Obsah (12)

§ 438§ 5§ 293§ 272§ 138§ 162§ 177§176§ 174§ 139§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2016 a Tallinn Tsiviilasja number 2-16-10827 Tsiviilasi Xxx

§ 438

lg 1 otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Sama seaduse § 439 kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehkvõlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p1 võlasuhe võib tekkida lepingust. 3 VÕS § 9 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja hagis on lähtunud Töövõtulepingu regulatsiooni sätetest. Vastavalt juriidilises kirjanduses avaldatust eelkõige võib probleeme tekitada müügilepingu eristamine töövõtulepingust. Eristamisprobleem tekib eelkõige juhul, kui esineb kombinatsioon teatud eseme valmistamist ja võõrandamisest. Esimene komponent viitaks töövõtule, teine müügilepingule- sisuliselt on tegemist olukorraga, kus võlgnik kohustub valmistama teatud asja või tegema töö ja võõrandama vastava tulemi teisele lepingupoolele vt VÕS § 208 lg

1. Üldreeglina võib sellistel juhtudel lähtuda põhimõttest, mille kohaselt juhul, kui lepingu sõlmimise hetkel on asi või muu ese juba valmistatud ning lepingu sisuks on valmistatud eseme võõrandamine, on tegemist müügilepinguga. Juhuks, kui esineb kombinatsioon teatud eseme valmistamisest ja võõrandamisest ning lepingu sõlmimise hetkel sellist eset valmistatakse või hakatakse valmistama, annab müügivõi töövõtulepingu jaatamiseks olulise tõlgendusreegli VÕS § 208 lg
2. Kui tegemist on lepinguga, mis on suunatud alles valmistatava asja võõrandamisele, on üldjuhul tegemist müügilepingu regulatsioonile allutatud lepinguga. 3-2-1-24-16 on Riigikohus lahendis märkinud, et üldjuhul kohaldub müügilepingu regulatsioon ka valmistatava asja tellimisel ja võõrandamisel. VÕS § 208 lg 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega kohus lähtub müügilepingu regulatsioonist. Pooled sõlmisid müügilepingu (tl 8-14), millist reguleerib Võlaõigusseadus. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud leping- lepingu üldised tingimused mööbli valmistamiseks. Kostja oli lepingu alusel kohustatud valmistama ning paigaldama köögimööbli hageja eluruumi, mida ka kostja tegi. Lepingu kohaselt tellija kohustus tasuma ettemaksu 50 % tellimusest lepingu sõlmimisel. Ülejäänud summa oli tellija kohustatud maksma mööbli valmistamise töö lõpus. VÕS 76 lg 1 kohaselt peab võlgnik täitma kohustuse vastavalt lepingule või seadusele. Kohustused on reeglina täitmiskohustused, millede puhul võlausaldaja võib nõuda võlgnikult teatud teo tegemist või sellest hoidumist. Vastavalt poolte vahelises lepingus sätestatule oli tellija kohustus lepingu p 2 so maksmise osas täidetud. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. VÕS § 218 lg 2 kohaselt vastutab müüja tarbijamüügilepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Toimikumaterjalidest nähtuvalt hageja on pöördunud 15.02.2016 kostja poole pretensiooniga mööbli kvaliteedi ning ilmnenud puuduste kõrvaldamise osas. Kostja esindaja lubas lõpetada mööbli paigaldamist kuni 21.02.
3. a, kuid seda ei toimunud. Hageja pöördus taas kostja poole 08.03.
4. a, kuid tulutult (tl 21-24). Järgnevalt hageja pöördus erapooletu eksperdi poole defektide tuvastamise eesmärgiga. Ekspertiisi käigus olid tuvastatud tootmisdefektid, mis tekkisid tootmise tehnoloogia (detailide valmistamise ja kokkupanemise) rikkumise tagajärjel, ning kuuluvad likvideerimisele mööblitootja, ehk kostja, kulul või osalisele hüvitamisele (seinakappide fassaadide akrüülpaneelis ja cargo-korv) (tl 25-27). Aktis on märgitud, et ekspertiisi tegemise 4 päeva seisuga kuulub hüvitamisele (tuvastatud defektid ja mittekomplektsus ) kokku summa 1494 eurot (tl 27). VÕS § 222 lg 1 kohaselt kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik. Samuti võib ostja kasutada ka VÕS § 101 ps loetletud õiguskaitsevahendeid, so nõuda kahju hüvitamist. Hageja on pöördunud 15.02.2016 kostja poole pretensiooniga mööbli kvaliteedi ning ilmnenud puuduste kõrvaldamise osas. Kostja esindaja lubas lõpetada mööbli paigaldamise 21.02.
5. a, kuid seda ei toimunud. Hageja pöördus taas kostja poole 08.03.
6. a. Kostja on kinnitanud 11.10.2016 kohtuistungil et mööbel oli üles pandud, nende töö oli tehtud. Kostjale jääb selgusetuks, miks ta peab üldse midagi tõendama (tl 52). Eelnimetatud kohtuistungil kostja esindaja kinnitab, et uksi nad võtsid maha 6 tükki, pakendasid ja viisid tagasi ning korvi ka paigaldada ei saanud, kuna hageja poolt takistati nende tööde tegemist. Maili teel hagejale edastatud teates kostja selgituste kohaselt kohtuistungil nad soovisid teada, millal nad võivad korvi ja uksed tagasi viia. Kostja kinnitab, et omalt poolt nad tegid kõik, kuid tema ei saa sundida töölisi minema, kui neid ähvardati.

§ 5

annab võtme tsiviilmenetlusõiguste sisustamiseks, kuna see sätestab, et kohtus menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendadaja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. Hageja tõendas mööblil esinevaid defekte ja nende kõrvalekaldumise väärtust 04.09.2016 ekspertiisiaktiga (tl 25-27). Eelnimetatud tõendis on väljatoodud, et vastavalt köögimööbli projekti kalkulatsioonile moodustab akrüüluste komplekti ja cargo-korvi maksumus 714 eurot.

§ 293

lg 1 kohtul on menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Kuna nimetatud ekspertiisiakt on vormistatud eelmärgitud paragrahvi nõudeid järgimata, käsitleb kohus ekspertiisiakti dokumentaalse tõendina

§ 272

. Kostjal selles osas vaidlust ei ole, et 6 mööbliust on paigaldamata ning ka tagasiviidud, samuti korv on paigaldamata. Kostja peab paigaldamata jätmise põhjuseks asjaolu, et hageja on takistanud tal neid paigaldamast. Eeltoodut kostja ei ole millegagi tõendanud, et hageja on takistanud tal mööbli nõuetekohast paigaldamist. VÕS § 217 lg 5 ostetud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks asjast tuleneva lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas müüja või tehti seda tema vastutusel. VÕS § 115 lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju hüvitamise nõude olemasoluks on loomulikult vajalik ka kahju olemasolu ning põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel VÕS 127 lg

1. Kahju hüvitamise eesmärk on saada seeläbi positsioon, mis oleks võimalikult lähedane positsioonile, kus võlausaldaja oleks olnud kohustuse kohase täitmise korral, st tegemist on esmajoones nn kahju positiivse hüvitamise nõudega VÕS § 127 lg
2. Hagist nähtuvalt hageja pöördus köögimööblil ilmnenud defektide osas korduvalt kostja poole soovides mööbli parandamist ja lepingutingimustega vastavusse viimist. Kuna kostja hageja 5 pöördumistele ei reageerinud on hageja hagi esitanud kohtusse ja taotleb võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 01.11.2016 kohtuistungil hageja vähendab nõuet ning taotleb 6 paigaldamata ukse ja korvi maksumuse hüvitamist summas 714 eurot. Arvestades asjaoluga, et kostja ei ole avaldusele vastuväidet esitanud, et on paigaldamata jäänud 6 ust ja korv, kuna kostja on kinnitanud kohtuistungil, et eelpoolmärgitud mööbliosad nad viisid ära kuna hageja neid ei soovinud, hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt taotletud summas 714 eurot. 26.10.2016 XxxxOÜ pakkumisest (rida 5 ja rida 17) nähtub, et uste ja korvi maksumus on kokku 714 eurot (tl 7). Kuna eelmärgitud puuduvate detailide maksumus on kindlaks määratud kostja poolt koostatud 26.10.2016 pakkumisega, kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja poolt nõutud kahjuna summa 714 eurot. Menetluskulud

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv.

§ 162

lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ja sama paragrahvi lg 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 177

lg 1 p 1 kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks p 1 kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja menetluses on Xxxxhagi Vendi Mööel OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes. Tulenevalt

§176lg 1, 01.11.2016 esitab hageja täiendatud menetluskulude nimekirja.

Hageja saab õigusabi Progressor Õigusbüroo OÜ kaudu. Hageja seadusliku esindaja poolt on seoses nimetatud asja menetlemisega tasutud alljärgnevad menetluskulud: 1) Riigilõiv 225 eurot 2) Hageja lepingulise esindaja kulud:

1. Kliendi nõustamine, materjalidega tutvumine, Konsultatsioon 0,6 tundi 50 eurot
2. Tõendite kogumine, hagiavalduse koostamine ja esitamine 2,5 tundi 300 eurot
3. Kostja seisukoha analüüs 11.10.
4. a kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine 2 tundi 240 eurot
5. 02.11.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine 1,5 tundi 180 eurot Seega hageja menetluskulu kokku on 995- eurot Hageja kinnitab, et käesolevad menetluskulud on hagejal tekkinud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr. 2-16-
6. Xxxxkinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostjal hageja menetluskuludele vastuväiteid ei ole Kohus jagab menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel selliselt, et menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna hagimenetluses kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi.

§ 174lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Hageja menetluskuludeks menetluskulude nimekirja järgi on riigilõiv 225 eurot.

§ 139

lg 1 riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Kuna 6 hagihind oli 1602 eurot ja millelt tuli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni järgi tasuda riigilõivu 225 eurot, on see põhjendatud ja vajalik kulu.

§ 144

lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Õigusabi on osutatud kostjale, õigusabi seisnes dokumentidega tutvumises ning menetlusdokumentide koostamises, istungiks ettevalmistamises ning istungil osalemises. Õigusabikulu on põhjendatud. Riigikohus on avaldanud seisukohta, et menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine ei ole põhjendatud ja vajalik kulu (lahend tsiviilasjas 3-2-1-77-14). Menetluskulude nimekirjas on hageja märkinud järgnevat: kliendi nõustamine, materjalidega tutvumine, konsultatsioon 0,6 tundi 50 eurot; tõendite kogumine, hagiavalduse koostamine ja esitamine 2,5 tundi 300 eurot; kostja seisukoha analüüs 11.10.2016. a kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine 2 tundi 240 eurot; 02.11.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine 1,5 tundi 180 eurot, kokku menetluskulu 995 eurot. Kohus peab õigusabile kulunud põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi kliendi nõustamiseks ja materjalidega tutvumiseks ning kostja vastusega tutvumiseks ja 2-el kohtuistungil ( 11.10.2016 ja 01.11.2016) osalemiseks 3,0 tundi, seega 3,5 tundi. Arvestades tunnitasu 120 eurot, kujuneb põhjendatud õigusabikuluks 420 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 645 eurot (riigilõiv 225 eurot+420 eurot õigusabikulu) ja mõistab selle summa kostjalt välja. Kohus mõistab kostjalt välja ka viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude kindlaksmääramise määruse jõustumisest kuni väljamõistetud menetluskulude tasumiseni. /Allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik 7