1-15-6077/76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.05.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-6077 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Valentina Michelson-Ipbüker Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kaitsja Vandeadvokaadi abi Robert Sprengk määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Vadim Kirpitšjovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu VADIM KIRPITŠJOV, isikukood 37906280217, viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 11.02.2015 ja lõpp 11.02.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 24.04.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada VADIM KIRPITŠJOV temale Viru Maakohtu 08.03.2012 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 25.11.2016 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata Vadim Kirpitšjovile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 11.02.2018 ning allutada Vadim Kirpitšjov katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Vadim Kirpitšjovi katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Vadim Kirpitšjovi katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 21, 4, 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuma tööle või võtma end tööotsijana arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vabanemisest; 3) mitte suhtlema narkootikume tarvitavate või talle teadaolevalt narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega. Määrata Vadim Kirpitšjov kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Vadim Kirpitšjov karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista Vadim Kirpitšjovilt menetluskuluna riigituludesse 70,80 (seitsekümmend eurot 80 senti) eurot kaitsjatasu adv. Robert Sprengk poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Barrister Narva osakond kasuks 70,80 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Robert Sprengki poolt süüdimõistetu Vadim Kirpitšjovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Vadim Kirpitšjovile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vadim Kirpitšjovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 08.03.2012 otsusega tunnistati Vadim Kirpitšjov süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ja § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust ning KarS § 74 lg 1 alusel jäeti 10 kuud vangistust tingimisi kohaldamata 18-kuulise katseajaga. Katseajal kohustati teda täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Viru Maakohtu 25.11.2016 määrusega pöörati täitmisele Viru Maakohtu 08.03.2012 otsusega mõistetud karistus ärakandmata osas 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 21.11.
2. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vabaduses hakkab elama seadusekuulekat elu, võtab end Töötukassas arvele ja esitab avalduse sotsiaalkorteri saamiseks. Tal ei ole küll vabaduses elukohta, kuid soovib minna xxxx. Ta ei ole kunagi xxxx elanud, kuid on kuulnud, mis elu seal elatakse. Teab, et seal ei tohi suitsetada, peab tööd tegema, samuti ei tohi seal tarvitada alkoholi ja narkootikume. On kindel, et saab seal hakkama. Selgitab, et ei ole kunagi narkootikume müünud, vaid need olid kõik tema enda tarbeks. Teab, et kui hakkab uuesti narkootikume tarvitama, siis satub vanglasse tagasi. Sai abi programmidest, mis puudutasid just sõltuvusi. Vanglas ei ole sõltuvuse vastu mitte mingit ravi saanud. Vabaduses läheb ehitusele abitööliseks. Kaitsja on arvamusel, et peamine põhjus, miks võiks isiku enne tähtaega vabastada, on see, et ta läheb xxxx, kus on toetav sotsiaalne keskkond ja teda aidatakse ellu naasmisel, kuid ka nende halbade harjumuste loobumisel. Arvestades seda, et ta on juba 2 aastat vanglas viibinud ja ei ole narkootikume tarvitanud, siis on lootust, et xxxx aitab. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas toetab prokuratuur kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist, kuna kinnipeetava vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – distsiplinaarkaristuste puudumine, koristaja ja köögitöölisena tööhõives osalemine, sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine, riigikeele õppes osalemine, psühholoogiga vestlustel osalemine jm – viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks. Isikul on pärast vanglast vabanemist võimalik elama asuda xxxx, kus on head elutingimused ning kus abistatakse inimesi tavaühiskonda naasmisel, mis on isiku puhul väga oluline, sest ta on suurema osa elust veetnud vanglas. Xxxx on isikul võimalik osaleda ka narkosõltuvusest taastumise programmis. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Vähetähtis pole ka asjaolu, et süüdlasel tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Seega ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla kinnipeetava puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohaldumiseks ühiskonnas, arvestades tema pikaajalist vangistuses viibimist ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli tema edasise käitumise üle. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur Vadim Kirpitšjovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides ning nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseaja ja käitumiskontrolli kestuse ning katseajaks kohustuste valiku kohta. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et isikut on kriminaalkorras karistatud 18-l korral ning vangistuses viibib ta lausa 14.dat korda. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa midagi ette heita. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, vestles psühholoogiga ning käesoleval ajal osaleb vangla majandustöödel. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetavale pakub vabanemisel majutusteenust koos nõustamisteenusega Xxxx, kus isik saab osaleda ka 10-kuulises alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis. Seega on isikule katseajal tagatud kindel elukoht. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht ja seega ka kindel sissetulek majanduslikult toimetulemiseks. Samuti nähtub iseloomustusest, et isik tarvitas vabaduses regulaarselt narkootikume. Kinnipeetav küll osaliselt mõistab narkootikumide tarvitamise tagajärgi ja nende mõju, kuid pisendab asja tõsidust. Kohtu hinnangul saab eeltoodud asjaoludest tingitud uute kuritegude toimepanemise riski maandada isikule lisakohustuste panemisega, sh keelata tal omada või tarvitada narkootilisi aineid, kohustada teda asuma tööle või võtma end tööotsijana arvele ning keelata tal narkootikume tarvitavate või käitlevate isikutega suhtlemine. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 58% ja vägivaldse kuriteo puhul 42%, millede puhul on tegemist küll keskmiselt enamarvestatavate riskidega, kuid kohtu hinnangul on uute kuritegude toimepanemise riske võimalik maandada isikule katseajaks käitumiskontrolli ja lisakohustuste panemisega. Kuigi kinnipeetav on varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kontrollnõudeid ja pannud katseajal toime uue kuriteo, tuleks kohtu hinnangul anda kinnipeetavale võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti isiku ennetähtaega vangistusest vabastamist. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Vadim Kirpitšjovi vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro