Obsah (10)

§ 233§ 442§ 53§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2017, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-6047 T

§ 233

). See tähendab, et hageja peab tõendama kahju hüvitamise nõude eeldused ja välja tooma asjaolud, mille alusel saaks kohus kindlaks määrata mittevaralise kahju hüvitise suuruse. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud hageja õigusi. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isikuõiguste rikkumise korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada mittevaraline kahju üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-12, p 14). Mittevaralise kahju hüvitise saab välja mõista üksnes selliselt, et see hüvitab tekkinud negatiivse tagajärje, mitte ei võimaldaks hagejal rikastuda kostja arvel (VÕS § 127 lg 1).
3. Kostja esitatud hagi ei saa rikkuda hageja isiklikke õigusi, kuna kostjal on põhiseaduslik õigus pöörduda oma õiguste kaitsmiseks kohtusse. Hageja heidab kostjale ette, et kostja on alustanud hageja tegevuse uurimiseks sisejuurdluse, esitanud hageja vastu kohtusse kahju hüvitamise nõude ega ole enne kohtusse pöördumist hagejat ära kuulanud ning põhjustanud sellega hagejale tervisekahjustuse (mh paanikahood). Kostja märgib, et hageja väited on tõendamata ja kostjal on põhiseaduslik õigus pöörduda kohtusse. Kostjal ei ole ka seadusest või hea usu põhimõttest tulenevat kohustust kuulata enne kohtusse pöördumist ära isik, kes on tema hinnangul talle tahtlikult kahju tekitanud ja anda sellega võlgnikule aega oma vara ja tõendite kõrvaldamiseks. Kostja märgib, et kui hageja ei ole enda arvates midagi valesti teinud, siis ei ole põhjust ka paanikahoogude tekkimiseks, sest hagejal on sellisel juhul võimalik kostja väited kohtumenetluses ümber lükata.
4. Hageja ei ole tõendanud, et tervisekahjustuse on põhjustanud kostja, kuna töövõimetuse põhjusena on märgitud üldhaigestumine. Hageja on esitanud tervisekahjustuste kohta kaks väidet: 1) tervisekahjustus on tekkinud hagi esitamisega; 2) tervisekahjustus on põhjustatud ületunnitööst. Kostja märgib, et hageja esitatud tõenditest on ilmne, et väidetud tervisekahjustustel ei ole mingit seost kostjaga. Hageja heidab kostjale ette, et ta tegi
5. aasta augustist oktoobrini ületunnitööd ning suure töökoormuse tagajärjel 3 halvenes tal tervis ja ta otsustas kostjaga töölepingu lõpetada. Kostja märgib, et tööleping hagejaga lõpetati poolte kokkuleppel kaks aastat hiljem, st augustis
6. Seega ei ole väidetaval ületunnitööl mingit põhjuslikku seost tervise halvenemisega ja seda ei ole tuvastanud ka ükski arst. Kui hagejal oleks olnud tervist kahjustavalt suur töökoormus
7. aastal, siis oleks ta sellest kostjale teatanud või lõpetanud töölepingu varem. Töölepingu kehtivuse ajal ei ole hageja kordagi pöördunud kostja poole põhjusel, et talle on tekkinud tervisekahjustus suure töökoormuse tõttu või et hageja ehitatud objekti töökeskkond kahjustaks kostja tervist.
8. Kahjustatud isik peab tõendama, et kehavigastuse või tervisekahjustuse on põhjustanud kahju tekitaja. Hageja ei ole esitatud ühtegi tõendit, et väidetava tervisekahjustuse oleks põhjustanud tööandja (kostja). Kui tegemist oleks töövigastuse või kutsehaigusega, siis oleks arstid (sh Sotsiaalkindlustusamet) selle ka põhjusena tuvastanud. Tõenditest ilmneb, et hageja on ravinud üldhaigust. Sotsiaalkindlustusameti ekspert on tuvastatud püsiva töövõimetuse, mille põhjus on üldhaigestumine. Ekspertiis ei ole tuvastanud töövõimetuse põhjusena töövigastust ega kutsehaigust, mis on eraldi välja toodud püsiva töövõimetuse põhjustena. Hageja ei ole ka ise selgitanud, kuidas ebanormaalselt kõrge veresuhkru tase (diabeet) on seotud kostjale etteheidetud tegudega. Kostjale teadaolevalt on diabeedi põhjusteks ülekaalulisus, pärilikkus ehk esinemine lähisugulastel ning kõrge vanus.
9. Hageja väide, et kostja alustatud sisejuurdluse tagajärjel tekkisid tal paanikahäired ja epilepsia hoog on samuti paljasõnaline. Ravikaardilt nähtub, et epilepsiahood on hagejal olnud ka varem (18 aastat tagasi). Hageja rõhutatud viide, et raviloos kajastati väide „viimasel nädalal närvilised suhted endises töökohas“, ei tõenda, et arst oleks tuvastanud mingi seose kostja tegevuse ja hagejale tekkinud paanikahäirete vahel. Tegemist on hageja poolt arstile öelduga, kes on selle kajastanud raviloos. Isegi kui väidetava paanikahäire ja kostja tegevuse vahel oleks põhjuslik seos, siis ei ole hageja tõendanud talle tekkinud negatiivset tagajärge, mis on VÕS § 130 lg 1 kohaldamise eeldus.
10. Ka väidetava ületunnitöö tegemine ei ole tõendatud. Poolte vahel ei olnud kokkulepet, et ületunnitöö hüvitatakse rahas. Kui hageja on teinud ületunnitööd või töötanud puhkuse ajal, siis on ta teinud seda vabatahtlikult. Objektimeeskonnad teevad sageli vabatahtlikult ületunnitööd eesmärgiga ületada enne projekti alustamist seatud rahalised eesmärgid ning saada rahaliste eesmärkide ületamise eest projektiboonust (kostja sai
11. aastal boonust 23 660 eurot). Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
12. Kohus, kuulanud pooled kohtuistungil ära ja uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
