1-13-468/306

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.05.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-468 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Valentina Michelson-Ipbüker Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kaitsja Vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Nikolai Russaku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu NIKOLAI RUSSAK, isikukood 37103053714, viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 06.08.2012 ja lõpp 02.08.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 24.04.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada NIKOLAI RUSSAK temale Viru Maakohtu 15.08.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata Nikolai Russakule katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 02.08.2019, millest esimeseks 24 (kahekümne neljaks) kuuks allutada Nikolai Russak kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Nikolai Russakut käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Nikolai Russakut käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või võtma end tööotsijana arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vabanemisest; 4) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega eelnevalt kriminaalhooldajalt selleks luba saamata, v.a lähisugulased; 5) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis, mis maandab uue kuriteo toimepanemise riski. Määrata Nikolai Russak kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Nikolai Russak karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista Nikolai Russakult menetluskuluna riigituludesse 138 (ükssada kolmkümmend kaheksa) eurot kaitsjatasu adv. Gerda-Johanna Pello poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo LMP kasuks 138 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Gerda-Johanna Pello poolt süüdimõistetu Nikolai Russaku kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Nikolai Russakule, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikolai Russaku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 15.08.2013 otsusega tunnistati Nikolai Russak süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 424 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg kokku 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 6 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 06.08.
2. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kõigepealt vormistab endale töövõimetuspensioni ning hakkab koos emaga elama ja teda toetama. Läheb ka tööle xxxx, töökoht on olemas. Alkoholi tarvitanud ei ole, kuid narkootikumide osas on ravi saanud. Kui vangi sattus, siis loobus kõikidest narkootikumidest, läks kohe sotsiaalprogrammi ja sai sealt abi. On valmis kõik rahalised nõuded tasuma, mis tema vastu on esitatud. On püüdnud ka vanglas töötada, kuid ei lasta. On otsustanud, et hakkab elama seadusekuulekat elu. Käis väljaspool vanglat proovipäeva tegemas, kuid sealt öeldi, et neil hakkab remont peale, seepärast läks tööle xxxx. Kaitsja leiab, et kinnipeetava suhtes on võimalik kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna isikul on vabanemisel elukoht ning lähedase isikuna on tal olemas ema, kes teda moraalselt toetab. Tal on garanteeritud töökoht ja ta on valmis tema vastu esitatud nõuded hüvitama. Kinnipeetav on kindel, et ta suudab elada seadusekuulekat elu ja narkootikume mitte tarvitada. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas toetab prokuratuur kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist, kuna kinnipeetava vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – distsiplinaarkaristuste puudumine, koristaja, hooldaja ja õmblejana tööhõives osalemine, AS Eesti Vanglatööstuse komplekteerimistsehhis töötamine, sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine, riigikeele A1 ja A2 taseme omandamine, sõltlastele suunatud tugigrupi läbimine, psühholoogiga vestlustel osalemine, lähedastega suhtlemine, alates 25.02.2016 avavanglaosakonnas paiknemine, väljaspool vanglat töötamine jm – viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks. Vabanedes on isikul olemas nõuetele sobiv elukoht ning lähedaste toetus. Samuti on isikule garanteeritud töökoht xxxx. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Vähetähtis pole ka asjaolu, et süüdlasel tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Käesolevaks ajaks kantud vangistus, s.o ligikaudu 5 aastat, võiks olla piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Seega ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla kinnipeetava puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli 24 kuu kestel ning isikule määratakse katseaeg karistusaja lõpuni. Katseajal saaks isik kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur Nikolai Russaki vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides ning nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseaja ja käitumiskontrolli kestuse ning katseajaks kohustuste valiku kohta. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et isik kannab karistust raske esimese astme rahvatervisevastase narkokuriteo toimepanemise eest, kuna ainuüksi kuriteo raskus ei välista ennetähtaega vabanemise võimalust. Isikut on küll kriminaalkorras karistatud 9-l korral ning vangistuses viibib ta neljandat korda, mistõttu ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik, kuid samas ei saa kinnipeetava käitumisele vangistuses midagi ette heita. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, samuti on ta vangistuse ajal tegelenud erinevate taasühiskonnastavate tegevustega, sh läbis sõltlastele suunatud tugigrupi Corrigo ja sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osales Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupis, omandas riigikeele A1- ja A2-tasemed, vestles psühholoogiga, taastas juhiload, töötas erinevatel vangla majandustöödel ja väljaspool vanglat, suhtleb lähedatega telefoni teel ja 6-l korral käis edukalt lühiajalisel väljasõidul, alates 12.02.2017 on lubatud osaleda väljaspool vanglat usulises tegevuses ning alates 25.02.2016 viibib avavanglaosakonnas ja alates 05.12.2016 töötab väljaspool vanglast xxxx. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht emale kuuluvas korteris koos emaga ning ema on andnud oma nõusoleku poja elama asumiseks tema juurde. Enne vangistustust oli isikule määratud töövõimetuspension, mille taastamist on tal võimalik vabanemisel taotleda. Kinnipeetaval on küll tasumata nõudeid ligikaudu 5000 eurot, kuid tal on ka vabanemisfondi hoiustatud ligikaudu 900 eurot, mis aitab tal esialgu majanduslikult toime tulla ning tal on garanteeritud töökoht xxxx, mis tagab talle igakuise kindla sissetuleku majanduslikult iseseisvaks toimetulemiseks. Kinnipeetava suhtlusringkonnas oli palju kriminaalse taustaga isikuid, kellega ta enda sõnul enam ei suhtle. Tunnistab, et oli varem mõjutatav, kuid leiab, et suudab end vajadusel kehtestada. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus, kuid ta on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, mis isiku enda hinnangul on aidanud sellest vabaneda. Samuti on tal olemas motivatsioon tarvitamisest vabaneda, tahab vabanemisel olla hõivatud erinevate kasulike tegevustega, et hoiduda tarvitamisest. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 22% ja vägivaldse kuriteo puhul 21%, millede puhul on tegemist küll arvestatavate riskidega, kuid mida on kohtu hinnangul võimalik maandada isikule katseajaks käitumiskontrolli ja lisakohustuste panemisega. Kuigi kinnipeetav ei ole varem kriminaalhooldusele allutatud olnud, siis enda sõnul mõistab ta selle olemust ja vajalikkust. Kohtu hinnangul tuleks kinnipeetavale anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti isiku ennetähtaega vangistusest vabastamist. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Nikolai Russaku vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro