Obsah (5)

§ 97§ 100§ 101§ 99§ 143

2-16-13756 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2016. a, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-13756 Tsiviilasi

§ 97lg 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama.

1. märtsi 2010 otsusega kohtuasjas nr 2-10-9428 mõistis Pärnu Maakohus R Ailt alates
2. aprillist 2010 välja elatise 1500 krooni kuni tütre R, sündinud , täisealiseks saamiseni E Mi kasuks. Alates abiellumisest
3. septembrist 2013 M Miga kannab E M perenime „M“. Ümberarvestatuna on elatisena väljamõistetud 1500 krooni 95,87 eurot. Perekonnaseaduse (

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Kuna kostja on hageja isa, on tal Perekonnaseadusest tulenev kohustus anda hagejale ülalpidamist.

§ 97

p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

§ 100

lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

§ 100

lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

1. detsembri 2015 määruse nr 139 § 1 lg 1 kohaselt on alates
2. jaanuarist 2016 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 430 eurot kuus. Seega ei või

kohaselt ühele alaealisele lapsele makstava elatise suurus

1. aastal olla väiksem kui 215 eurot kuus. Sama määruse § 1 lg 2 kohaselt kehtestati alates
2. jaanuarist 2017 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot. Seega ei või ühele alaealisele lapsele makstava elatise suurus
3. aastal olla väiksem kui 235 eurot kuus. Seega on käesoleval juhul seadusest tulenev alus elatise suuruse muutmiseks ja elatise väljamõistmiseks kostjalt seaduses ettenähtud määras. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-33-11 lahendi p-s 19 korranud oma varasemat seisukohta, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-7-05 lahendi 2 2-16-13756 p-s 20 leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Hageja seaduslik esindaja on seisukohal, et hageja vajadused on rahuldatud, kui kostja maksab hageja ülalpidamiseks elatist Perekonnaseaduses kehtestatud alammääras.

§ 101

lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Lähtudes asjaolust, et Vabariigi Valitsus on suurendanud viimastel aastatel igal aastal kuutasu alammäära ja vältimaks hageja igakordset pöördumist töötasu alammäära igakordsel suurenemisel elatise määra suurendamise nõudega kohtusse, esitab hageja alates

1. jaanuarist 2018 elatise maksmise nõude järgmiselt: alates
2. jaanuarist 2018 mõista hageja kasuks välja elatis arvestusega, et kostjal on kohustus maksta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammäära igakordse suurenemise korral hagejale igakuist elatist summas, mis vastab igal vastaval aastal poolele Vabariigi Valitsuse poolt suurendatud kuupalga alammäärale kuni hageja täisealiseks saamiseni.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Hageja on seisukohal, et kohtuasja võib lahendada kirjalikus menetluses. Hageja palub menetluskulu jätta kostja kanda. Hageja esitab kohtule menetluskulu nimekirja seisuga

1. september
2. TsMS § 177 lg 1 pde 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
3. septembril 2016 esitab hageja kohtule elatise suurendamise hagi. Hageja poolt kantud menetluskulu koosneb lepingulise esindaja kulust. Hageja vajas hagi kohtule esitamisel ja vajab asja kohtus menetlemisel õigusabi. Ta pöördus õigusabi saamiseks Tuus & Tuus Õigusabi OÜ poole. Teda esindab menetluses Liivi Tuus. Hageja esindaja tutvus hagi aluseks olevate asjaoludega, millele tal kulus 0,5 tundi ja kujundas seisukoha ning koostas
4. septembril 2016 hagiavalduse ja esitas selle e-toimiku kaudu kohtule
5. septembril 2016, millele tal kulus 2,5 tundi. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ esitas
6. septembril 2016 hagejale õigusabi osutamise eest arve nr 128-2016 summas 360 eurot, sh käibemaks 60 eurot. Lähtudes eeltoodust palub hageja määrata rahaliselt kindlaks talle kostja poolt hüvitamisele kuuluv menetluskulu summas 360 eurot. Hageja kinnitab, et Tuus & Tuus Õigusabi OÜ arves kajastuv kulu on hageja poolt kantud seoses tsiviilasja toimuva kohtumenetlusega. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Lähtudes eeltoodust palub hageja:
7. Muuta R Ailt (A), isikukood , tema alaealise R Ai (A), isikukood , kasuks väljamõistetud elatise suurust ja mõista R Ailt R Ai kasuks välja igakuuline elatis järgmiselt: 1.
8. alates hagi kohtule esitamisest
9. septembril 2016 kuni
10. detsembrini 2016 elatis suurusega 215 eurot kuus; 1.
11. alates
12. jaanuarist 2017 kuni
13. detsembrini 2017 elatis suurusega 235 eurot kuus; 1.
14. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammäära suurenemisel pärast
15. detsembrit 2017 igakuine elatis summas, mis vastab igal vastaval aastal poolele Vabariigi Valitsuse poolt suurendatud kuupalga alammäärale, kuni R Ai täisealiseks saamiseni
16. Kohustada R Ait kandma R Aile makstav igakuine elatis tema ema E Mi arvelduskontole iga eelneva kuu
17. kuupäevaks märkides makse selgitusse „elatis“. Elatise käsutamise õigus on hageja seaduslikul esindajal E Mil.
18. Hageja ja kostja enda menetluskulu jätta kostja kanda.
19. Määrata rahaliselt kindlaks hagejale kostja poolt hüvitamisele kuuluv menetluskulu summas 360 eurot. 3 2-16-13756
20. 17.11.2016 esitatud seisukohas märgib hageja, et ei ole hagis esitanud tagasiulatuvat elatise nõuet ning seega ei oma käesolevas asjas tähendust kostja poolt hagivastuses märgitud asjaolu, et laps (hageja) viibis tema juures
21. juunist kuni
22. juulini
23. Hageja esitas varasemalt kohtule menetluskulu nimekirja seisuga
24. september
25. Hageja poolt kantud menetluskulu koosneb lepingulise esindaja kulust. Hageja vajas ka hagivastuse suhtes seisukoha kujundamisel ja 17.11.2016 menetlusdokumendi koostamisel õigusabi. Talle osutas õigusabi lepinguline esindaja Liivi Tuus. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ esitas hagejale tehtud töö eest arve nr 173-2016 summas 96 eurot, millest 16 eurot on käibemaks Hageja kinnitab, et Tuus & Tuus Õigusabi OÜ arves kajastuv kulu on hageja poolt kantud seoses tsiviilasja toimuva kohtumenetlusega. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane. KOSTJA SEISUKOHT
26. Kostja märgib oma vastuses hagile /t.l. 27-28/, et ta maksnud juba 2011.a. aastast R Aile ettenähtud elatisraha Perekonnaseaduses kehtestatud alammääras, enamjaolt pangaülekannetega. Kostja on seisukohal, et hagi on koostatud ja esitatud põhjusel, et kostja jättis hageja emale E Mile, teda sellest ka kirja teel teavitades, maksmata 200 € oma lapsele, R Aile ettenähtud elatisrahast juulikuu eest. Elatisraha jättis kostja maksmata põhjusel, et laps viibis 29.06.16-14.07.16 mandril oma isa R Ai juures, tuginedes Pärnu Maakohtu Kohtuniku Lea Pavelsoni sõnadele: "Seal kus on laps, seal tekkivad ka kulutused lapsele, aga transpordikulud (minu poolt lapsele) tuleb endal kanda!" Lapse isa juures viibimise tõendamiseks on säilitatud ka topelt praamipiletid Virtsu-Kuivastu-Virtsu. Kostja tunnistab hagi osaliselt õigeks. Hagejal on õigus taotleda kohtu kinnitust lapse (lapsele mõeldud) elatisraha suuruse fikseerimiseks, kuid sellega seonduvad kulutused tuleks siiski jätta hageja esindaja enda kanda. Kostja on heausklikult, et E M tagab lapsele stabiilse elukeskkonna enda juures, tasunud elatisraha Perekonnaseaduses kehtestatud alammääras juba 2011 aastast. Kui kostjale laskub kohustus katta hageja poolt tekitatud lisakulutused, taotleb kostja heausklikult ülemakstud 2010.aasta kohtumäärusega mitte kohustatud, ehk määrusest tulenevalt enammakstud kannete tagastamist summades: 2011 aastal 353,18 €; 2012 aastal 449,74 €; 2013 aastal 705,43 €; 2014 aastal 1009,56 €; 2015 aastal 1189,56 €; 2016 aastal 908,91 €, kokku 4616,38 €. Kostja meelest on tegemist järjekordse tagakiusamisega lootuses suurendada lapsekaudset võimu kostjale. Hageja esindaja võimukuse ja kiuslikkuse tõendamiseks lisab kostja
27. aasta hagiavalduse, milles hageja E M nõudis tagasiulatuvalt koos käibemaksuga hageja ja kostja ühisele lapsele elatisraha aja eest, mil elas veel lapsega kostja liisitavas korteris. Tolleaegne nõue esitati kohtule (kostjaga läbi rääkimata) kostja selja taga, samal ajal väites et: "Lapserahaga pole kiire, köögitasapinda oleks rohkem tarvis." (Köögimööbliga välja kolides jäi töötasapind mulle ja lubasin talle osta uue). Kahtluses „raha mitte vajalikkusest“ tegi kostja siiski kande samal päeval. Kandele järgneval hommikul toimetati kostjale kätte kohtukutse. Kostja nõustub kirjaliku läbivaatamisega, kohtuistungil osalemata, kuna Saaremaale kohtusse tulles kasvavad jällegi kostja kulutused. Vajadusel tuleb kostja kindlasti kohale. Menetluskulud palub kostja jätta hageja esindaja kanda. Lisaks soovib kostja kohtu kaudu tagada lapsele võimalus sügisesel ja kevadisel koolivaheajal külastada oma isa, R Ait. Palve esitab kostja, kuna peale kohtuteed võib kostjal lapsega kohtumisel tekkida jälle komplikatsioone, mille käigus valetatakse kostjale, lapsele ja ka lapse kohta.
28. 28.11.2016 kohtule esitatud seisukohas, märgib kostja, et on nõus R Aile mõeldud elatisraha suuruse fikseerimisega vastavalt Perekonnaseaduses sätestatule, kuid sellega seonduvad kulutused tuleb tasuda hageja esindajal. Töötuna ei ole kostja võimeline tasuma antud lisakulusid niigi makstava elatisraha kõrvalt. 4 2-16-13756 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
29. Pärnu Maakohtu 2.11.2016.a. määrusega määras kohus poolte nõusolekul asjas kirjaliku menetluse ja menetlusosalistele avalduste ning dokumentide esitamise tähtpäevaks 17.11.2016.a ja otsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 6.detsember 2016.a. /t.l. 49/.
30. Asja materjalidest nähtuvalt palub hageja Pärnu Maakohtu 31.03.2010.a. otsusega tsiviilasjas 2-10-9428 välja mõistetud elatise suurendamist alates hagi esitamisest so alates 12.09.2016.a.
31. Kohus olles tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vaidlus puudub selles, et hageja R A põlvneb kostjast R Aist ja kostja on kantud hageja isana hageja sünniakti ning et hageja ja kostja elavad eraldi. Hageja nõuab elatise suurendamist seaduses sätestatud minimaalmääras. Kostja on elatise suurendamise nõude sisuliselt õigeks võtnud, kuid leiab, et menetluskulud peaksid jääma hageja (seadusliku) esindaja kanda. Perekonnaseaduse (edaspidi

) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisega). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 100

lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Alates 01.01.2016 on elatise miinimum 215 € kuus. Tegemist on minimaalse elatisega lapse ülalpidamiseks. Kohus selgitab, et kuna seaduses sätestatud elatusraha alammäär katab lapse ülalpidamiseks vaid hädavajalikud kulutused, siis ei tule elatist saama õigustatud isikul seaduses ettenähtud elatise alammäära osas elatise suurust ka eraldi põhjendada ega tõenditega tõendada. Nimetatud seisukohta toetab Riigikohus otsuse nr 3-2-1-7-05 p-s 20 põhjendades, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegeliku statistilise uurimise tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Pärnu Maakohtu 31.03.2010 otsusega tsiviilasjas 2-10-9428 on kostja kohustatud maksma hageja ülalpidamiseks igakuiselt elatist 1500 krooni (95,87 eurot). TsMS § 459 lg 1 p 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus. Kostja kinnitab, et on hageja ülalpidamises osalenud, tasudes elatisraha Perekonnaseaduses kehtestatud alammääras juba 2011 aastast. Kostja jättis tasumata 200 € R Aile ettenähtud elatisrahast 2016. aasta juulikuu eest. Elatisraha jättis kostja enda sõnul maksmata põhjusel, et laps viibis 29.06.16-14.07.16 mandril tema juures. Elatise tasumine suuremas summas, kui on kostjalt Pärnu Maakohtu 31.03.2010 otsusega hageja kasuks välja mõistetud igakuine elatis, nähtub ka kostja poolt esitatud 01.01.2011 – 4.10.2016.a. kontoväljavõtetest /tlk 29-39/. Samuti nähtub kostja poolt esitatud kontoväljavõtetest, et kostja on tasunud sel perioodil

§ 101

lg 5 2-16-13756 1 sätestatud suuruses elatist mh ka osade kaupa ning tagantjärele, st ebaregulaarselt. Kohus nõustub hagejaga selles, et

1. aasta juulis elatise maksmata jätmine seetõttu et laps oli kostja juures, ei oma käesolevas asjas tähendust, kuna hageja ei ole nõudnud elatise suurendamist tagasiulatuvalt ning tagasiulatuvalt elatise suurendamise nõudmine ei ole ka seadusest tulenevalt võimalik. Kohus leiab, et käesolevas asjas on TsMS § 459 lg-s 1sätestatud tingimused täidetud, elatisemaksete suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud – praegu kehtiv seaduses ettenähtud elatise miinimumsumma on oluliselt suurem kui aastal 2010, mil on tehtud Pärnu Maakohtu kohtuotsus elatise väljamõistmise nõudes. Hageja on seisukohal, et tema vajadused on rahuldatud, kui kostja maksab elatist Perekonnaseaduses kehtestatud alammääras. Lähtudes asjaolust, et Vabariigi Valitsus on suurendanud viimastel aastatel igal aastal kuutasu alammäära ja vältimaks hageja igakordset pöördumist töötasu alammäära igakordsel suurenemisel elatise määra suurendamise nõudega kohtusse, on hageja esitanud alates
2. jaanuarist 2018 elatise maksmise nõude järgmiselt: alates
3. jaanuarist 2018 mõista hageja kasuks välja elatis arvestusega, et kostjal on kohustus maksta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammäära igakordse suurenemise korral hagejale igakuist elatist summas, mis vastab igal vastaval aastal poolele Vabariigi Valitsuse poolt suurendatud kuupalga alammäärale kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus on seisukohal, et väljamõistetud elatise suurendamise nõude puhul ei pea hageja tõendama oma vajadusi, kui ta nõuab elatise suurendamist elatise minimaalmäärani. Seega arvestades, et hageja nõuab elatise suurendamist minimaalmäärani, samuti seda, et kostja ei vaidle elatise suurendamisele sellises suuruses vastu, ei analüüsi kohus lapse vajadusi. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (RKTKo 3-2-1-78-13 p 15; RKTKo 3-2-1-118-12 p 16; RKTKo 3-2-1-37-11 p 12). Hageja nõue suurendada elatist pooleni Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast on seadusega kooskõlas ning ka kostja on nõus elatise suurendamisega seaduses sätestatud määrani. Kohus on seisukohal, et menetlusökonoomikast lähtuvalt on põhjendatud väljamõistetud elatise sidumine poolega Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast vastavalt

§ 101põhimõtetele.