13. Asjas puudub vaidlus, et 02.05.2011 sõlmisid AS Xxxx(edaspidi kostja) ja Xxxx(edaspidi hageja) tähtajatu töölepingu nr 30, mille p 2.1 kohaselt võeti hageja tööle kostja müügijuhina. Hageja täitis alates 08.11.2011 eelkõige projektijuhi ülesandeid kuni tööleping lõpetati poolte kokkuleppel 11.08.
15. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist kohtu õiglase äranägemise järgi põhjendusel, et töötingimused kostja juures ning samuti kostja poolt hageja vastu kohtusse pöördumine on toonud hagejale kaasa tervisekahjustused, mis seisnevad diabeedi tekkimises, epilepsiahoos ning paanikahäiretes. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et hageja ei ole oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud, 4 eelkõige ei ole hageja ära näidanud põhjuslikku seosest hageja tervisehäirete ning kostja tegevuse vahel.
16. Kohus on seisukohal, et hageja nõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 132 lg 1, mille kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS §-st 1043 tulenevalt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-13 p-s 15 märkinud, et VÕS § 1043 alusel nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostja käitumise õigusvastasuse, endal kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel.
17. Kohus leiab tulenevalt eelviidatud sätetest ja Riigikohtu lahendist, et käesoleval juhul on hageja esitatud nõuet võimalik rahuldada juhul, kui hageja tõendab, et tal on tekkinud tervisekahjustus, kostja on käitunud õigusvastaselt ning kostja tegevuse ja hageja tervisekahjustuse vahel on põhjuslik seos.
18. Hageja on käesoleval juhul tõendanud, et hagejal on tuvastatud püsiv 50%-line töövõimetus seetõttu, et hagejal on diagnoositud I tüübi diabeet. Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi peaspetsialist on nimetanud hageja töövõime kaotuse põhjuseks üldhaigestumist (kd VII lk 97-99). Samuti on hageja esitanud tõendid selle kohta, et 08.11.2011 on tervisekontrollis tuvastatud, et hageja võib oma töökeskkonnas töötada (kd II lk 104), kuid 28.11.2013 on tervisekontrollis leitud, et hageja võib oma ametikohal töötada ravides üldhaigust (kd I lk 106). Hageja on täiendavalt tõendanud, et 03.10.2014 kaotas hageja teadvuse ning ta viidi Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse uuringutele (kd II lk 107). Arst diagnoosis hagejal selle episoodi järel insuliinisõltumatu suhkrutõve tüsistusteta ning paanikahäire (kd II lk 108). Hiljem arst täiendas hageja diabeedidiagnoosi. Kohus on seisukohal, et hageja on eelviidatud tõenditega tõendanud, et hagejal on tervisekahjustus, mis seisneb selles, et hagejal on diagnoositud suhkrutõbi ning samuti paanikahäire. Nimetatud haigused on põhjustanud hagejale 50%-lise töövõimetuse. Seega on hageja tõendanud endal tervisekahjustuse tekkimise.
19. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-161-10 asunud seisukohale, et VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (vt Riigikohtu
20. juuni
21. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 17). Kohus leiab, et lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu lahendist tuleb hagejal lisaks tervisekahjustuse olemasolule tõendada, et hagejal esinevad tervisekahjustused on tekkinud kostja tegevuse tagajärjel.
22. Kohus on hagejale 28.04.2016 e-kirjas selgitanud, et vastava kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb hagejal tõendada ka põhjusliku seose olemasolu. Hageja väidete kohaselt on hagejal diagnoositud suhkrutõbi ja vaimne paanikahäire. Samuti on hageja 5 välja toonud, et hageja raviloos on kajastatud, et hagejal olid närvilised suhted endises töökohas. Kohus märkis oma kirjas, et kohtu hinnangul ei tõenda asjaolu, et hageja raviloos on kajastatud asjaolu, et hageja väitel olid tal närvilised suhted endises töökohas, et hageja tervislikud probleemid on tingitud kostja tegevusest. Kohus selgitas, et hagejal tuleb esitada täiendavad tõendid põhjusliku seose olemasolu kohta (kd III lk 197).
23. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole käesolevas asjas oma tõendamiskoormist täitnud, kuna hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hageja viidatud ületunnitöö, kostja poolt hageja vastu nõude esitamine, kostja objektil esinevad töötingimused või muu kostjast lähtuv asjaolu oleks hagejal diagnoositud haigused põhjustanud. Kohus leiab, et üksnes see, et 09.10.2014 raviloos on kirjeldatud, et hagejal on viimastel nädalatel olnud närvilised suhted eelmises töökohas (kd II lk 108), ei tõenda, et hagejal esinev epilepsia episood, diabeet või paanikahäire oleksid põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Raviloo anamneesi osas on kajastatud üksnes ajaolud, mida patsient ise on arstile avaldanud, ning need ei hõlma arsti poolt tuvastatud haiguspõhjust. Kohus on seisukohal, et vastavas küsimuses oleks hagejal tulnud esitada täiendavad tõendid, mistõttu kohus on hagejale tema tõendamiskoormist ka selgitanud, kuid hageja täiendavaid tõendeid, millest nähtuks, et kostja tegevuse ja hageja tervisekahjustuste vahel on meditsiiniliste eriteadmistega isiku poolt tuvastatud seos, hageja esitanud ei ole.
24. Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud VÕS § 1043 kohaldamise eelduseid.
25. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 132 alusel on hagihind 3500 eurot. 26.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

