lg 3 p 2 määrata Aleksandr Naberežnevi elektroonilise valve pikkuseks 7 (seitse) kuud.
lg 5, § 78 p 2 määrata Aleksandr Naberežnevile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 13.02.2020, millest esimeseks 24 (kahekümne neljaks) kuuks allutada Aleksandr Naberežnev kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Aleksandr Naberežnevi käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Aleksandr Naberežnevi käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) otsima endale töökoha või võtma end töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vabanemisest; 4) osalema kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis, mis maandab isiku riske mõtlemise ja käitumise valdkonnas. Määrata Aleksandr Naberežnev kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Aleksandr Naberežnev karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Aleksandr Naberežnevile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Naberežnevi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 09.01.2015 otsusega tunnistati Aleksandr Naberežnev süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 28.02.2014 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 aastat vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 9 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 13.05.2014. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas toetab prokurör kinnipeetava ennetähtaega vabastamist, kuna kinnipeetava vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – koristaja ja toidujagajana tööhõives osalemine, sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine, riigikeele A2-taseme õppes osalemine ja eksami sooritamine, OÜ Corrigo sõltlaste tugigrupi läbimine jm – viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vabanedes on isikul olemas elektroonilise valve kohaldamise nõuetele sobiv elukoht ning lähedaste toetus. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Vähetähtis pole ka asjaolu, et süüdlasel tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Käesolevaks ajaks kantud vangistus, s.o ligikaudu 3 aastat, võiks olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Seega ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla kinnipeetava puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohaldumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli isiku edasise käitumise üle. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur Aleksandr Naberežnevi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides ning nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseaja, elektroonilise valve ja käitumiskontrolli kestuse ning katseajaks kohustuste valiku kohta. Kohtuistung Kinnipeetav soovib vabaneda enne tähtaega elektroonilise valve alla. On oma elu ümber mõelnud ning tajunud, et käitus valesti. Ei taha oma elu enam siduda narkootikumidega ega kuritegeliku eluga. Soovib minna õppima Jõhvi Kutsehariduskeskusesse, kuid kui Jõhvi ei saa, siis Narva. Enne vanglat õppis Sillamäel kokaks, oli II kursusel. Elama hakkab koos vanaemaga. Lisaks vanaemale toetavad teda ka ema ja tädi. Saab aru, et peab hoiduma nii narkootikumide tarvitamisest kui ka käitlemisest. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et isik kannab karistust raske esimese astme rahvatervisevastase narkokuriteo toimepanemise eest, kuna ainuüksi kuriteo raskus ei välista ennetähtaega vabanemist. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2-l korral ning vangistuses viibib ta esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju pidada potentsiaalselt tugevaks isiku edaspidisele käitumisele. Kinnipeetava käitumist vangistuses võib üldiselt pidada rahuldavaks. Ta läbis Corrigo tugigrupi sõltlastele ja sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, omandas riigikeele A2-taseme ning varem töötas vangla majandustöödel toidujagajana, käesoleval ajal töötab koristajana. Kuigi isikul on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, on tema suhtumine olnud positiivne ning viisakas. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht oma vanaema korteris, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning vanaema on andnud oma nõusoleku isiku elama asumiseks tema juurde ning seal elektroonilise valve kohaldamiseks. Enne vangistust oli kinnipeetav töötu, rahaliselt toetasid vanemad ning teenis tulu narkootiliste ainete müügist. Isikul puudub vabanemisel garanteeritud töökoht ning seega ka kindel igakuine sissetulek majanduslikult iseseisvaks toimetulemiseks, kuid tema suhted lähedastega on head ja toetavad. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikud, kuid enda sõnul ta teiste poolt mõjutatav ei ole. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus, kuid ise ta end sõltlaseks ei pea. Ta on edukalt läbinud sõltlastele mõeldud tugigrupi ja sotsiaalprogrammi ning tulevikus soovib elada kainena. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 38%, millise näol on tegemist küll arvestatava riskiga, kuid kohtu hinnangul on uue kuriteo riski võimalik maandada isikule kriminaalhoolduse teostamise ajaks erinevate lisakohustuste määramisega ning elektroonilise valve kohaldamisega. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus isik viibib. Kohtu hinnangul tuleks isikule anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokuratuur. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt allutades ta elektroonilisele valvele ja määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Aleksandr Naberežnevi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.