1-16-7000/94

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-7000 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Sten Lind, Orvi Tali Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Eduard Gluhhodid’i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi; Sergei Bondar süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ja Sergey Klyuchar süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi Harju Maakohtu
2. detsembri 2016 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja süüdistatav Sergei Bondar Süüdistatav Prokurör Sergei Bondar, isikukood: 37109250297, kehtivaid kriminaalkaristusi kaks, väärteokorras karistamata. Ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling Kaitsja Vandeadvokaat Karine Nersesjan RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Sergei Bondari apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD:
3. Sergei Bondari süüdistatakse võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt ehk KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 1 kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ajavahemikel 22.01.2016 – 23.01.2016 XXX; 11.03.2016 CCC; 18.03.2016 DDD; 06.02.2016 – 07.02.2016 EEE ja 06.02.2016 – 07.02.2016 EEE. HARJU MAAKOHTU OTSUS:
4. Maakohus tunnistas S. Bondari temale 22.01.2016 – 23.01.2016 XXX; 06.02.2016 – 07.02.2016 CCC ning 06.02.2016 – 07.02.2016 EEE episoodides esitatud süüdistuses õigeks. Maakohus tunnistas S. Bondari 11.03.2016 CCC ja 18.03.2016 DDD episoodides KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi sätestatud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõistis karistuseks 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas maakohus mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas maakohus S. Bondari karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aja ning luges karistuse kandmise algust alates 18.03.2016, mil S. Bondar kahtlustatavana kinni peeti. Maakohus määras, et S. Bondari suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel olenevalt sellest, milline asjaolu saabub esimesena. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 3 alusel mõistis maakohus S. Bondarilt välja riigituludesse menetluskuludena ekspertiisikulud osaliselt, st summas 1283,16 eurot, määratud kaitsja tasu summas 768 eurot ja sundraha summas 645 eurot, kokku 2696,16 eurot. Maakohus määras, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb S. Bondaril tasuda menetluskulud kokku summas 2696,16 eurot ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, st igakuiselt 224,68 eurot. Maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 32 kohaselt S. Bondari elukoha läbiotsimise käigus äravõetud televiisor Philips 32“ koos puldiga, mis on Harju Maakohtu 23.08.2016 määrusega arestitud ja mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn – jättis maakohus kannatanute LK ning RD ja AD kasuks S. Bondarilt välja mõistetud tsiviilhagide tagamiseks aresti alla. APELLATSIOON:
5. Süüdistatav taotleb Harju Maakohtu
6. detsembri 2016 otsusega S. Bondari elukoha läbiotsimise käigus äravõetud televiisori Philips 32“ konfiskeerimata jätmist ja aresti alt vabastamist ning selle väidetavale omanikule, LB-le tagastamist. S. Bondari kohaselt puuduvad korteriomaniku ütlused, kelle korteris läbiotsimine teostati. S. Bondari kohaselt peaksid korteriomaniku ütlused tõendama elektroonika kuulumist korteriomanikule. S. Bondar selgitab, et läbiotsimisel küll küsiti televiisori kasutaja kuid mitte selle omaniku kohta. Samuti leiab S. Bondar, et elektroonika võeti korterist ära teises kriminaalasjas kontrollimise eesmärgil, mitte konfiskeerimiseks, mistõttu ei teinudki S. Bondar avaldust. Kui toimus esemete kontroll ja suurem osa neist tagastati, taotles prokuratuur vara arestimist konfiskeerimise tagamiseks. S. Bondar lisab, et televiisori ostudokumendid on elukohas olemas ning juhib tähelepanu sellele, et tema rikkumiste pärast kannatab süütu inimene, mistõttu palub televiisori mitte aresti alla jätta ning tagastada televiisor selle tegelikule omanikule LB-le. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
7. Kolleegium, tutvudes kriminaalasja materjalidega ning hinnates apellatsiooni põhjendatust, kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning see tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
8. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. Kolleegium osutab, et eelmenetluses menetlusökonoomilistel kaalutlustel apellatsiooni läbi vaatamata jätmine ei riku PS § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (RKKKm nr 3-1-1-120-09, p 7). Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt selgitanud (vt RKKKm nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Süüdistatav ei vaidlusta süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstata õiguslikke probleeme seoses süüteo kvalifitseerimisega, samuti ei käsitle süüdistatav muid õiguslikke probleeme, mida ringkonnakohtul tuleks lahendada. S. Bondar taotleb üksnes maakohtu otsuse muutmist tema elukoha läbiotsimise käigus äravõetud televiisori Philips 32“ kannatanute tsiviilhagide tagamiseks aresti alla jätmise osas. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud vara aresti alla jätmise järelduse muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Ringkonnakohus peab vajalikuks osutada, et süüdistatava varana tema elukoha läbiotsimise käigus ära võetud ja kannatanute tsiviilhagide tagamiseks arestitud televiisori Philips 32“ aresti alt vabastamine on lubatav, kui tuvastatakse, et nimetatud televiisor ei kuulu süüdistatavale või kannatanute tsiviilhagide tagamine ei oleks vajalik. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu poolt televiisori Philips 32“ aresti alla jätmine seoses kannatanute tsiviilhagide tagamisega on põhjendatud, maakohus on tuvastanud vajalikud asjaolud vara aresti alla jätmiseks ning põhjendatult leidnud, et kannatanute nõuete tagamata jätmine võib kohtulahendi täitmist raskendada või selle võimatuks muuta.
