lg 2 alusel vähendas kohus karistust ühe kolmandiku võrra, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust.
Artsebaševile vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni ning võeti R. Artsebašev kohtusaalist vahi alla. Karistuse kandmise alguseks loeti tema kinnipidamise aeg, so 16.01.2017. a. 2. Kohus mõistis sama otsusega R. Artsebaševilt
lg 1 alusel riigi tuludesse välja sundraha 352,50 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 120 eurot. Kohus määras
Artsebašev’il tuleb menetluskulud, kokku 472,50 eurot, tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena.
lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi käesoleva seadustiku
Selle kohustuse aluseks on arusaam, et konkreetse kriminaalmenetluse ja seega ka kulud põhjustas süüdimõistetu oma teoga.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
lg 11 sätestab, et
lõike 1 punktis 4 sätestatud menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus menetluskulude väljamõistmisel võtnud arvesse kõiki asjaolusid ja järginud seadusest tulenevaid nõudeid. Nimelt on maakohus vähendanud R. Artsebaševile määratud sundraha poole võrra, kuna asja on menetletud kiirmenetluse korras. Samuti on maakohus hinnanud süüdistatava varalist seisundit ning leidnud, et käesolevas asjas ei ole andmeid, mis annaks alust jõuda seisukohale, et menetluskulude hüvitamiseks esineks R. Artsebaševil takistusi või käiks nende hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Lisaks märgib kohtukolleegium, et määruskaebuses ei ole esitanud ühtegi sellist asjaolu, mida maakohus ei oleks arvestanud või mis käesoleva kaebuse arutamisel tingiks menetluskulude riigi kanda jätmise. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et kehtiv seadusandlus ei näe ette võimalust jätta menetluskulusid täies ulatuses riigi kanda. Kohtukolleegium juhib kaebaja tähelepanu sellele, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Seejuures lasub tõendamiskoormis süüdistataval. Süüdistatav ei ole enda maksejõuetust kuidagi tõendanud. Ainuüksi väide, et isik ei oma käesoleval ajal sissetulekuid, ei tõenda veel tema maksejõuetest. Asjaolu, et isikul puudub ametlik töökoht, ei ole põhjuseks, miks vabastada ta menetluskulude tasumisest. R. Artsebaševi puhul on tegemist tööealise, terve inimesega, kellel ei ole kohtu andmetel takistusi töökoha leidmiseks ja töö tegemiseks. Kohtukolleegium osundab, et R. Artsebaševil on kohtuotsuse jõustumisest alates võimalik tasuda menetluskulusid 12 kuu jooksul ning vajadusel on võimalik taotleda ka tasumise pikendamist. Kohtukolleegium selgitab ka, et tegemist on täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtajaga. Kui nimetatud kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. 4.2. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole andmeid, mis annaks alust eeldada, et R. Artsebašev ei suuda tasuda temalt maakohtu otsusega väljamõistetud menetluskulu määratud ajavahemiku jooksul. Maakohus põhjendatult jätnud A. Artsebaševi menetluskulud täielikult tema enda kanda ning määruskaebuses esitatu ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks menetluskulude väljamõistmise osas. 2
a otsuse menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.