1-13-11682/99

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-11682 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2017 määrus süüdimõistetu Nikolai Šmeljovi taotluse rahuldamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Nikolai Šmeljov 37309223730), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. märtsi 2017 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Nikolai Šmeljovi määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu 18.07.2014 otsusega karistati Nikolai Šmeljovi KarS § 184 lg 2 p 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 11 aasta vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 16.07.2013-18.07.2013 loeti karistusaja hulka, arvestades karistuse kandmise alguseks 16.07.
7. Sama otsusega mõisteti N. Šmeljovilt välja menetluskulud summas 24 310,92 eurot, mis tuli süüdimõistetul tasuda 12 kuu jooksul. 1.
8. Tartu Ringkonnakohtu 21.10.2014 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. 1.
9. Riigikohtu 16.03.2015 otsusega tühistati Viru Maakohtu 18.07.2014 otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 21.10.2014 otsus osaliselt N. Šmeljovi süüditunnistamises ning karistamises KarS § 184 lg 2 p 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi. N. Šmeljov mõisteti süüdistuses KarS § 392 lg 2 p 2 järgi õigeks. Sama otsusega tunnistati N. Šmeljov süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 9 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja loeti karistuse kandmise alguseks 16.07.
10. Muus osas jäeti ringkonnakohtu otsus muutmata. 1.
11. Viru Maakohtu 04.03.2016 määrusega pikendati N. Šmeljovilt Viru Maakohtu 18.07.2014 otsusega välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaega 1 aasta võrra alates määruse jõustumisest. 1.
12. 20.03.2017 saabus Viru Maakohtusse N. Šmeljovi uus taotlus väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks, kuna tal on tasumata laenud, 2 last ning terviseprobleemide tõttu ei saa ta vanglas tööd ega tasuda menetluskulusid.
13. Viru Maakohtu 21.03.2017 määrusega jäeti N. Šmeljovi taotlus rahuldamata, kuna see ei ole põhjendatud. 2.
14. Asjaolu, et N. Šmeljov kannab vanglakaristust ning tema materiaalsed võimalused menetluskulude tasumiseks on piiratud, ei tähenda, et kulude sissenõudmine oleks tema suhtes ebaõiglane. Kinnipeetav on ise enda kriminaalse käitumisega tekitanud olukorra, kus temalt on välja mõistetud menetluskulud ning maakohus ei pidanud võimalikuks avalduses toodud põhjustel ajatada menetluskulude tasumist seda enam, et kohtuotsusega välja mõistetud kulude osa tasumiseks on antud 12 kuud ning seejärel pikendatud veel üheks aastaks. Maakohtule ei ole esitatud veenvaid põhjendusi ega tõendeid, selle kohta, kas süüdlane on määratud tähtaja jooksul mingi osa kuludest hüvitanud ja mis tal takistas seda teha. N. Šmeljovi uues samasisulises taotluses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, mis muudaks oluliselt tema senist olukorda. Kinnipeetava taotlusest ei nähtud selliseid asjaolusid, mis kaaluksid üles sissenõudja huvid. 2.
15. Maakohus ei tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et taotleja resotsialiseerumise kaalutustel või tulenevalt tema majanduslikust olukorrast oleks menetluskulude sissenõudmine ebaõiglane, arvestades ka sissenõudjate huvi. Määruskaebus
16. Viru Maakohtu 21.03.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes jääb oma 20.03.2017 esitatud taotluse juurde ning palub jätkuvalt pikendada menetluskulude tasumise tähtaega 1 aasta võrra. Temalt väljamõistetud summat ei ole võimeline 12 kuu jooksul tasuma ka töötav inimene. N. Šmeljov toob välja, et tal ei ole midagi töötamise vastu, kui ta saab oma haiguse diagnoosi ja vastavat ravi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Ringkonnakohus, tutvunud N. Šmeljovi määruskaebusega ning maakohtu määrusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning N. Šmeljovi määruskaebus rahuldamata.
18. Kohtukolleegium on seisukohal, et N. Šmeljovi määruskaebuses väljatoodud asjaolud ei anna alust maakohtuga võrreldes teistsugusele järeldusele jõudmiseks ja ei sea kahtluse alla maakohtu järeldusi. Maakohus on käsitlenud, miks ei ole käesoleval ajal põhjendatud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamine ning N. Šmeljovile on juba antud võimalus tasuda menetluskulusid pikema aja jooksul nii kohtuotsuses kui ka täiendava määrusega. N. Šmeljovi poolt välja toodud eelduslikult saadav arstlik diagnoos, ei ole asjaolu, mille alusel peaks veel pikendama süüdimõistetul menetluskulude tasumise tähtaega. Lisaks on kriminaalasja toimikus Riigi Tugiteenuste Keskuse kui sissenõudja seisukoht, mille kohaselt on võimalik näha N. Šmeljovi kontol rahade liikumist, ühtegi nõuet vanglas täitmisel ei ole ning kogu raha läheb vabakasutusse, kuna VangS § 44 alusel on täitunud ka vabanemisfond. Seega puuduvad mõjuvad põhjused menetluskulude tasumise tähtaja taaskordseks pikendamiseks ning määruskaebus jääb edutuks.
19. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
20. märtsi 2017 määruse muutmata ja N. Šmeljovi määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ 2 Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 3 Mati Kartau