KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- mail 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-9571 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid Ivar Seppeni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 03.05.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Ivar Seppen, isikukood 37106075225, xxx Vandeadvokaat Lembit Nirgi Kaitsja RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426 lg 1, § 432 , määras:
- Vabastada Ivar Seppen karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
- Kohaldada katseaega kuni 22.04.
- Katseaega hakata arvestama käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
- Määrata Ivar Seppen katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
- Kohustada Ivar Seppenit järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
- Kohustada Ivar Seppenit täitma katseajal KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust: mitte tarvitada alkoholi. 1
(5)- Vabastada Ivar Seppen käesoleva kohtumääruse jõustumisel. Rahuldada vandeadvokaat Lembit Nirgi taotlus ja määrata tema poolt Ivar Seppenile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 160,80 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 134 eurot, ning käibemaks 26,80 eurot). Menetlyuskulu, kaitsjatasu, jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.04.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ivar Seppeni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Ivar Seppen on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 05.01.2012 kohtuotsusega KarS § 113-§ 25 lg 1, 2 järgi ja karistati vangistusega 9 aastat. Karistuse kandmise algus 22.04.2011 ja lõpp 22.04.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 22.04.
- Ivar Seppen andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik tl 138). Kinnipidamisasutusest Ivar Seppeni kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Vangistuses on osalenud sotsiaalprogrammides xxx ja xxxjuhtimine ning xxx, töötanud nii sise- kui xxx, külastanud Töötukassat, alates 19.01.2016 paikneb Viru Vangla avavanglaosakonnas, alates 21.04.2016 töötab väljaspool vanglat xxx Ennetähtaegse vabanemise korral on isikul võimalus elama asuda xxx. Tegemist on 3-toalise ahiküttega korteriga, mis kuulub isiku emale. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Ema on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamise kohta antud elukohta. Kinnipeetav on omandanud xxx. Paikusel on omandanud politseihariduse. Samuti on isik õppinud gaasi-elektrikeevitajaks ning lukksepaks. Peale õpinguid läks koheselt politseisse tööle, mistõttu puudub viimati nimetatud erialadel töökogemus. Õppimissooviks on minna autokooli. Enne vangistust xxx. Enne seda töötas 19 aastat politseinikuna, kust vabastati ebakaines olekus sõiduki juhtimise eest. Vabanemisel on võimalik jätkata töötamist xxx-is või asuda tööle xxxVangistuse jooksul on süüdimõistetut rahaliselt toetanud lähedased. Peale väljapoole vanglat tööle asumist ei ole lähedaste toetust vajanud. Seisuga 29.03.2017 rahalisi nõudeid 28542 eurot, vabanemisfondis 1109 eurot. Suhtlusringkonda kuuluvad ema, õde oma perega, elukaaslane ja tütar, kellega on suhted head ja toetavad. Suhtleb peamiselt telefoni ning lühiajaliste väljasõitude teel. Isik on elukaaslasega elanud vabaabielus üle 10 aastata ja neil on ühine alaealine tütar. Eelmise elukaaslasega elas ta umbes viis aastat vabaabielus ja neil ühine täiskasvanud poeg, nendega suhtleb väga harva, on poega vastavalt võimalusele toetanud. Kriminaalhoolduse all pole kordagi viibinud, kuid mõistab selle vajalikkust. Üldise korduva kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 8%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 15%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab vangla kinnipeetav Ivar Seppeni tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetava lähedasteks vabaduses tema ema, elukaaslane ja õde oma perega. Ivar Seppenil on 2 last – poeg ja tütar. Ema sõnul on suhted lähedaste vahel head ja üksteist toetavad. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral koos elektroonilise valve kohustusega on isikul võimalus elama asuda aadressile xxx Tegemist on 32
(5)toalise ahiküttega korteriga, mis kuulub isiku emale Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Ivar Seppenil on korteris oma tuba. Ema on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamise kohta antud elukohta. Vabanemise korral on Ivar Seppenil võimalus koheselt tööle asuda, kas jätkates töötamist xxx või asuda tööle xxx-sse. Telefoni teel kinnitas isiku võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral tööle võtmist xxx juhatuse liige. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et kinnipeetav muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega ning teadvustaks tingimisi ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud vabanedes elama seaduskuulekat elu. Prokurör, kirjalikus arvamuses nõustub Viru Vangla poolt 30.03.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega. Kinnipeetav I. Seppeni vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – xxx ja majandusabitöölisena tööhõives osalemine, sotsiaalprogrammide xxx“ ja „xxx“ läbimine, vestlustel psühholoogiga osalemine, alates 19.01.2016 avavanglaosakonnas paiknemine, lähedastega suhtlemine, väljaspool vanglat xxtöötamine jm - viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks. Vabanedes on I. Seppenil olemas elektroonilise valve kohaldamise nõuetele sobiv elukoht ning lähedaste moraalne ja materiaalne toetus. Samuti on isikul vabanedes garanteeritud töökoht xxx või on isikul võimalus jätkata töötamist xxx, kus on teda iseloomustatud kui kohusetundlikku ja täpset töötajat, kes täidab ülesanded õigeaegselt ja korrektselt ning on ka kaastöötajate suhtes vastutulelik ja arvestav. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Vähetähtis pole ka asjaolu, et süüdlasel tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Prokuratuuri hinnangul esineb I. Seppeni puhul positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad teda tingimisi enne tähtaega vabastada taasühiskonnastamise huvides. Käesolevaks ajaks kantud vangistus, s.o ligikaudu 6 aastat, võiks olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Seega ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla I. Seppeni puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohaldumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli I. Seppeni edasise käitumise üle. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli 24 kuu kestel, kohaldada elektroonilist valvet 6 kuu kestel ning isikule määratakse katseaeg karistusaja lõpuni. Katseajal saaks I. Seppen kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Antud juhul oleks vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, s.t kuni 22.04.2020. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Lähtudes eeltoodust prokuratuur toetab Ivar Seppeni vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides Ivar Seppen avaldas kohtuistungil, et ta loobib alkoholi tarvitamisest vabaduses. Talle on tagatud töökoht ja elukoht. Kaitsja arvates osoli ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Kohtu põhjendused 3
(5)Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust leiab, et Ivar Seppen tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on omandanud Rakvere Kutsekeskkoolis keskhariduse. Paikusel on omandanud politseihariduse. Samuti on isik õppinud gaasi-elektrikeevitajaks ning lukksepaks. Peale õpinguid läks koheselt politseisse tööle, mistõttu puudub viimati nimetatud erialadel töökogemus. Vabanemisel on võimalik jätkata töötamist Flexa Eesti AS-is või asuda tööle Viru Plast ja Taaskasutus OÜ-sse. Süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud ühel korral, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Kinnipeetav kannab karistust KarS § 113-§ 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, mis seisnes tapmiskatses ja oli toime pandud kättemaksu eesmärgil. Kuritegude muster puudub, kuna tegemist on isiku ühe ja ainsa kuriteoga. Soodusteguriks oli alkoholi tarvitamine. Kehtivaid väärteokaristusi Ivar Seppenil pole. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud. Vangistuses on süüdimõistetu osalenud xxx ja xxx, osalenud majandustöödel, töötanud nii sisekui välikoristajana, külastanud Töötukassat, alates 19.01.2016 paikneb Viru Vangla avavanglaosakonnas, alates 21.04.2016 töötab väljaspool xxx-s. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument, Isikutunnistus, kehtivusega kuni 31.05.2021. Ennetähtaegse vabanemise korral on tal võimalus elama asuda xxxTegemist 3-toalise ahiküttega korteriga, mis kuulub isiku emale. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetava lähedasteks on ema, õde oma perega, elukaaslane ja tütar, kellega on suhted head ja toetavad. Suhtleb peamiselt telefoni ning lühiajaliste väljasõitude teel. Isik on elukaaslasega elanud vabaabielus üle 10 aastata ja neil on ühine alaealine tütar. Eelmise elukaaslasega elas ta umbes viis aastat vabaabielus ja neil ühine täiskasvanud poeg, nendega suhtleb väga harva, on poega vastavalt võimalusele toetanud Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegu, uue kuriteo toimepanemise riske ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, on kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema võimalused vabaduses on üsnagi head – isikul on kindel elukoht, lähedaste toetus ja garanteeritud töötkoht. Isik on vangistuses läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja osalenud tööhõives. Süüdimõistetu kannab vanglakaristust alates 22.04.2011 ja karistusaja lõpp on 22.04.2020. Karistusest on käesolevaks hetkeks ära kantud üle 6 aasta, mis on enamus talle mõistetud karistusest. Karistusaja lõpuni on jäänud on jäänud natuke alla kolme aasta. Kohus leiab, et karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud – riigipoolne hukkamõistmine on selgelt väljendatud, 4
(5)karistamine toimunud ja isiku käitumine vanglas näitab, et kinnipeetava hinnangud on muutunud paremuse poole. Kohus on veendumusel, et isiku jaoks, kes kannab esimest korda vanglakaristust, on käesolevaks hetkeks reaalne vangistus, millest on üle 6 aasta ära kantud, piisava tõsidusega mõjutusvahend. Isik on vangistuses teinud olulisi pingutusi enda taasühiskonnastamise nimel, mis ilmestab asjaolu, et ta suudab alluda ühiskonnas kehtestatud reeglitele. Seega leiab kohus, et isik suudaks ka vabaduses viibides täita kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja hoiduda süütegude toimepanemisest. Riskifaktorina näeb kohus alkoholi tarvitamist, sest sellega oli süüdimõistetul enne vangistust probleeme. Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on süüdimõistetul kindel töö- ja elukoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa tema edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu Ivar Seppeni temale Viru Maakohtu 05.01.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Süüdimõistetule tuleb määrata täiendav kohustus – mitte tarvitada alkoholi, mis aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu 5
(5)