§ 53lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada protokolli parandamise taotlusi.

Hageja on esitanud 12.01.2017 toimunud kohtuistungi protokolli parandamise taotluse, mille kohaselt hageja palub parandada lauset “Keskmine hageja tööpäev kestis 11 tundi, ka nädalavahetusel ja hageja puhkuse ajal oli hageja sunnitud pidevalt olema objektil“. Hageja on seisukohal, et lause lõpu õige sõnastus oli tegelikkuses: „hageja puhkuse ajal oli sunnitud tegema tööd väljaspool töö tegemise kohta“. Kohus leiab, et hageja taotlus protokolli parandamiseks tuleb rahuldamata jätta, kuna kohus on hageja ütlusi protokollis kajastanud selliselt, nagu hageja neid kohtuistungil väljendas. Menetluskulud 27.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 28.

§ 174

lg-st 1 tulenevalt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude 6 kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 29.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Antud juhul on kostja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt kostja õigusabi suurus 3372 eurot ning kostja esindajal on menetluses kulunud 28 tundi ja 6 minutit. Kostja esindaja on selle aja vältel viinud läbi hagiavalduse ja tõenditega tutvumise, kohtumääruste analüüsid, kliendiga konsulteerimised, koostanud kostja menetlusdokumente, valmistunud kohtuistungiks ning osalenud kohtuistungil.
2. Kohus leiab, et kostja esindaja nimetatud menetlustoimingute maht on olnud põhjendatud osaliselt. Menetluskulude nimekirjas on märgitud, et kostja esindajal on kulunud hagiga tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks kokku 10 tundi ja 30 minutit. Kohus leiab, et selline ajaline kulu on veidi ülepaisutatud, ning arvestades hagiavalduse ja hagivastuse sisu ja mahtu, on hagiavaldusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks põhjendatud ajaline kulu kokku 8 tundi ja 30 minutit.
3. Kostja esindaja on märkinud, et kostja esindajal kulus hageja 20.06.2016 seisukohaga tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks kokku 5 tundi ja 36 minutit. Kohus leiab, et selline ajaline kulu on veidi ülepaisutatud, ning arvestades hageja menetlusdokumendi ja kostja vastuse sisu ja mahtu, on hageja 20.06.2016 seisukohaga tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks põhjendatud ajaline kulu kokku 4 tundi.
4. Ülejäänud kostja esindaja toiminguid peab kohus põhjendatuks, kuna kostja esindaja on esitanud kohtule asjakohaseid ja sisulist analüüsi sisaldavaid menetlusdokumente. Kostja on käibemaksukohuslane, mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.
5. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostja esindaja töötunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et kostja esindaja töötundide põhjendatud maht oli 24 tundi ja 30 minutit ning töötunni hind (ilma käibemaksuta) 120 eurot, on kostja esindaja õigusabiteenuse kulud kokku 2940 eurot.
6. Kostja taotleb menetluskuludelt ka viivise väljamõistmist.

§ 177

lg 4 alusel tuleb hagejal menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 7 (digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg kohtunik 8