lg 2 p 2, 424 järgi üldmenetluses Prokurör Sigrid Nurm Süüdistatav AIVO BORISOV, ik 38703185210; elukoht: xxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; põhiharidus; töökoht xxxx; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 10.12.2012 Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 2, 415 lg 1 järgi 2 a 6 k vangistusega, millest
lg 1 alusel eelvangistuse karistusaja hulka arvamisega kuulus ärakandmisele 2 a 5 k 27 p vangistust,
lg 1,3 alusel tingimisi 2 a 6 k katseajaga; 2) 09.05.2016 Tartu Maakohtu poolt
lg 1, 183 lg 1 p 1 järgi 1 a 8 k vangistusega,
a, ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 a 7 k 28 p vangistust,
alusel jäeti vangistus täielikult täitmisele pööramata 1 a 8 k katseajaga, lisaks
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele, määrati käitumiskontrolli ajaks
lg 2 p 21 ja
lg 2 p 3 sätestatud kohustused; väärteokorras karistatud 5 korral; tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt 2 RESOLUTSIOON 1.Tunnistada AIVO BORISOV
Tunnistada AIVO BORISOV
järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista AIVO BORISOV’i liitkaristuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 ja
lg 1 alusel mõista liitkaristus Tartu Maakohtu 09.05.2016 otsuse järgi mõistetud karistusega 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 28 päeva vangistust, mõistes üksikkaristustest raskema suurendamise teel, AIVO BORISOV’i liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 3 ja
lg 1,3 alusel jätta Aivo Borisovile mõistetud vangistus 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud täitmisele pööramata tingimusel, et Aivo Borisov kolme aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustused. Määrata Aivo Borisov katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada Aivo Borisovit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 21 alusel kohustada Aivo Borisovit käitumiskontrolli ajal mitte omama ja tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 3 alusel kohustada Aivo Borisovit käitumiskontrolli ajal mitte omama, kandma ja kasutama relva.
lg 2 p 8 alusel kohustada Aivo Borisovit käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. 3 Aivo Borisovile määratud katseaja alguseks lugeda 15.11.2016.
lg 1 p 1 alusel võtta Aivo Borisovilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Aivo Borisov kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
lg 3 alusel võimaldada Aivo Borisovil tasuda menetluskulud kokku summas 1748,63 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest esimesel kuul 142,63 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul igakuiselt 146 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE
Aivo Borisov on kohtu alla antud süüdistatuna veel selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles 28.06.2015 kella 00.45 – 00.55 paiku xxxx juurest xxxx tänavale oma isa T B kuuluvat mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx ning sõitis teelt välja vastu tee piiret. Avarii tulemusena muutus sõiduk kasutuskõlbmatuks. Aivo Borisovi joove on tuvastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktiga nr 1556T, mille mõõtetulemuse kohaselt oli Aivo Borisovil 2,32+/-0,06 mg/g etanooli veres. Aivo Borisov loetakse liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 alusel alkoholijoobes olevaks isikuks. Seega Aivo Borisov, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime
Tõendid Aivo Borisovile esitatud süüdistustes
lg 2 p 2 ja
Süüdistatav Aivo Borisov tunnistas ennast süüdi temale esitatud süüdistuses
lg 2 p 2 järgi, kuid süüdistuses
Süüdistatav Aivo Borisov kinnitas kohtuistungil, et 27.06.2015 õhtul viibis ta kodus saunas, xxxx, koos K K, M L ja R B. Küsimusele, et mis kellast alates ta saunas viibis, vastas Aivo Borisov, et ta ei tea, õhtul mingi 8-9 äkki. Tema seal võib-olla jõi mõne lahja õlle, 4 kraadi millegagi, aga teised jõid päris korralikult. Aivo Borisov täpsustas, et jõi õlut pudeli või midagi sellist. Õlle võttis ta saunas käimise kõrvale. Aivo Borisovi ütlustest nähtub, et isa käis vahepeal korra saunas. Ta ei mäletanud täpselt, miks isaga konflikt tekkis, aga igatahes ta tõukas isa saunast välja. Isa oli alkoholi tarvitanud. Isa joob õlut. Aivo Borisov mäletas, et tõukas isa koridori ja isa kukkus. Mis puudutab isale jalaga näkku löömist, siis see ei läinud päris niimoodi otseselt jalaga, see oli ikkagi riivakas või nii. Nemad M L läksid öösel viimasena saunast ära. Peale keskööd hakkasid nad linna baari minema. Algul hakkasid jalgsi minema, kuid siis tulid tagasi ja läksid autoga, isa xxxx ja tema istus rooli. Veepuhastusjaama juures läks tal üks tagaratas tee pealt muru peale, viskas külje ette ja siis ta sõitis piirdesse. Ta ehmatas selle peale ja sõitis ära sealt, jättes auto xxxx juurde. Ta lukustas auto ja võtmed jäid tema kätte. Ta mõtles, et öösel ei ole mõtet kindlustusse helistada, et järgmisel päeval helistab. Nad hakkasid jalgsi linna poole liikuma, et baari minna ja siis tee peal kõndides võtsid päris hoolega viskit kangusega 38 või 40, mille said autost ja mille M L oli kodust kaasa võtnud. Pudel päris täis ei olnud ning ta ei osanud öelda, kas see oli 0,5 või 0,75 liitrine. Pudelist jõid nad ära päris suure koguse, võib-olla 0,5 liitri ringis või natukene vähem. Pudeli viskasid nad politseiautot nähes põllu peale. Ta jõudis viskit kulistada kuni selleni 10 minutit, sest oli päris ärritunud, ehmunud. M L mõne lonksu võttis, aga viimane oli täiesti koomas juba siis. Aivo Borisov ei tunnista ennast süüdi selles, et oleks purjus peaga sõitnud. Õlle joomisest oli nii palju möödas juba ja ta oli saunas ka käinud, kui autoga sõitma läks. Joobe 5 kontrollimisest indikaatorvahendiga ta keeldus, soovides minna haiglasse vereproovi andma. Politseipatrull viis teda Rakvere Haiglasse. Mitte need, kes seda liiklusõnnetust kirja panid, vaid patrull, kes teisena kohale tuli. Haiglas ei olevat