9. Süüdistatav on taotlenud tema elukohast läbiotsimise käigus ära võetud televiisori aresti alt vabastamist ning selle tegelikult omanikule LB-le tagastamist. Kohtukolleegium märgib, et maakohus on S. Bondari elukohast läbiotsimisel ära võetud televiisori Philips 32“ tsiviilhagide katteks aresti alla jätmise otsustamisel tuvastanud televiisori omanikuna 3 S. Bondari ning põhjalikult motiveerinud kannatanute tsiviilhagide katteks nimetatud vara aresti alla jätmise vajadust (otsuse lk 62 - 63). Maakohus on leidnud, et kõnealuse televiisori LB-le kuulumine ei ole kriminaalasjas kogutud tõenditega kinnitust leidnud. Maakohus on siinjuures viidanud läbiotsimisprotokollile (II kd lk 42 – 45), millest nähtuvalt ei ole S. Bondar televiisori kohta märkusi teinud, kuid LB on läbiotsimisel öelnud, et teisest magamistoast leitud televiisor Philips koos puldiga on S. Bondari oma. Samuti on läbiotsimisprotokollis märgitud, et teist magamistuba (millest kõnealune televiisor ära võeti), kasutab S. Bondar. Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult leidnud, kuivõrd eelnimetatud televiisor leiti S. Bondari kasutuses olevast magamistoast tema kodust ning LB sõnade kohaselt kuulub see S. Bondarile, siis kuulub televiisor Philips 32“ koos puldiga S. Bondarile. Seega puudub alus arvamaks, et tegemist võib olla LB-le kuuluva televiisoriga, kuivõrd viimane on seda eitanud. Maakohus on nimetatud vara aresti alla jättes põhjalikult hinnanud ka tsiviilhagide tagamise vajalikkust. Nimelt on maakohus võtnud arvesse, et S. Bondaril puudub deklareeritud sissetulek ning vabad vahendid pangakontol, samuti sõidukid ja kinnisvara. Lisaks nähtub, et S. Bondari poolt toimepandud kuritegude puhul on tegemist varavastaste kuritegudega, mis olid suunatud varalise kasu saamise eesmärgile. Seega on maakohus põhjalikult tuvastanud, et vara aresti alt vabastamine ning sellega kannatanute nõuete tagamata jätmine võib kohtulahendi täitmist raskendada või selle võimatuks muuta, mistõttu on maakohtu tegevus olnud põhjendatult suunatud eeskätt vara käsutamise tõkestamisele. Kohtukolleegium on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud S. Bondari varana arestitud televiisori Philips 32“ kannatanute nõuete tagamiseks aresti alla jättes, et tegemist on süüdistatavale S. Bondarile kuuluva varaga ning toonud välja põhjendused, miks vara aresti alla jätmine on tsiviilhagide tagamiseks vajalik, mistõttu on süüdistatava apellatsioonis toodud taotlus vara aresti alt vabastamiseks, perspektiivitu.
10. Lähtudes eeltoodust leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et esitatud apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning see tuleb juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4