lg-s 4 toodud materiaalseid nõudeid. Maakohus on hinnanud asjaolusid kogumis ning leidnud, et negatiivsed faktorid kaaluvad üle positiivsed, mistõttu ei ole maakohus G. Ploomet ennetähtaegselt vangistusest vabastanud. G. Ploome ennetähtaegse vabastamise välistavad KarS § 76 lg-t 4 hinnates eelkõige G. Ploome varasem elukäik, käitumine karistuse ajal ja süüdlase isik ehk G. Ploome vabaduses viibides olevad käitumismustrid. Viru Maakohus on määruses selgelt põhjendanud, millised asjaolud on G. Ploome puhul teguriteks, mille tõttu tuleb ta jätta ennetähtaegselt vabastamata. Maakohtu määruse põhjendustega mittenõustumine ei tähenda põhjenduste puudumist.
24. Kaebaja hinnangul oleks maakohus pidanud eriliselt põhjendama G. Ploome vabastamata jätmist, kuna nii vangla kui ka prokuratuur toetasid süüdimõistetu vabastamist. Ringkonnakohus maakohtule põhjendamiskohustuse rikkumist ette ei heida, maakohus on hinnanud kogumis kõiki tegureid, mis G. Ploomet iseloomustavad. Asjaolu, et prokuratuur ja vangla toetavad 2 2 G. Ploome vabastamist, ei ole kohtutele otsustuse tegemisel kategooriliselt siduv, mistõttu ei ole kohtutel põhjendamiskohustus erinev olukordadest, mil vangla ja/või prokuratuur ei toeta süüdimõistetu vabastamist.
25. Kaebaja on määruskaebuses toonud välja G. Ploomet iseloomustavad positiivsed tegurid – G. Ploome on peaaegu aasta olnud avavanglas, töötanud vangistuse jooksul, osaleb alates 11.12.2016 Mihkli koguduse teenistustel, tal on vabanemisel olemas töö- ja elukoht ning soovib asuda õpingutele. Kaebaja hinnangul ei kaalu kaks kehtivat distsiplinaarkaristust üle kõike positiivset, mis märgitud vangla iseloomustuses. Ka maakohus on eelnimetatud tegureid kogumis hinnanud, kuid toonud positiivsete tegurite kõrval välja ka negatiivse – G. Ploomet on kriminaalkorras karistatud 4 korral, on käesoleva kuriteo toime pannud katseajal ning varasemalt rikkunud katseaja nõudeid. Kaks kehtivat distsiplinaarrikkumist näitavad, et G. Ploome eirab ametnike korraldusi teadmises, et vanglaametnike korraldustele allumine on kohustuslik. Ringkonnakohtu hinnangul näitavad karistused G. Ploome negatiivset suhtumist reeglite järgimisse ja ametnikesse üldiselt. Seda asjaolu kinnitab ka kriminaalhooldusnõuete korduv rikkumine, G. Ploome on hoidnud varasemalt kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja teisel korral kuulutatud tagaotsitavaks, sest pani katseajal toime uue kuriteo ning ei ilmunud korralistele registreerimistele. Seetõttu ei ole kohtul veendumust, et G. Ploomet ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel suudaks käituda õiguskuulekalt.
26. Kohus, hinnanud KarS § 76 lg-s 4 toodud materiaalseid eelduseid tingimisi ennetähtaegsest vangistusest vabanemise hindamiseks, leiab, et G. Ploome karistuse kandmise eesmärk ei ole käesolevaks hetkeks täidetud ning ei esine erandlikke asjaolusid, et vabastada G. Ploome ennetähtaegselt vangistusest. G. Ploome on korduvalt rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on keskmisest kõrgem – 55%. Samuti nähtub Viru Vangla materjalidest, et G. Ploomel on 10.01.2017 seisuga tasumata võlanõudeid 9454 euro ulatuses ja vabanemisfondis on hoiustatud vaid 299 eurot. See võib tekitada ohu uute kuritegude toimepanemiseks, kuna isikul puuduvad rahalised vahendid võlanõuete tasumiseks. Seetõttu jääb ringkonnakohus maakohtu seisukoha juurde ning leiab, et G. Ploomel tuleb vangistuses oma karistuse kandmist jätkata.
27. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
28. G. Ploome kaitsja Kaido Kooga esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis maakohtu määrusega tutvumine ja määruskaebuse koostamine aega 1,5 tundi, mille eest ta soovib kokku tasu summas 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 72 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel G. Ploome kanda. /allkiri/ Tiit Lõhmus 3 /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau