← Eesti

1-17-1950/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 2. mai 2017.a, Võru kohtumaja Kriminaalasja nr 1-17-1950 (15286000297) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekr

§ 248lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Lidia Pärna Kar

S § 423 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta 1 (üks) aasta vangistust Lidia Pärna suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Lidia Pärna ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. 2. Menetluskulud:

§ 180

lg 3 alusel jätab kohus Lidia Pärna sundrahast pool, so 352,50 eurot riigi kanda.

§-de 175 lg 1 p 3, 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista Lidia Pärnalt välja menetluskulu järgmiselt:    sundraha 352,50 eurot; ekspertiisi maksumus 122 eurot; kaitsjatasu 98,40 eurot.

§ 180

lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et Lidia Pärnal on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 572,90 (viissada seitsekümmend kaks eurot ja üheksakümmend senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11-ne kuu jooksul tasuda igakuiselt 47,74 eurot ning 12-ndal kuul tasuda 47,76 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99917700030377 ning selgituse “Lidia Pärna, otsus nr 1-17-1950, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Lidia Pärnat süüdistatakse selles, et tema 24.aprillil 2015a kella 18.24 paiku Võru maakonnas Võru vallas Võru-Põlva maantee 5,1 kilomeetril juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxxxx, liiklusmärkidega reguleeritud ristmikul eiras liiklusmärgi 221 „Anna teed“ nõudeid - ei veendunud kõrvalteelt peateele vasakpöörde manöövri sooritamisel selle täielikus ohutuses ning et see ei takista teisi liiklejaid - mistõttu sõitis kõrvalteelt ette peateel Võru poolt Parksepa suunas liikunud sõidukile Audi A6 registreerimismärgiga xxxxxx, mida juhtis M. R. . Sõiduautos Audi A6 registreerimismärgiga xxxxxx kaassõitjana viibinud M. R. sai avarii tagajärjel eluohtliku tervisekahjustuse- lülisamba teise kaelalüli mitmesed murrud. 2

(4)Lidia Pärna rikkus Liiklusseaduse §33 lg 2 p 8 nõuet, mille kohaselt juht peab enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid; Liiklusseaduse §57 lg 1 nõuet, mille kohaselt kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast; Liiklusseaduse §16 lg 1 nõuet, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda Seega pani Lidia Pärna toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo so mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega põhjustati inimesele raske tervisekahjustus. Kokkuleppe sisu Prokurör taotleb kohtus Lidia Pärna süüditunnistamist KarS § 423 lg 1 järgi ja karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 73 alusel jätta vangistuskaristus Lidia Pärna suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui Lidia Pärna ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkusel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Väljamõistmisele kuulub sundraha (1,5 kordne miinimumpalk) 705 eurot,

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt 122 eurot (2 x 61 eurot) Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus ning

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsja Karl Saavole 98,40 eurot riigi õigusabi osutamise eest tasu.

§ 180

lg 3 arvestades süüdistatava isikut (peres 4 alaealist last) ja resotsialiseerumisväljavaateid on menetluskulude täielik hüvitamine isikule ilmselt üle jõu käiv, mistõttu jätta pool sundrahast (352,50 eurot) riigi kanda. Süüdistatav on teadlik menetluskuludest (kokku 572,90 eurot) ja nende tasumisest ning soovib menetluskulude tasumist ositi ühe aasta jooksul. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Lidia Pärna aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav Lidia Pärna, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides

§-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Lidia Pärna süüdi tunnistada KarS § 423 lg 1 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3

(4)Kohtu seisukoht menetluskulude osas Lidia Pärna menetluskuluks on ekspertiiside maksumus kokku 122 eurot, määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 98,40 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot (alates 1. jaanuarist 2017.a on kuupalga alammäär 470 eurot). Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lidia Pärna on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude vähendamist ning tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus ja korraga, arvestades et Lidia Pärna ülalpidamisel on 4 alaealist last, käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu.

§ 180

lg 3 alusel jätab kohus Lidia Pärna sundrahast pool, so 352,50 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades Lidia Pärna varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda

§ 180

lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 572,90 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.