§-le 127 lg -le 1, 128, 132 ja 492 lg 1 ning palub kostjalt välja mõista 3903, 58 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda. 2. Kostjat ei vabasta vastutusest ka asjaolu, et kahjujuhtum on leidnud aset üürniku käitumisest tulenevalt. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et KOS § 11 lg 1 p-de 1 ja 2 sätestatut järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Seega vastutab kostja ka tema tahte kohaselt korteriomandi reaalosa kasutanud üürniku käitumise eest. Sama tuleneb ka TsÜS §132 lg-st 2 (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-129-13, p 33). Kostja etteheited teostatud tööde mahule ning maksumusele ei ole asjakohased ega põhjendatud.
Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest ehk terviklikkuse taastamise kulust (RKTKo 3-2-1-121-08, p 15). Seega, kuigi korteri nr 27 seinad, laed ja põrandad said kahjustada osaliselt, tuli korteri nr 27 kahjujuhtumi eelse tervikliku esteetilise välisilme tagamiseks teostada taastus nimetatud pindade kogu ulatuses. Põhjendatud ei ole kostja vastuväited, et kahjustatud korteri omanik asetati taastamistööde järgselt kahjujuhtumile eelnevast olukorrast oluliselt paremasse olukorda. Asjaolu, et kahjude likvideerimisel ning asjade taastamisel omandab kahjustunud vara värske viimistluse on paratamatu.
Kahjunõue ei vasta tegelikkusele ning
lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgile, sest kahjusaaja on asetatud tunduvalt paremasse olukorda, milles kahju saaja oleks olnud, kui kahju ei oleks esinenud. Hageja poolt tellitud tööd sellises mahus ei olnud vajalikud. Ehitise 12.11.2013 ülevaatuse aktides ja teostatud tööde aktis on vasturääkivused (põranda märgumine ja kahjustumine). 5. Laminaatparketi ja põrandaliistude vahetus ei olnud põhjendatud. Fotodelt ei ole tuvastatav, et lagi oleks kahjustatud olnud. Seintel olnud tapeet oli madalas hinnaklassis (kuni 5€/rull), kuid uue paigaldatud tapeedi hinnaklass on eriti kõrge (10€/rull). Selle vahetamine polnud üldse vajalik ega põhjendatud. Hageja ei pidanud vajalikuks täpsustada vajalike tööde tegelikku mahtu ning võtta alternatiivseid hinnapakkumusi, mistõttu on küsitav hageja otsus hüvitada kindlustusjuhtumi käigus tekkinud kahju OÜ Brevanor esitatud hinnapakkumuse alusel summas 3903, 58 eurot. Tegemist on kahju saanud korteri omaniku alusetu rikastumisega
Teostatud tööde vajadus ja maht on põhjendamata. Kahjunõue 3903,58 eurot on põhjendamatult kõrge, sest remondi maksumus ei vasta turuhinnale. Teostatud remondi maksumus ületab samaväärses seisukorras olevate eluruumide keskmise turuhinna. Eluruumi remondi reaalne tõendatav hind võib olla arvestuslikult (võttes arvesse kinnisvaraturu hetkeolukorda) 367 eurot. Kostja viitab Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-54-06, 3-2-1-159-09, 3-2-1-19-13, 3-2-1-36-
Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja vastutab ka tema korterit kasutanud üürniku käitumise eest. Riigikohus on leidnud lahendis, millele on viidanud ka hageja, et kostjat ei vabasta 3 2-15-7937 vastutusest ka asjaolu, et hooletult käitus üürnik, kes kasutas korterit. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et KOS § 11 lg 1 p-de 1 ja 2 sätestatut järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Seega vastutab kostja ka tema tahte kohaselt korteriomandi reaalosa kasutanud üürnike käitumise eest. Ka TsÜS § 132 lg-st 2 tuleneb, et isik vastutab teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Korteriomanikuna peab kostja üürilepingut sõlmides arvestama riskidega, mis võivad tuleneda ka üürnike rikkumistest, ega saa korterit üürile andes vabaneda korteriomaniku kohustuste täitmisest (RKTKo 3-2-1-129-13 p 33). Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud kostja väide, et üürnik, vastutab KOS § 11 lõikes 1 nimetatud korteriomaniku kohustuste eest ja ka hageja ees. 8. Kostja vastuväite kohaselt ei vasta kahjunõue
lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgile, sest kahjusaaja on asetatud tunduvalt paremasse olukorda kui ta oli enne kahju tekkimist. Hageja väitel on paratamatu et kahju likvideerimisel omandab kahjustunud vara värske viimistluse ning teisiti ei olegi asja taastamine võimalik.
lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks endise olukorra taastamine.
lg 3 reguleerib kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramist asja kahjustamise korral. Viidatud sätte esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et olukorras, kus kahjustatud korteri seisund oli enne taastamist halvem kui peale taastamist, on kahjustatud isik saanud kasu. Samas nõustub kohus aga ka kostja seisukohaga, et kahjustatud korteri taastamine teisiti võimalik ei olnud.
lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. 9. Riigikohus on selgitanud, et
lg 5 alusel tuleb kaaluda, kas kannatanu suhtes on õiglane arvata maha kasu olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (RKTKo 3-2-1-133-15 p 17). Kasu mahaarvamiseks on
kasu peab olema põhjuslikus seoses kahju tekitamisega ja kasu mahaarvamine hüvitisest ei tohi olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kohtu hinnangul on kasu ja kahju tekitamise vahel põhjuslik seos olemas, kuna ilma korterit kahjustamata, ei oleks korterit remonditud, ega kahjustatud korteri omanik saanud uusi materjale ja värsket remonti. Kohus leiab, et kolmandate isikute tehtud maksed, mis tehakse lepingust või seadusest tuleneva kohustuse alusel, sh. kahjustatud isiku poolt sõlmitud kahjukindlustuse hüvitis, ei kuulu üldjuhul kasuna kahjuhüvitisest mahaarvamisele. Kahjukindlustuse eesmärk ei ole mitte kahju tekitaja kahju hüvitamise kohustuse vähendamine, vaid kahju saanud isikule asja parandamise kulude hüvitamine. 10. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja oleks pidanud kahju hüvitamisel võrdlema rikkumisele eelnevat ja sellele järgnevat korteri seisukorda. Riigikohus on selgitanud, et kui
§-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis
Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (RKTKo 3-2-1-121-08 p 15). Eeltoodu tuleneb ka kostja poolt kohtule esitatud hageja kodukindlustuse üldtingimustest, mille järgi on kahju hüvitamise aluseks vara taastamisväärtus ja taastamisel ei võeta arvesse ehitise kulumit. Kohtu hinnangul on kasu 4 2-15-7937 mahaarvamine kahjuhüvitisest käesoleval juhul vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga, kuna kannatanul ei olnud objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (nn. pealesunnitud rikastumine), st. kahjustatud korteri omanik ei saanud ära hoida korteri taastamise käigus uute materjalide paigaldamist ja uue siseviimistluse teostamist. Vastasel korral poleks kindlustusandjal üldse võimalik asja parandada, mis muudaks saavutamatuks
eesmärgi, milleks on tagada kahjustatud isiku vara säilimine.
Tähendust ei oma kostja viide hageja üldtingimustes sätestatule, mille järgi arvatakse hüvitisest maha kahjustunud hoone kulumile vastav osa kindlustusjuhtumi eelse seisuga. Eelviidatud üldtingimus reguleerib rahalise hüvitise väljamaksmist, mitte asja taastamise kulude hüvitamist. Üldtingimuste kohaselt on ehitise taastamine selle viimine kindlustusjuhtumi eelsega sarnasesse seisundisse ning kindlustusandjal on õigus valida taastamistööde teostaja ja taastamisviis. 11. Nõustuda ei saa kostja vastuväitega, et teostatud remonditööd sellises ulatuses polnud vajalikud ja põhjendatud, st. hageja on neid arvestanud ebamõistlikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et remonttööde maht ja kulutuste suurus olid mõistlikult võttes paratamatud. Korteri kahjustused on fikseeritud toimiku materjalides olevas ehitise ülevaatuse aktis (tl. 9) ja konkretiseeritud akti lisas (tl. 10). Samuti nähtub OÜ Brevanor kahest hinnapakkumisest (tl. 13, 14), et võrreldes algset pakkumist täpsustatud pakkumisega, on vähendatud teatud tööde hinda ja lisatud teatud tööd ning kokkuvõttes on tööde maksumust vähendatud ca 1000 euro võrra. Samuti on hageja oma seisukohtades ja ka kohtuistungil usutavalt selgitanud, millest tulenevalt ei olnud võimalik remonttöid teostada väiksemas mahus ja kostja väidetud viisil. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja pidanuks võtma hinnapakkumised ka teistelt remondiga tegelevatelt ettevõtetelt. Sellist kohustust kindlustusandjale ei tulene seadusest ega ka üldtingimustest. TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on kostjal kohustus oma vastuväiteid tõendada. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt. Seda saanuks kostja tõendada, esitades kohtule samade remonttööde hinnapakkumised teistelt ettevõtetelt. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud ka kostja väide remondi reaalse arvestusliku hinna osas (367 eurot). Tulenevalt
eesmärgist, milleks on tagada kahjustatud isiku vara säilimine, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust kostja väide, et remondi maksumus ületab samaväärsete korterite turuhinda. Kokkuvõttes ei anna kostja vastuväited hüvitise vähendamiseks alust ja hagi tuleb rahuldada. Hagihind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124). Hageja palub välja mõista kostjalt 3903, 58 eurot, mis on ka hagi hinnaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 5 2-15-7937 Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 325 eurot ja sõidukulu 17 eurot 23.03.2017 istungile. Riigikohus on selgitanud, et hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus (RKTKm 3-2-1-64-13 p 13). Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv 325 eurot ja sõidukulu 17 eurot (bussipiletite maksumus), kokku 342 eurot. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.