Obsah (4)
§ 76§ 255§ 68§ 214KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuaril 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-6717 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Ko
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , määras: Jätta Taago Vool vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Tallinna Vangla esitas 20.12.2016 Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Taago Vooli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Harju Maakohus edastas materjalid 03.01.2017 määrusega Viru Maakohtule tulenevalt kohtualluvusest, kuna süüdimõistetu viidi 03.01.2017 karistust kandma Viru Vanglasse. Taago Vool tunnistati süüdi Harju Maakohtu 07.09.2016 kohtuotsusega
§ 255
lg 1, § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ja
§ 68lg 1, § 64 lg 1 alusel karistati vangistusega 4 aastat 3 kuud.
Otsus jõustus 05.10.
- Karistuse kandmise algus 14.04.2014 ja lõpp 14.07.
- Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 29.05.
- Taago Vool andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik lk 113). 1
(6)Kinnipidamisasutusest Taago Vooli kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistuses olles on läbinud sotsiaalsete oskuste treeningu. Vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Nimetatud aadressil elab kinnipeetava elukaaslane koos lapsega. Tegemist on kahetoalise heas korras korteriga, kuhu on võimalik paigaldada elektroonilise järelevalve seadeldist. Selleks on olemas ka üürileandja nõusolek. Omab isikut tõendavat dokumenti kehtivusega kuni 03.03.2019. Põhihariduse omandas xxx, keskhariduse xxx keskkoolis. Õpinguid jätkas xx avatud ülikoolis ettevõtlusökonoomika erialal. Enne vahistamist oli pooleli 3 kursus. Vabanedes saab eksternina bakalaureuse taseme lõpetada, kavas jätkata õpinguid magistrantuuris. Pärast keskkooli lõpetamist töötas xxx xxxja xxx ehitusel. Peale vanglakaristuse kandmist asus xxx-s. Isiku enda sõnul on tal võlgnevusi umbes 20 000 eurot. Vabanemisfond on täis ja vaba raha selles on piisavalt. Käesoleval ajal töötab vanglas kambrikaaslase xxx. Lähedastest toetavad kinnipeetavat materiaalselt vend ja elukaaslane. Lähivõrgustiku moodustavad ema, vend ja elukaaslane, viimane on Taago Vooli ka vanglas külastamas käinud. Ühiseid lapsi neil pole, kuid süüdimõistetu aitab kasvatada elukaaslase last. Suhted lähedastega on head. Isikut on kriminaalkorras karistatud neljal korral, kõik kuriteod on vägivaldsed. Eelmise kuriteo pani toime katseaja jooksul. Käesolevas asjas on kinnipeetav süüdi mõistetud lisaks väljapressimisele ka kuritegelikku grupeeringusse kuulumise eest. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 34%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 52%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Tallinna Vangla Taago Vooli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on Taago Vooli lähedasteks ema, vend, elukaaslane ja viimase alaealine laps. Elukaaslasega suhtleb telefonitsi ja kokkusaamiste teel. Kinnipeetava ema elab xxx suhted pojaga on head, suhtlevad telefoni teel. Ema on poega vangistuse ajal materiaalselt toetanud. Vabanedes soovib Taago Vool elama asuda aadressile xxx xxx kus elab tema elukaaslane oma lapsega. Tegemist on kahetoalise korteriga, kuhu on võimalik paigaldada elektroonilise järelevalve seadeldist. Elukaaslane ja nimetatud korteri omanik on andnud vastavad kirjalikud nõusolekud. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht puudub. Ema ja elukaaslane on nõus Taago Vooli vabanemise korral materiaalselt toetama. Käesoleval hetkel on süüdimõistetu xxx juhatuse liige. Isikut on kriminaalkorras karistatud neljal korral, kõik karistused on vägivalla kuritegude eest- kahel korral ähvardamine, kahel korral avaliku korra raske rikkumine, kahel korral kehaline väärkohtlemine. Viimane karistus on mõistetud väljapressimise ja kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Korduvalt karistatud väärteo korras. Kriminaalhooldusel on viibinud kahel korral. Esimesel korral on kriminaalhooldus lõpetatud teise kohtuotsusega, teisel korral on kriminaalhooldus lõppenud tähtaegselt. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et kinnipeetav Taago Voolu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla on põhjendatud. T. Voolule mõisteti kokkuleppemenetluses karistuseks 4 aastat ja 3 kuud, lisaks nõustus ta sõiduauto xxx konfiskeerimisega (sõiduki väärtus ligi 20 000 eurot). Käesolevaks ajaks on T. Vool nimetatud vangistusest ära kandnud üle 2 aastat ja 9 kuud, kanda jääks veel vähem kui 1 aasta ja 6 kuud. Seega on isik ära kandnud ligi 2/3 temale mõistetud karistusest.
§ 76
lg 2 sätestab, et tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. T. Voolu isik vastab seaduse eelviidatud normis sätestatud tingimustele – ta on karistusajast ära kandnud ligi 2/3 ja ära kantud karistusaja pikkus on enam kui 2 aastat ja 9 kuud.
§ 76
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. T. Voolule on mõistetud karistus seaduses ettenähtud sanktsiooni alammäärale lähedases määras (
§ 214
lg 2 sanktsiooni alammäär on 4 aastat,
§ 255lg 1 sanktsiooni alammäär on 3 aastat ja T. Voolule mõisteti karistuseks 4 aastat 3 kuud vangistust), millest järelduvalt tema poolt 2
(6)sooritatud kuriteo asjaolud on keskmisest kergemad ja isiku roll kuriteo toimepanemisel ei olnud suur. Isiku iseloomustusest nähtuvalt ei ole T. Voolu viimase enam kui kahe aasta jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Iseloomustuses märgitud andmete kohaselt pärineb kinnipeetava vangistuse jooksul saadud ainus karistus 15.12.2014 (korraldusele mitteallumise eest). Iseloomustusest nähtuvalt on T. Vool vangistuse ajal läbinud sotsiaalsete oskuste treeningu, milles osales aktiivselt. Nimetatud treeningu eesmärk on saavutatud ja tagasiside positiivne. Samuti on T. Vool iseloomustusest näha, et ta töötas hooldajana. Enne kinnipidamist õppis T. Vool kõrgkoolis, enne vahistamist jäi pooleli kolmas kursus. Iseloomustuses viidatakse xxx kirjale, millest nähtub, et vabanemise järel saab isik eksternina bakalaureuse taseme lõpetada. Kavas on jätkata õpinguid magistrantuuris. Mis puutub isiku varasemasse karistatusesse, siis Tartu Maakohtu poolt mõisteti Taago Voolule 05.01.2012 otsusega karistuseks 1 aasta 10 kuud ja 27 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 22.03.2012 määrusega vabastati isik nimetatud karistusest tingimisi ennetähtaegselt. Katseajaks määrati 1 aasta ja see lõppes edukalt 03.04.2013. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 6 sätestab, et karistusandmed kustutatakse registrist ja antakse arhiivi, kui tähtajalisest vangistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud 3 aastat. Antud juhul on katseaja lõppemisest möödunud oluliselt enam kui 3 aastat ja karistus on arhiveeritud.
§ 76
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestatakse ka neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Prokuratuur leiab, et antud juhul on T. Voolu tingimisi vabastamine otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil järgneva ligi pooleteise aasta (katseaja) jooksul süvendatud kontroll (esimene pool aastat ka elektrooniline valve) isiku käitumise üle. Arusaadavalt on isiku taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimustes oluliselt tõhusam, kui näiteks sellisel juhul, mil isik oma karistusaja lõpuni, st kuni 14.07.2018, kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita. Seega peab prokuratuur eeltoodud kaalutlustel otstarbekaks toetada T. Voolu ennetähtaegset tingimisi vabastamist karistuse kandmiselt. Prokurör nõustub Tallinna Vangla poolt 19.12.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku, käitumiskontrolli ning elektroonilise valve kestuse kohta. Kokkuvõttes on T. Voolu ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ja otstarbekas. Lähtudes eeltoodust prokuratuur toetab, isiku taasühiskonnastamise huvides, kinnipeetav Taago Voolu vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Taago Vool selgitas, et Perekond teda toetab. tal on head võimalused vabaduses jätkata seadusekuuleka eluga. Kaitsja selgitas, et isiku puhul on olemas kõik tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks. Kaitsja poolt on esitatud kohtule kohtuküõne kirjalikus vormis ( tlk 99-103 ). Kohus on dokumendina tutvunud ja arvestab kaitsja seisukohti lahendi tegemisel. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Taago Vool tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
§ 76
lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse 3
(6)läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on keskharidus, mille omandas xxx keskkoolis. Õpinguid jätkas xxx avatud ülikoolis ettevõtlusökonoomika erialal, enne vahistamist oli pooleli 3 kursus. Vabanedes saab eksternina bakalaureuse taseme lõpetada, kavas jätkata õpinguid magistrantuuris. Garanteeritud töökoht vabaduses puudub. Käesoleval hetkel on süüdimõistetu xxx Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on korduvalt kriminaalkorras karistatud, karistusi kokku on
- Vanglakaristust kannab teist korda. Varem on teda karistatud kahel korral ähvardamise eest, kahel korral avaliku korra raske rikkumise eest, kahel korral kehalise väärkohtlemise eest. Viimane karistus on mõistetud väljapressimise ja kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Väärteokorras on isikut samuti korduvalt karistatud, käesoleval ajal kehtib neist 2: mõlemad on mõistetud LS § 7435 lg 1 järgi (mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine). Tallinna Vangla iseloomustuse kohaselt süüdimõistetu eitab grupeeringusse kuulumist ja väljapressimist. Isiku sõnul oli kogu tegevus legaalne. Enda arvates ei ole käesolevat kuritegu toime pannud. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Taago Vooli on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja korduvalt vägivalla komponendiga kuritegude toimepanemise eest.. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Süüdimõistetul on Eesi Vabariigi pass, mis kehtib kuni 03.03.
- Vabanedes soovib Taago Vool elama asuda aadressile xxx, kus elab tema elukaaslane oma lapsega. Tegemist on kahetoalise korteriga, kuhu on võimalik paigaldada elektroonilise järelevalve seadeldist. Elukaaslane ja nimetatud korteri omanik on andnud vastavad kirjalikud nõusolekud. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub Taago Voolil garanteeritud töökoht. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, vend ja elukaaslane koos oma alaealise tütrega. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Ema ja elukaaslane on nõus süüdimõistetut vabanemise korral materiaalselt toetama. Kohus loeb positiivseks, et kinnipeetaval on vabanemise korral olemas toetav lähivõrgustik. Vähetähtis pole ka see, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul Taago Vooli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Vähetähtis pole seegi, et isik sooritas eelmise kuriteo katseajal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (Taago Voolil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Kinnipeetavat ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. 4
(6)Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe põhjuseid, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Isik on muuhulgas süüdi tunnistatud kuritegeliku ühendamisse kuuluvuse eest. Kohus leiab, et arvestades isiku seoseid kuritegelikus maailmas on tema puhul uue kuriteo toimepanemise risk märkimisväärne. Riski suurendab olulisel määral ka see, et isik on varasemalt korduvalt karistatud ja korduvalt kriminaalhooldusele määratud isik. Seega võib teha järelduse, et isikul on temale iseloomulik elustiil välja kujunenud ja kriminaalhooldus ei ole see meede, mis võiks olla piisav isiku hoiakute korrigeerimiseks. Kuigi prokuratuur toetab isiku ennetähtaegset vabastamist, ei näe kohus ühtki mõistlikku põhjust, miks peaks riik vabastama kuritegelikku ühendusse kuulunud ja varem korduvalt karistatud isiku enne tähtaega, seades ühiskonna liikmete õigushüvesid ohtu. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et ennetähtaegne vabastamine on pigem erand. Kohus leiab, et ei ole esitatud põhjendatud argumente, et isiku uhul esineb erandlikke asjaolusid, mille esinemisel tuleks isikut vabastada enne tähtaega. Kohus ei leia, et erandlikeks asjaoludeks tuleks arvesse võtta isiku hea käitumine vanglas, samuti elu- ja töökoha omamist. Märkimisväärseks on ka fakt, et isik oli varasemalt vabastatud tingimisi enne tähtaega 2012 aastal ( faktile on viidet Harju Maakohtu 16.04.2014 kohtumääruses, isiklik toimik lk 9 pöördel). Kohus leiab, et vabastada kuritegelikku ühendusse kuulunud isikut teistkordselt oleks ilmselt vastuolus karistamise eesmärkide ja ühiskonna õiglustundega. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 14.07.2018, ärakandmiseni on 1 aasta ja 6 kuud aega, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (lähedaste toetus, kindel elukoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Taago Vooli temale Harju Maakohtu 07.09.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. 5
(6)/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6
(6)