Kuupalga suurenemisel muutub siis ka elatis vastavalt seaduses sätestatud elatise minimaalmäärale, ilma, et pooltel oleks vajadust uuesti kohtusse pöörduda. Kuna hageja on palunud elatise välja mõista nii, et muutuv suurus on elatise alammäär, siis ei kahjusta see ka kostja huvisid. Eeltoodu alusel tuleb suurendada R Ailt Pärnu Maakohtu 31.03.2010 kohtuotsusega hageja R Ai kasuks väljamõistetud elatist alates 12.09.2016. a, mitte vähem kui pooleni maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni R Ai täisealiseks saamiseni. Kostja on märkinud, et soovib kohtu kaudu tagada lapsele võimalus sügisesel ja kevadisel koolivaheajal külastada oma isa R Ait. Kohus selgitab, et

§ 143lg 1 kohaselt lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga.

Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.

§ 143

lg 2 kohaselt vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik. Käesolevas asjas ei ole kostja esitanud TsMS nõuetele vastavat konkreetset avaldust suhtluskorra kindlaksmääramiseks. TsMS § 143 lg 21 kohaselt vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Seega on vanemad kohustatud omavahel kokku leppima lahus elava isa ning lapse suhtlemise korra (sh selle, mis 6 2-16-13756 viisil toimub isa külastamine koolivaheaegadel), sealjuures esmalt arvesse võttes lapse huvisid. Käesolevas asjas kohus lahendab üksnes hageja elatise suurendamise nõude.

1. Menetluskulude osas märgib kohus järgmist: TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on 26.01.2011 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-142-10 asunud seisukohale, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti.“ Kohus võtab antud juhul menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel arvesse asjaolu, et kostja on maksnud hagejale elatist poole miinimumpalga ulatuses vabatahtlikult ca 6 aastat, vaatamata 31.03.2010 kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurusele ja kui mitte arvestada mõnetist ebaregulaarsust. Samas on kohtusse pöördumine hageja õigus, nagu ka selleks õigusabi kasutamine ega saa väita, et seda oleks tehtud täiesti põhjendamatult. Neil asjaoludel asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude jätmine täies ulatuses kostja kanda oleks käesoleval juhul mõneti ebaõiglane. Samas oleks äärmiselt ebaõiglane menetluskulud jätta alaealise hageja kanda, kelle huvides on hagi esitatud ja kellel puudub üldse igasugune isiklik sissetulek. Kohus leiab poolte huvisid kaaludes, et mõistlik on hageja menetluskulud jätta 50% ulatuses hageja enda ning 50% ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Hagejat on esindanud menetluses lepinguline esindaja, kes tutvus hagi aluseks olevate asjaoludega, millele tal kulus 0,5 tundi ja kujundas seisukoha ning koostas
2. septembril 2016 hagiavalduse ja esitas selle e-toimiku kaudu kohtule
3. septembril 2016, millele tal kulus 2,5 tundi. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ esitas
4. septembril 2016 hagejale õigusabi osutamise eest arve nr 128-2016 summas 360 eurot, sh käibemaks 60 eurot. Lähtudes eeltoodust palub hageja määrata rahaliselt kindlaks talle kostja poolt hüvitamisele kuuluv menetluskulu summas 360 eurot. Hageja vajas ka hagivastuse suhtes seisukoha kujundamisel ja 17.11.2016 menetlusdokumendi koostamisel õigusabi. Talle osutas õigusabi lepinguline esindaja Liivi Tuus. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ esitas hagejale tehtud töö eest arve nr 173-2016 summas 96 eurot, millest 16 eurot on käibemaks Hageja kinnitab, et Tuus & Tuus Õigusabi OÜ arves kajastuv kulu on hageja poolt kantud seoses tsiviilasja toimuva kohtumenetlusega. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Selline tunnitasu on kohtu hinnangul alla keskmise tasu kvalifitseeritud õigusteenuse eest ega ole põhjendamatult kõrge. Kohtu hinnangul on asjaoludega tutvumise, elatise suurendamise hagi koostamise ning täiendava seisukoha esitamise ajakulu 3,8 tundi põhjendatud. Hageja põhjendatud menetluskulud on käesolevas asjas seega 456 eurot. Kostjal ei ole kohtuasja materjalidest nähtuvalt menetluskulusid olnud. Kohus jätab hageja menetluskulud 50% osas hageja enda kanda ning 50% ulatuses kostja kanda. 7 2-16-13756 Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kostjalt tuleb seega välja mõista hageja lepingulise esindaja kuluna 288 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 8