Obsah (7)

§ 177§ 477§ 138§ 144§ 175§ 174§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2017. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-8354 Tsiviilasi XxxxOÜ (pankrotis) pankro

) § 177 lg 2 kohaselt juhul, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt

§ 177

lg 1 p 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 15.02.2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013. a, 3-2-1-65-13 p 14). Kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega, leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskulud on osaliselt põhjendamata. Võlgniku esindaja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad võlgniku menetluskulud kuludest õigusabile. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et Harju Maakohtu määrusega tutvumiseks ja analüüsiks kulus 0,5 tundi, määruskaebusega tutvumiseks ja analüüsiks 1 tund, kohtumiseks kliendiga, aruteludeks ja õigusliku positsiooni kooskõlastamiseks 1 tund ning määruskaebusele vastuse koostamiseks 2 tundi, kokku 4,5 tundi. Kohus loeb võlgniku lepingulise esindaja toimingute kestvuse põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Riigikohus on 13.11.

1. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. 2 Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on võlgnikule vandeadvokaat Viktor Särgava poolt osutatud õigusabi tunnihinnaks 130 eurot, millele lisandub käibemaks, seega on võlgniku kulud õigusabile kokku koos käibemaksuga 702 eurot. Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuste eest (so 130 eurot tunnis, lisaks käibemaks) ületab õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 01.06.
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p 13). Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus selgitab, et tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ning vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei olnud tegemist keerulise õigusvaidlusega, mille tõttu peaks kaaluma suurema tunnitasu põhjendatust. Arvestades käesoleva tsiviilasja suhteliselt madalat keerukust, on mõistlik lepingulise esindaja tasu seega 120 eurot tunnis.

§ 174

lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Võlgnik on menetluskulude nimekirjas märkinud, et tema kulud õigusabile on kokku 585 eurot + käibemaks = 702 eurot ning on selgitanud, et võlgnik ei ole käibemaksukohustuslane, seega käibemaks on talle kuluks. Nähtuvalt äriregistri teabesüsteemist on võlgnik xxxxOÜ käibemaksukohustuslane, seega ei ole põhjendatud avaldajalt võlgniku menetluskulude väljamõistmine koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu 4,5 tundi, tunnihinnaga 120 eurot, kokku summas 540 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud summa tuleb avaldajalt vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 19.10.2016. a määruse menetluskulude jaotusele võlgniku kasuks välja mõista. Võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 162 eurot (taotletud summa 702 eurot – taotluse rahuldatud osa 540 eurot).

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3