talle õiguseid selgitatud. Aivo Borisovi ütlustest nähtub, et detailselt ta haiglas toimunut kirjeldada ei osanud. Kannatanu T B kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav Aivo Borisov on tema poeg. T B sõnul viibis ta 28.06.2015 kodus xxxx. Veel olid temaga kodus elukaaslane M S ning hiljem ka Aivo Borisov, R B ja M L. Nemad M S olid köögis, ülejäänud viibisid saunas, tehes sauna, tarvitades alkoholi ja rääkides juttu. Tema kuulis kõva jutukat lärmi, nagu ikka purjus inimeste puhul. T B väitel kuulis tema pudelite kolinat ja kõlinat, hiljem lõhkumist. Tema läks sauna siis, kui kuulis pudelite lõhkumist. Sauna läks ta kuskil kella 12 ajal öösel. Saunas nägi tema õllepudeleid, mis olid põrandal ja neid oli purunenud. Ta palus sauna ära koristada, mille peale Aivo Borisov tõukas teda, kui ta oli sauna ukse peal, kahe käega rindu sauna uksest välja vastu sauna ees olevat koridori seina. Ta koperdas ja kukkus, jäädes külje ja näoga Aivo Borisovi poole. Seejärel Aivo Borisov lahkus hetkeks, tuli tagasi ja lõi teda jalaga. Lõi nii, et riivas jalaga otsaesise piirkonda. Konflikti saunas nägi pealt M S. Aivo Borisov lahkus, kuid kui ta jõudis kööki, tuli Aivo Borisov tagasi ja üritas teda tabureti pealt pikali tõugata. Ta kaotas hetkeks tasakaalu, kuid köögis põrandale pikali ei kukkunud. T B ütlustest nähtub, et Aivo Borisovi tegevuse tagajärjel tundis ta valu. Tal oli otsmiku piirkonna marrastus, ülemise huule paistetus ja silmas oli ka kergelt verevalum. Aivo Borisov lahkus köögist õue ja läks ümber maja nurga. T B väitel oli tema auto sel päeval 15 meetri kaugusele köögi aknast pargitud. Pärast seda, kui Aivo Borisov oli lahkunud, oli mingi vahe 5 minutit. Aivo Borisov, kellel oli sinine särk seljas, istus auto rooli taha ja M L jooksis talle kõrvale. Hoov ei ole valgustatud ja väljas oli hämar. Ta ei näinud Aivo Borisovi nägu, vaid nägi särki, sest köögi aknast paistab ikka mingil määral valgust. Hetkekski ei tekkinud tal kahtlust, et see võis olla keegi teine, kuna võti oli Aivo Borisovi käes. M L tundis ta ära selle järgi, et viimasel olid mustad lühikesed püksid jalas. Konflikt kodus saunas kuni auto lahkumiseni võis kesta kuskil 20 minutit. Kui Aivo Borisov ja M L olid autoga lahkunud, palus ta M S koheselt helistada politseisse, kuna viimasel oli telefon käepärast. Nad nägid, kui auto lahkus ja siis M S kohe helistas. Vahe võis olla vähem kui 5 minutit. T B täpsustas, et autol olid kahed võtmed. Üldjuhul ühed võtmed olid tema käes ning kuna auto kasutajad olid M S ja Aivo Borisov, siis teised võtmed käisid neil käest kätte. Võtmed jäid Aivo Borisovi kätte sellepärast, et viimane oli tol päeval tööl. T B väitel oli tema tol ööl paar purki õlut (pindist) ära joonud. Tunnistaja M S kinnitas kohtuistungil, et kannatanu T B on tema elukaaslane ja süüdistatav Aivo Borisov on elukaaslase poeg. M S sõnul viibis ta 28.06.2015 xxxx maja köögis koos elukaaslase T B. Saunas olid Aivo Borisov, R B, K K ja M L, kes kütsid sauna ja istusid seal, jõid õlut. Õllejoomist ta pealt ei näinud, aga ta nägi, kui nad tulid ja õlu oli kaasas. Kilekotis olid mingid pudelid, aga mis seal täpsemalt oli, seda ta ei tea. Saun pandi kütte kuskil kella 5 ajal, naabrimees K K läks ära kuskil 12 paiku öösel ja kuskil 00.30 ajal tahtsid kõik teised ära minna. T B käis saunas siis, kui poisid hakkasid ära minema. Konflikt tekkis T B ja Aivo Borisovi vahel siis, kui T B läks sauna ja küsis, kes sauna ära koristab. Seda vestlust kuulis ta ise pealt, sest saun on köögile väga lähedal. Ta läks sauna koridori, kui kuulis mingit mütsatust. Saunas olid R B ja M L. Ta nägi, et T B oli põrandal maas ja hoidis Aivo Borisovit kinni, Aivo Borisov rabeles lahti ja jooksis õue. Ta üritas T B, kes oli neljakäpukil, püsti aidata, aga enne jõudis Aivo Borisov õuest tagasi ja lõi T B jalaga näkku. Aivo Borisov läks välja tagasi. Tema aitas T B püsti ja nad läksid koos kööki, kus T B istus laua taha ja tema jäi köögi ukse peale seisma. Seejärel tuli Aivo Borisov kööki, läks temast mööda ja hetk hiljem kukkus T B köögi põrandale. Ta nägi, et Aivo Borisovi käsi liikus, aga kas viimane T B lõi 6 või ei löönud, seda ta ei näinud, sest Aivo Borisov oli seljaga tema poole. Peale konflikti olid T B silmanurk sinine ja otsaees oli haav. Aivo Borisov ja M L lahkusid majast kuskil 00.30 ajal öösel. Ta nägi koridori teisest aknast, et poisid seisavad tänava peal. Kui ta tuli kööki tagasi, küsis T B, et miks nende autol, mis hoovis seisis, tuled vilguvad. Auto oli hoovis, aknast vaadates maksimaalselt 5 meetri kaugusel. Auto oli näha, sest sinna paistab valgus köögist ja tagumise ukse juurest välistrepilt. Tema vaatas ka ja nägi, et tuled vilguvad. Ta läks uuesti teiselt poolt aknast vaatama ja nägi, et poisid ikka seisavad tänaval M L auto juures. Ta tuli kööki tagasi, auto tuled ikka vilkusid. Ühel hetkel ta nägi, et auto salongi tuli läks põlema, Aivo Borisov istus rooli ning hetk hiljem jooksis M L auto juurde ja istus kõrvalistmele. Aivo Borisov ja M L sõitsid autoga minema. M S sõnul olid neil autol kahed võtmed. Ühed võtmed olid tavaliselt T B käes ja teised võtmed olid kas tema või Aivo Borisovi käes olenevalt sellest, kellel oli vaja autot kasutada. Ta nägi koridori aknast, kui auto ära sõitis ja helistas kohe politseisse. Vahet oli võib-olla maksimaalselt minut aega. Samal ööl kuskil kella 3 ajal käis ta autost dokumente ära võtmas, et kutsuda puksiirabi või teatada kindlustusse. Auto oli xxxx tee ääres, mis on nende kodust kuskil kilomeeter või natuke rohkem. M S väitel oli T B sel päeval ära joonud mõned 0,5 liitrised õlled (4-6 tk), tema võib-olla ühe siidri. Aivo Borisovit nägid nad päeval traumapunktis ning viimane ütles, et ei mäleta mitte midagi eriti sellest õhtust. Tunnistaja M L kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav Aivo Borisov on talle sõber või tuttav ning kannatanu T B tunneb ta ka. M L sõnul olid nad 2015.a kevadel Aivo Borisoviga viimase kodus xxxx tänaval saunas, kuhu ta läks oma autoga. Saunas olid veel Aivo Borisovi vend R B ja K K. Sauna läksid nad kella 6 paiku. Saunas hakkasid nad alkoholi tarbima. Alkoholist oli õlut ja midagi vist oli kangemat, võis olla viin või viski. Kui palju õlut ja kangemat alkoholi kokku oli, seda ta öelda ei osanud. M L võttis omaks, et tema oli alkoholijoobes. Seda, kui joobes oli Aivo Borisov, tema ei teadnud. Seda, kuidas ta öösel lahkus, M L ei teadnud. Kuidas ta politseiautosse sattus ja kas Aivo Borisov oli ka seal koos temaga, ta ei teadnud. Talle öeldi politsei poolt, et viibis purjus peaga avalikus kohas. Politseiautost lasti teda välja Aivo Borisovi maja ees, kust ta läks oma vanaema juurde. Seda, et ta oleks koos Aivo Borisoviga kuskil mingi transpordivahendiga käinud, M L ei mäletanud. M L teadis, et varasemalt kasutas Aivo Borisov isa xxxx. Kui nad saunas käisid, oli see auto maja ees või hoovis. Kas Aivo Borisov seda autot sel õhtul kasutas, ta ei mäletanud. Seda, kas temal joove ka sellel õhtul tuvastati, ta ei teadnud. Nad on Aivo Borisoviga peale seda sündmust kokku saanud ning Aivo Borisov ütles, et sellest ööst nagu väga ei mäleta. Tunnistaja A S kinnitas kohtuistungil, et 28.06.2015 oli ta politseijaoskonnas tööl avariipolitseinikuna koos välijuht M K. Kuna oli tegemist liiklusõnnetusega, siis tema vormistas selle. See võis olla 00.55 peale keskööd, kui tuli väljakutse. Peale väljakutse saamist läksid nad M K sündmuskohale. Nad läksid xxxx tänavalt, mööda raudtee ülesõidust, sest väljakutse tuli xxxx tänava kanti. Peale raudteeülesõitu oli parkimisplats, kus olid õnnetusest teatajad – 2 meesterahvast, kes andsid neile infot edasi, et kus kohas oli juhtunud see sündmus. Meesterahvad suunasid neid, näitasid puhastusseadmete poole, et sealpool oli juhtunud see õnnetus ja et mingid inimesed tulevad siiapoole, kes võivad olla seotud nende asjadega. Nad sõitsid sündmuskoha suunas ja mööda kõnniteed või kergliiklusteed tulid 2 meesterahvast neile vastu. Nad pidasid need meesterahvad kinni ja tuvastasid nende isikud. Üks oli Aivo Borisov ja teine oli M L. Isikud olid väga ülbed ja üleoleva käitumisega ega tahtnud nendega tegemist teha, öeldes, et nad ei ole seotud mingi autoga. Isikud tulid neile politseibussi ja siis nad sõitsid sündmuskohale. Väljakutse saamisest kuni isikute politseibussi kaasa võtmiseni võis aega mööda minna 7-8 minutit. Aivo Borisovi kohta oli eelnev info, et joobes juht hakkab sõitma linna tänaval. See info oli väljakutsest, mis oli patrull saanud. Nad 7 läksid sündmuskohale, kus oli põrkepiire maha sõidetud. Tema teostas sündmuskoha vaatluse. Kuna isikud ei olnud nõus indikaatorvahendisse puhuma ega joobe kontrolli tegema, aga oli näha, et nad olid alkoholi tarvitanud, siis toimetati Aivo Borisov patrulli poolt ära vereproovi võtmiseks. See, et isikud olid alkoholi tarvitanud, väljendus ülemeelikus tujus, alkoholi lõhna isegi oli tunda. Seda ütled juba kogemusest ning on näha, kui inimene on alkoholi tarvitanud. Auto asus paremal tee ääres, kus on xxxx palgi vastuvõtu koht. Autost sai fotod tehtud ja vaadeldud, see oli avarii tunnustega. Auto uksed oli lukus. Autol puudus esimene stange, mis oli sündmuskohal maas. Numbrimärgi järgi oli see tuvastatud. See oli selle auto number. Aivo Borisovi joove tuvastati vereprooviga. Tema arust Aivo Borisovi taskust või kuskilt tulid xxxx võtmed välja. Avariiline auto jäi sinna, kus ta oli ja võtmed andsid nad Aivo Borisovi isa kätte, kellele nad ütlesid, kus on tema auto. See koht, kus nad Aivo Borisovi ja M L kätte said, oli paarsada meetrit avariilisest autost. M L ei viidud vereproovi andma sellepärast, et nende arvates oli Aivo Borisov autojuht, kellel tuli joove tuvastada. Selle, et Aivo Borisov oli autojuht, otsustasid nad patrullile tulnud väljakutse põhjal, samuti seetõttu, et auto võtmed olid Aivo Borisovil taskus. Tunnistaja M K kinnitas kohtuistungil, et 28.06.2015 oli ta tööl koos A S. Tuli väljakutse, et joobes juht hakkab sõitma xxxx. Sellele esmasele väljakutsele reageeris teine patrull. Mõni hetk hiljem tuli väljakutse, et xxxx poolt xxxx tänaval sõidab ilma tuledeta ja avariiliste tunnustega sõiduk. Kui teine patrull läks üle viadukti, siis nemad läksid üle xxxx tänava ja xxxx tänava kaudu. Ülesõidust natukene üle, viipasid 2 meesterahvast neile, nad pidasid kinni ja said neilt informatsiooni, et see sõiduk seisab kuskil silla juures ja et sealt sõidukist olevat välja tulnud 2 inimest ja pidavat liikuma siiapoole, xxxx tänava poole, linna poole. Nad hakkasid sündmuskohale sõitma. Said natukene maad sõita. Seal on valgustatud ala. Mööda kõnniteed tulid 2 meesterahvast neile vastu. Teate saamisest joobes juhi kohta kuni nimetatud 2 meesterahva nägemiseni oli möödunud 5-6 minuti ringis, alla 10 minuti. Nad pidasid meesterahvad kinni. Oli näha, et nad olid joobes. Meesterahvastel oli rõõmus meeleolu, silmad kilasid ja lõhna oli tunda. Nad ütlesid, et neil pole aega, et lähevad baari õlut jooma edasi. Meesterahvad ütlesid, et nemad ei tea midagi, nemad ei ole sõitnud ega ole näinud midagi. Kuna eelnev teade tuli, et on tegu perepojaga, Aivo Borisoviga, et väidetavalt võis ta roolis olla, siis nad püüdsid isiku kõigepealt tuvastada. See võttis neil tükk aega. Lõpuks ikkagi Aivo Borisov andis oma dokumendi. Teisel isikul ei olnud dokumenti anda. Nad sõitsid kõigepealt sündmuskohale. Seal autot ei olnud. Keegi teatajatest sõitis mööda sealt ja ütles patrullile, et see auto on maha jäetud seal xxxx tee peal. Auto oli liiklusõnnetuse toimumise kohast paarisaja meetri kaugusel. Aivo Borisov ei tahtnud lasta neil enda joovet tuvastada. Haiglasse saatmisega vereproovi võtma tuli Aivo Borisovi suhtes kasutada natukene jõudu, tekkis rüselus, kus Aivo Borisovi taskust kukkusid antud sõiduki xxxx võtmed välja. Tunnistaja H S kinnitas kohtuistungil, et see oli 2015 suve alguse poole, kui ta viibis xxxx. See oli üks ringtee. Nad üritasid koos M P leida teed xxxx välja, et suunduda xxxx poole. H S sõnul oli tema mootorrattaga, M P oli autoga. Ta märkas, et üks katkisõidetud auto just keeras ringilt välja sel hetkel, kui tema ringile jõudis. Selle katkisõidetud auto suund oli xxxx poole. H S mäletas, et märgi järgi oli tegemist tumeda xxxx, sportlik luukpära, mille stange oli eest katki. Ta hakkas xxxx poole välja sõitma ja jõudis natuke edasi sõita, kui avastas, et tee sillapiire või äärepiire oli päris tugevalt katki sõidetud. Seejärel sõitis ta sellele autole järele, et selgusele jõuda, mis toimub. See oli südaöö paiku. Täpset kellaaega ta ei mäletanud. H S väitel sõitis see auto ringilt umbes mõned sajad meetrid edasi ja siis keeras paremale kruusateele. Ta jäi seisma umbes 30 meetrit eemal. Sel hetkel jäi auto seisma ja meesterahvad, keda oli vist 3, tulid autost välja. Kindlasti oli neid mehi rohkem kui üks. Mehed olid 8 suuremat kasvu, turskemad. Tema oli seal mitte kauem kui 10-15 sekundit, misjärel keeras otsa ringi ja sõitis minema. Hiljem kaugemalt nägi, et meesterahvad liikusid kruusateed pidi tagasi sealt, kust nad olid autoga tulnud. Ta sai sõbra M P siis jälle kokku. Sõber M P helistas politseisse, kuna tundus, et need inimesed võivad olla joobes ja endale või kellelegi teisele kahju teha. Need, keda politsei kinni pidas, tundusid olema samad mehed, kes väljusid autost. Tema meelest jõudis neid mehi politseiauto juurde kaks. Tunnistaja R B, kes on süüdistatava Aivo Borisovi vend ja kelle isa on kannatanu T B, on kohtueelses menetluses ülekuulatuna (tl 41- 42) öelnud, et 27.06.2015 õhtul läks ta koos M L oma isa juurde, kes elab xxxx, sest nad tahtsid sauna teha. Nad olid M L saunaruumis ja tarvitasid seal alkoholi. Mingi hetk tuli sinna Aivo Borisov. R B väitel olid nad M L mõlemad viskit joonud. Ta ei mäletanud, kas Aivo Borisov oli sinna tulles kaine, samuti ei mäletanud ta, kas Aivo Borisov jõi koos nendega alkoholi või mitte. Ta mäletas, et läks üksinda minema, M L ja Aivo Borisov jäid temast sauna. Tema ja Aivo Borisovi ühine sõber K K oli ka saunas nendega, aga tema läks juba varem minema. Isale kuulunud sõiduautot xxxx kasutasid nii isa kui ka Aivo Borisov mõlemad, ka M S kasutas seda. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud kirjalikest tõenditest, mis kohtulikul uurimisel avaldati, omavad kriminaalasjas tõenduslikku tähtsust: - isiku läbivaatuse protokoll 28.06.2015 kannatanu T B kohta ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 14-16). Läbivaatusega, mis toimus kell 03.26-03.33 tuvastati pea otsmikul kriimustus, vasakus silmas verevalum, ülahuul paistes ning seestpoolt puru, vasak käsi paistes pöidla juurest. - AS Rakvere Haigla EMO patsiendikaart nr R293731 28.06.2015 kannatanu T B kohta (tl 1719). Kaebused, anamnees /Täna öösel umbes kell 03.00-04.00 tuli poeg kallale. Lõi rusikaga ja jalgadega vastu nägu. Vasakus silmas on verevalum, ülemine huul on paistes. Valu rindkeres vasakul pool. Peas eespool mitu marrastust./ - sündmuskoha vaatlusprotokoll 28.06.2015, sinna juurde kuuluvad liiklusõnnetuse skeem ning fototabelid (tl 20-24). Sündmuskoht asub xxxx vallas xxxx tänaval puhasti juures. Sündmuskohast ca 200 meetri kaugusel vaadeldud ja fotografeeritud sõiduautot xxxx reg märgiga xxxx. Sõiduki omanik AS SEB Liising. Sõidukil tugevalt deformeerunud esiosa. Deformeerunud: esipaneel, esimene kapott, esimesed poritiivad, radiaator, parempoolne tagaratta kinnitusmehhanism, õhurõhust tühjenenud vasakpoolne rehv, purunenud esimesed tuled, purunenud esimene kaitseraud koos reg märgiga. Liiklusõnnetuse esmane kirjeldus: sõiduauto xxxx juht kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli, sõitis teelt välja vasakule vastu põrkepiiret ning lahkus sündmuskohalt. - väärteomenetluse lõpetamise määrus 10.07.2015 (tl 25), millest nähtub, et LS § 223 lg 1 alusel alustatud väärteomenetlus väärteoasjas nr 2590,15,002450 on lõpetatud, sest teos on kuriteo tunnused. - indikaatorvahendi kasutamise protokoll 28.06.2015 (tl 26), mille on koostanud PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna avariipolitseinik A S ja millest nähtub, et Aivo Borisov on sündmuskohal kell 01.15 keeldunud indikaatorvahendisse puhumast. Kontrollile allutatud isikul esinevad joobele viitavad tunnused. Välimus: silmade punetus, silma pupillid – suured; reaktsioonikiirus: häiritud; kõne: segane; aja-, isiku ja kohataju: esineb häireid; teadvusel; koordinatsioon: kerged häired; käitumine: rahutus, ärritumine. - joobeseisundi tuvastamise saatekiri 28.06.2015 koos EKEI uuringuaktiga nr 1556T 01.07.2015 (tl 27), millest nähtub, et vereproov Rakvere Haiglas võeti Aivo Borisovilt 28.06.2015 kell 01.45. Aivo Borisovil oli veres etanooli 2,32 +/-0,06 mg/g, k = 2 (metoodika ET 2.1). 9 - asitõendi vaatlusprotokoll ning sinna juurde kuuluv CD-R kõne salvestustega häirekeskuse numbrile 112 28.06.2015 (tl 28-34). Vaadeldud objektideks on häirekeskuse numbrile 112 tehtud kõned 28.06.2015 kell 00.48, 00.51, 00.56 ja 01.05. Esimeses häirekeskusele tehtud kõnes kell 00.48 teatab M S, et Aivo Borisov sõitis kodunt xxxx linnast xxxx maja juurest isa autoga xxxx numbriga xxxx mingi 3 või 5 minutit tagasi minema kesklinna suunas ja ise on jumala juua täis. M S sõnul läks Aivo Borisov isale kallale, misjärel jooksis välja, olles mingi hetk kuskil eemal, kuid siis võttis auto ja läks minema. Nemad ei jõudnud reageerida. Teises häirekeskusele tehtud kõnes kell 00.51 teatab M P, et näeb xxxx linnas just avarii teinud tumedat värvi autot, mille tuled ees ei põle ja mis sõitis täiesti lömmis esiotsaga minema. Praegusel hetkel liigub üks mootorratas sellele järele. Kolmandas häirekeskusele tehtud kõnes kell 00.56 teatab M P, et nad leidsid sõiduk. Sõiduk pargiti ära, isikud liiguvad mööda xxxx poole. Ilmselgelt nad on joobes. Neljandas häirekeskusele tehtud kõnes kell 01.05 teatab R M, et veepuhastusjaama juures on mingi auto paugu pannud, jupid vedelevad siin, aga autot ennast ei ole. Piire on puru ja mõlkis, auto number ka vedeleb siin tee ääres stangega xxxx. - arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 16E-LÕX0061 07.04.2016 (tl 35-39). Kohtutoksikoloogiaekspert M T eksperdiarvamuse kohaselt oli mootorsõiduki juht Aivo Borisov vastavalt eeluurimisel kogutud andmetele 28.06.2015 xxxx maja juurest sõitma hakates (kella 00.45 paiku) ja xxxx vallas xxxx teel liiklusõnnetuse põhjustamise ajal (kella 00.51 paiku) alkoholijoobes. Aivo Borisov võis tarbida väikese koguse alkoholi (nt 1 pudeli õlut) vahetult pärast liiklusõnnetust 28.06.2015 ajavahemikus kella 00.51-st kuni 01.15, kuid sellest väikesest kogusest alkoholist ei saanud 28.06.2015 kell 01.45 võetud veres etanoolisisaldus olla 2,32+/-0,06 mg/g. Kliiniliste joobetunnuste alusel oli 28.06.2015.a kella 00.51 paiku Aivo Borisovi alkoholi kontsentratsioon veres > 1,5 mg/g ning arvutuslikult võis see olla umbes 2,03 (mõõtemääramatust arvestades 1,97-2,09) mg/g, kui Aivo Borisov tarbis ajavahemikus kell 00.51-01.15 väikese koguse alkoholi, või suurem, kui ta liiklusõnnetuse järgselt alkoholi ei tarbinud. Kohtutoksikoloogiaekspert M T andis kohtuistungil ütlusi ekspertiisiakti sisu selgitamiseks, märkides, et kasutas ekspertiisi tegemisel kogu esitatud materjali. Tunnistajate ütluste puhul arvestas ta seda, kas inimene on väljaõppinud joobe pilti kirjeldama või mitte. Üldiselt kui inimene on väljaõppimata, siis ta tunneb ära ainult need inimesed, kes on juba kas keskmises või raskes joobes. Kerges joobes inimesi nad tavaliselt ära ei tunne. Indikaatorvahendi kasutamise protokollis on politseinik konkreetselt ära fikseerinud selle, mida ta näeb. Keskmisele joobele on iseloomulikud tasakaaluhäired. Kõige tähtsamaks aluseks jäi verest määratud alkoholi kontsentratsioon. Olemas on WHO kriteeriumid, mis näitavad ära missuguses joobeastmes missugune inimene välja näeb. Alkoholi, kui seda tarbida, siis imendumine tühja kõhuga võtab aega tavaliselt 30-60 minutit. Me saamegi hinnata rohkem seda eliminatsiooni- või väljaviimise faasi. See kõikumine võib olla ka umbes 30-60 minutit, sama kaua kui oli imendumine. Seejärel hakatakse alkoholi välja viima. See on natuke individuaalsem. Üldiselt arvestatakse selleks väljaviimiskiiruseks 0,12-0,30 mg/g tunnis. Ta hindas kõigepealt kliinilist pilti, mida tunnistajad olid kirjeldanud, lisaks veel juurde politsei poolt indikaatorvahendi kasutamise protokollis kirjeldatud tunnused. Sellest ta järeldas, et pidi olema vähemalt keskmine joove, et tavainimene ära tundis, et inimene on väga purjus. Kuna politsei kirjeldas joobele viitavaid tunnuseid väga lühikest aega pärast seda, kui kahtlustatav oli väitnud, et ta tarbis alkoholi, siis see tähendas seda, et need sõnad ei saa vastata tõele, sest alati võtab aega, kuni need kliinilised tunnused välja kujunevad. Need kujunevad välja tegelikult samal ajal, kui on see imendumine, st et 30-60 minuti jooksul. Kui politsei tegi alla 30 minutiga hindamise, siis need joobetunnused olid täiesti väljakujunenud. Praktiliselt olid need samasugused nagu olid tunnistajate kirjelduses. See tähendab seda, et kui kahtlustatav tarbis mingit alkoholi, siis see pidi olema väga väike kogus, ütleme see pudel õlut, mis ei 10 mõjuta enam sellist väljakujunenud kliinilist pilti. Kui inimene joob väga kiiresti suures hulgas kanget alkoholi, siis kliinilised tunnused järjest süvenevad. Kiiresti tekkinud alkoholijoove tekitab sellise olukorra, et kahtlustatavat oleks pidanud politsei lohistama haiglasse, et ta ei võta jalgu alla. Siit see välja ei tulnud. Alkoholijoove umbes 2,03 mg/g oleks olnud siis, kui ta oleks veel tarvitanud selle väikese koguse alkoholi, see pudel õlut pärast juhtimist. Arvutuse tegi ta 500 ml pudeliga, mis oli 5% kangusega. Samale kogusele vastab 1 pits või lonks kanget alkoholi. See ei mõjutanud enam tema kliinilist pilti, mis oli välja kujunenud. Kui seda ei toimunud, siis tegelikult oli see suurem kui 2,32 mg/g. Alkoholi kontsentratsioon ilma selleta, et ta pärast oleks joonud, oleks olnud umbes 2,4 mg/g. Ei saa olla niimoodi, et keskmise joobe kliiniline pilt kujuneb välja paarikümne minutiga. Kohtuotsuse põhjendused Aivo Borisovile esitatud süüdistustes
lg 2 p 2 ja
MS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muu hulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Süüdistuses
Aivo Borisov ei mäletanud täpselt seda, miks tal oma isa T B süüdistuses tähendatud ajal ja kohas konflikt tekkis, kuid ta mäletas, et tõukas isa saunast välja koridori, misjärel isa kukkus. Mis puudutab isale jalaga näkku löömist, siis see ei olnud otseselt jalaga, vaid oli riivamisi. Kannatanu T B ütlustega on tõendatud, et sauna läks ta kuskil kella 12 ajal öösel. Kuna sauna põrandal oli katkiläinud õllepudeleid, palus ta sauna ära koristada, mille peale Aivo Borisov tõukas teda, kui ta oli sauna ukse peal, kahe käega rindu sauna uksest välja vastu sauna ees olevat koridori seina. Ta koperdas ja kukkus, jäädes külje ja näoga Aivo Borisovi poole. Seejärel Aivo Borisov lahkus hetkeks, tuli tagasi ja lõi teda jalaga, riivates otsaesise piirkonda. Aivo Borisov lahkus, kuid kui ta jõudis kööki, tuli Aivo Borisov tagasi ja üritas teda tabureti pealt pikali tõugata. Ta kaotas hetkeks tasakaalu, kuid köögis põrandale pikali ei kukkunud. T B ütlustest nähtub, et Aivo Borisovi tegevuse tagajärjel tundis ta valu. Tal oli otsmiku piirkonna marrastus, ülemise huule paistetus ja silmas oli ka kergelt verevalum. Tunnistaja M S ütlustega on tõendatud, et konflikt tema elukaaslase T B ja viimase poja Aivo Borisovi vahel tekkis siis, kui T B läks sauna ja küsis, kes sauna ära koristab. Ta läks sauna koridori, kui kuulis mingit mütsatust ja nägi, et T B oli põrandal maas ja hoidis Aivo Borisovit kinni, Aivo Borisov rabeles lahti ja jooksis õue. Ta üritas T B, kes oli neljakäpukil, püsti aidata, aga enne jõudis Aivo Borisov õuest tagasi ja lõi T B jalaga näkku. Aivo Borisov läks välja tagasi. Tema aitas T B püsti ja nad läksid koos kööki, kus T B istus laua taha ja tema jäi köögi ukse peale seisma. Seejärel tuli Aivo Borisov kööki, läks temast mööda ja hetk hiljem kukkus T B köögi põrandale. Ta nägi, et Aivo Borisovi käsi liikus, aga kas viimane T B lõi või ei löönud, seda ta ei näinud, sest Aivo Borisov oli seljaga tema poole. Peale konflikti olid T B silmanurk sinine ja otsaees oli haav. Kohus leiab, et Aivo Borisovi süüd kinnitavad isikulised tõendid haakuvad ja on kooskõlas kohtulikul uurimisel avaldatud kirjalike tõenditega, kuid Aivo Borisovile esitatud süüdistuse mahtu tuleb vähendada. Aivo Borisovile esitatud süüdistusest tuleb välja jätta sõnad „Peale 11 löömist tõukas isa köögis põrandale pikali“, sest nimetatud asjaolu ei leidnud üheselt tõendamist.
lg 1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Sama §-i lg 2 p 2 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. Süüteo objektiivne koosseis on käesoleval juhul täidetud, sest süüdistatav Aivo Borisov lõi oma isale T B ühe korra käega kehasse ja ühe korra jalaga näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – verevalumi vasakus silmas, marrastuse otsmikule ja ülemise huule paistetuse. Subjektiivne koosseis eeldab tahtlust ning see on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu arvates on Aivo Borisov kuriteo toime pannud kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese tahtlusega. Õigusvastasust välistavad asjaolud süüdistatava Aivo Borisovi käitumises puuduvad. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava Aivo Borisovi süü temale esitatud süüdistuses
Vaidlust ei ole selles ning täielikult on tõendatud see, et Aivo Borisov juhtis süüdistuses tähendatud ajal xxxx juurest xxxx tänavale mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx ning põhjustas liiklusõnnetuse. Nimetatud asjaolu ei vaidlusta ka Aivo Borisov ise. Samas ei nõustu Aivo Borisov sellega, et ta oleks juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Aivo Borisov on tunnistanud enne autoga sõitma minemist üksnes lahja õlle joomist saunas, kuid märkinud, et sellest oli juba nii palju aega möödas ja ta oli saunas ka käinud. Alkoholijoobe sai Aivo Borisov oma sõnul sellest, et ta jõi suurest ehmatusest vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist jalgsi koos M L linna poole liikudes ära päris suure koguse viskit, võib-olla 0,5 liitri ringis või natuke vähem, sealjuures M L võttis üksnes mõne lonksu. Aivo Borisovi väitel jõudis ta viskit kulistada 10 minutit kuni nad nägid politseiautot, misjärel viskasid pudeli põllu peale. Tunnistaja M L ei mäletanud üldse Aivo Borisovi poolt kirjeldatud sündmusi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 18.04.2005 otsuses nr 3-1-1-19-05 ja 26.09.2005 otsuses nr 3-1-1-77-05 asunud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus leiab, et Aivo Borisovi väide suure koguse viski joomise kohta vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist, on paljasõnaline, ennastõigustav ega vasta tõele, kuna seda ei kinnita ükski teine asjas kogutud tõend. Lisaks sellele väärib märkimist, et Aivo Borisov ei olnud sellel ajal teadlik tema kohta politseile tehtud väljakutsetest. Kriminaalasjas leidis tõendamist see, et eelmisel õhtul ja öösel viibis Aivo Borisov oma kodus saunas, xxxx, koos K K, M L ja R B. Üheselt on tõendatud see, et saunas joodi õlut. Tunnistaja M L teadis öelda, et midagi vist oli saunas ka kangemat, võis olla viin või viski. Tunnistaja A S ütlustega on tõendatud, et Aivo Borisovi kohta oli eelnevalt patrullile tulnud väljakutse, et joobes juht hakkab sõitma linna tänaval. See, et isikud olid alkoholi tarvitanud, väljendus A S sõnul ülemeelikus tujus, alkoholi lõhnas ning seda ütled juba kogemusest, kui inimene on alkoholi tarvitanud. Tunnistaja M K ütlustega on tõendatud, et tuli väljakutse, et joobes juht hakkab sõitma xxxx. Teate saamisest joobes juhi kohta kuni 2 meesterahva nägemiseni oli M K sõnul möödunud 5-6 minuti ringis, alla 10 minuti, kui nad pidasid meesterahvad kinni ja oli näha, et nad olid joobes, sest meesterahvastel oli rõõmus meeleolu, silmad kilasid ja lõhna oli tunda. Esimeses häirekeskusele tehtud kõnes 28.06.2015 kell 00.48 teatas tunnistaja M S, kes on Aivo Borisovi pereliige (isa T B elukaaslane), et Aivo Borisov sõitis kodunt xxxx linnast xxxx maja juurest isa autoga xxxx numbriga xxxx mingi 3 või 5 minutit tagasi minema kesklinna suunas ja ise on jumala juua täis. Tunnistaja H S ütlustega on tõendatud, et sõber M 12 P helistas politseisse, kuna tundus, et need inimesed, kes olid avariilisest autost väljunud ja mööda kruusateed tagasi liikunud, võivad olla joobes. Teises häirekeskusele tehtud kõnes 28.06.2015 kell 00.56 teatas M P, et nad leidsid sõiduki, mis pargiti ära ning et isikud liiguvad mööda xxxx poole, olles ilmselgelt joobes. Asjaolu, et Aivo Borisov oli alkoholi tarvitanud enne mootorsõiduki juhtima asumist, on tõendatud lisaks veel kohtulikul uurimisel avaldatud kirjalike tõenditega, samuti kohtutoksikoloogiaekspert M T ütlustega ekspertiisiakti sisu selgitamise osas. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendite kogumi pinnalt saab tõsikindlalt lugeda tuvastatuks selle, et süüdistatav Aivo Borisov oli mootorsõidukit juhtima asudes ja liiklusõnnetuse toimumise ajal alkoholijoobes. Aivo Borisovi joove on tuvastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktiga nr 1556T 01.07.2015, mille mõõtetulemuse kohaselt oli Aivo Borisovil 2,32+/-0,06 mg/g etanooli veres. Kuna Aivo Borisov ei osanud detailselt temalt Rakvere Haiglas joobeseisundi tuvastamiseks vereproovi võtmisega seonduvat kirjeldada, puudub kohtul alus saadud mõõtetulemust kuidagi kahtluse alla seada.
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 sätestab, et alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Nimetatud kuriteo subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kuritegu on kohtu arvates kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt toime pandud otsese tahtlusega, sest süüdistatav Aivo Borisov oli teadlik oma seisundist – alkoholijoobest, kuid ometi asus ta sellises seisundis juhtima mootorsõidukit. Seega esinevad süüdistatava Aivo Borisovi käitumises nii
järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuotsuse põhjendused karistuse mõistmise osas.
lg 2 p 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud tegudest. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava Aivo Borisovi karistust kergendab
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo osas süü tunnistamine,
järgi kvalifitseeritava kuriteo osas tema karistust kergendavad asjaolud puuduvad.
§-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud süüdistatava Aivo Borisovi käitumises puuduvad.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Süüdistatavat Aivo Borisovit on varem 2 korral kriminaalkorras karistatud (tl 4345). Sealjuures väärib märkimist, et teda on 10.12.2012 Tartu Maakohtu otsusega karistatud
lg 2 p 2, 415 lg 1 järgi 2 aasta 6 kuulise vangistusega, millest
lg 1 13 alusel eelvangistuse karistusaja hulka arvamisega kuulus ärakandmisele 2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust ja milline karistus jäeti
Nimetatud kohtuotsusega määratud katseaeg lõppes 09.06.2015, kuid juba samal kuul, s.o 28.06.2015 pani Aivo Borisov toime uued tahtlikud kuriteod. Aivo Borisov kannab käesoleval ajal 09.05.2016 Tartu Maakohtu otsusega
lg 1, 183 lg 1 p 1 järgi mõistetud 1 aasta 8 kuulist vangistust, millest
lg 1 alusel eelvangistuse karistusaja hulka arvamisega kuulub ärakandmisele 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust ja milline karistus jäeti
Lisaks
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele määrati Aivo Borisovile käitumiskontrolli ajaks
lg 2 p 21 ja
Väärteokorras on Aivo Borisovit 5 korral karistatud (tl 43-45), sealjuures väärib märkimist, et karistatud on teda üksnes liiklusalaste väärtegude eest, kusjuures 2 korral liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi (väärteod on toime pandud 21.09.2015 ja 27.03.2016). Aivo Borisovil on 3 viimast rahatrahvi tasumata. Arvestades Aivo Borisovi süü suurust ja kõike eelnevat, samuti seda, et teda on peale käesolevate kuritegude toimepanemist karistatud veel kahe hilisema kuriteo toimepanemise eest, ei pea kohus põhjendatuks Aivo Borisovi karistamist rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistusega, vaid leiab, et teda tuleb karistada vangistusega, mis
lg 2 p 2 järgi jääb tunduvalt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja
järgi jääb ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedale.
lg 1 sätestab, et kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et tingimisi jäetakse vangistus süüdlase suhtes kohaldamata. Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut kuritegu, täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kuna Aivo Borisov kannab käesoleval ajal 09.05.2016 Tartu Maakohtu otsusega mõistetud tingimuslikku karistust, kuuluvad mõistetud karistused
lg 1 ja
lg 1 alusel omavahel liitmisele.
lg 3 sätestab, et kui mõni käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kogumit moodustav karistus on asendatud või süüdlane sellest tingimisi vabastatud, määrab kohus pärast liitkaristuse moodustamist uuesti selle täideviimise korra kas seda asendades, süüdlast sellest tingimisi vabastades või liitkaristust täitmisele pöörates, järgides käesoleva seadustiku §-s 56 sätestatut.
Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut on kohtu hinnangul põhjendatud kohaldada
lg 1,3 sätteid ning jätta vangistus tingimisi kohaldamata, kui Aivo Borisov ei pane kolme aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustused. Lisaks 09.05.2016 Tartu Maakohtu otsusega
lg 2 p 21 ja
lg 2 p 3 alusel käitumiskontrolli ajaks määratud kohustustele on põhjendatud määrata Aivo Borisovile
lg 2 p 2 sätestatud kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja
lg 2 p 8 sätestatud kohustus käitumiskontrolli ajal osaleda sotsiaalprogrammis.
lg 1 p 1 kohaselt mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo eest võib kohus lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Rahvastikuregistris (tl 47) on Aivo Borisovi juhiloa nr xxxx osas, mis on välja antud Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse poolt 08.09.2007 tehtud kanne - kehtetu: 16.08.200716.08.2017. Maanteeameti liiklusregistri andmetel (tl 48) omas Aivo Borisov 28.06.2015 juhtimisõigust, samas puudus tal kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Tema juhiloa xxxx (16.08.2007-16.08.2017) märge on liiklusregistris „Kadunud“, mis on tehtud läbi e-teenuste keskkonna 09.03.2015.
lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise õigust ei või võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Asjaolusid, mis
Senise kohtupraktika pinnalt tuleb üldjuhul sõidukit joobes juhtinud isikult juhtimisõigus ära võtta, sest selline isik on sõiduki juhina liikluses ohtlik ning vaid erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata. Menetletavas kriminaalasjas aga selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks olla lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks, tuvastatud ei ole. Kohus leiab, arvestades kõike eeltoodut, et Aivo Borisovilt tuleb lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtta ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras, s.o üheks aastaks. Lisaks karistuse eripreventiivsele üldpreventiivseid eesmärke. eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka Kohtuotsuse põhjendused tsiviilhagi osas. Kannatanu T B on esitanud 08.12.2015 tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 15 890 eurot. Hagiavalduse kohaselt soovib T B, et temale hüvitataks Aivo Borisovi poolt talle kuulunud sõiduautoga xxxx reg nr xxxx avarii põhjustamisega tekitatud kahju summas 15 890 eurot. Märgitud on, et hagi aluseks olev sündmus ja tekitatud kahju on tõendatud kriminaaltoimikus kogutud tõenditega. Kannatanu T B jäi kohtuistungil oma tsiviilhagi juurde, kinnitades, et auto soetusmaksumus oli 17 890 eurot, see oli võetud liisingusse ja liisingut maksis ta kogu aeg, mingi 250 eurot kuus. Auto oli soetatud aastal 2013. Tsiviilhagi summa sai ta selliselt, et võttis auto soetusmaksumusest maha 2000 eurot, mille ta sai liiklusõnnetuse järgselt auto müümise eest varuosadeks. Peale liiklusõnnetust oli ta sunnitud võtma hüpoteeklaenu, sest pank tahtis temalt liisingumaksed kätte saada. Ta võttis hüpoteeklaenu 32 000 eurot, et maksta kohe kinni liisingumaksed ja soetada uus auto. Kui ta õigesti mäletas, siis olid liisingumaksed midagi 12 000, üle 12 500 euro. Ta maksis ära kogu lõppsumma, nagu oli pangas kokku lepitud. Selle kohta pole tal mingit muud dokumenti kui liisinguleping, mis on esitatud. Süüdistatav Aivo Borisov tema vastu esitatud tsiviilhagi õigeks ei võtnud, märkides, et tegelikult peaks kindlustus selle kahju hüvitama. Kuna tegemist oli liisingusse võetud sõidukiga, jääks ainult kaskokindlustuse omavastutus tema kanda. Isale oli öeldud, et võtku pangast laenu ja isa oli võtnud, makstes kinni vana auto jääkväärtuse ja ostes uue auto. Tsiviilhagi tõendavad kannatanu T B poolt esitatud tõendid: liisinguleping nr L13110628 (kapitalirent), milline oli sõlmitud liisinguvõtja T B ja liisinguandja AS SEB Liising vahel ning millest nähtub, et liisinguese on xxxx EX 1,6 CVVT, vl.a 2013, mille netohind käibemaksuga oli 17 890 eurot (tl 4-13); maksegraafik liisingulepingule (kapitalirent) L13110628 (tl 2), üleandmise-vastuvõtmise akt 02.12.2013 (tl 3) ja müügileping 22.10.2015, mis on sõlmitud müüja T B ja ostja A K vahel ning mille kohaselt müüja kohustub ostjale üle andma sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx, ostja kohustub sõiduki vastu võtma ja tasuma ostuhinna 2000 eurot. Lisatingimuste osas on märge: sõiduk on avariiline (tl 1). Kohus märgib, et Aivo Borisovi poolt
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise ajal, s.o 28.06.2015 ei kuulunud mootorsõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx mitte kannatanu T B, vaid AS SEB Liisingule (liisinguandjale), mistõttu Aivo Borisovile esitatud süüdistus on selles osas ebatäpne. Kannatanu T B oli sõiduki valdaja (vastutav kasutaja). Omandiõigus sõidukile ei olnud selleks ajaks T B üle läinud. Puutuvalt T B hagisse märgib kohus, et kahju liisinguauto eest enne 28.06.2015 makstud liisingumaksete näol ei ole põhjuslikus seoses Aivo Borisovi poolt põhjustatud liiklusõnnetusega ehk teisisõnu 15 auto eest kuni 28.06.2015 tasutud liisingumakseid ei saa käsitada liiklusõnnetuse tulemina auto, s.o liisingueseme hävinemise kahjuna. Seadusest ei tulene kostja kohustust tasuda hagejale tagasi tema kasutuseelis, mis tulenes hageja poolt sõiduauto xxxx kasutamisest. KrMS § 310 lg 1 sätestab, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Sama §-i lg 3 kohaselt, kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata, selgitatakse kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Kohus leiab, arvestades kõike eeltoodut, et tsiviilhagi lahendamiseks on kriminaalasjas olevad tõendid ebapiisavad, mistõttu tuleb KrMS § 310 lg 1,3 alusel jätta kannatanu T B tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 15 890 eurot läbi vaatamata. Kannatanu T B on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Kohtuotsuse põhjendused menetluskulude osas. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel süüdimõistetult menetluskuluna välja mõista: 1) tunnistajatele KrMS § 178 kohaselt makstud summa 56,83 eurot, 2) KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulu 14 eurot ja ekspertiisitasu 95 eurot ning 3) KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 1582,80 eurot. Sundraha Aivo Borisovilt väljamõistmisele ei kuulu, sest käesolevaid kuritegusid ja Tartu Maakohtus menetletud kuritegusid, mille eest Aivo Borisov käesoleval ajal karistust kannab, oleks saanud arutada koos ühes menetluses. 09.05.2016 Tartu Maakohtu otsusega on Aivo Borisovilt sundraha summas 645 eurot välja mõistetud. Arvestades menetluskulude suurust, võimaldab kohus Aivo Borisovil neid KrMS § 180 lg 3 ja
lg 3 alusel tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt ositi 12 kuu jooksul. Kohtu seisukoht asitõendi osas. Kriminaalasjas on asitõend – CD-R kõne salvestustega häirekeskuse numbrile 112 28.06.2015.a, mis tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 09.02.2017 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 15. novembri 2016 otsus muutmata ning Aivo Borissovi kaitsja apellatsioon rahuldamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP Valga kontor kasuks 192 eurot, sh käibemaks 32 eurot, vandeadvokaat Anu Vilti poolt Aivo Borisovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 16 KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista Aivo Borisovilt menetluskuluna, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Anu Vilti poolt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 192 eurot riigituludesse. Aivo Borisovil tuleb tasuda väljamõistetud menetluskulu summas 192 eurot otsusele lisatud makseinfo alusel. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigikohtu 16.05.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg-s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta Aivo Borisovi kaitsja vandeadvokaat Anu Vildi kassatsioon menetlusse võtmata. 15.11.2016 kohtuotsus 1-16-5067 jõustus 16.05.2017 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Keili Rosar Referent
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.