2-16-12859/11

2-16-12859 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

2. 2016.a. Tallinn, Kentmanni 13 Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-12859 Tsiviilasi Xxxx hagi Xxxx vastu elatise nõudes Hagi hind 1935 eurot Hageja: Xxxx isikukood xxxx xxxx Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejate seaduslik esindaja XxxxIsikukood xxxx xxxx Tel: xxxx-post: xxxx Hagejate lepinguline esindaja Aslan Liivak isikukood 37807260256 Õismäe tee 83-39 13515 Tallinn Tel + 372 521 8922 e-post: aslanliivak@gmail.com Kostja Xxxxisikukood xxxx xxxx e-post: xxxxx 22.09.2016 Hageja lepinguline esindaja Aslan Liivak ja kostja Xxxx Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalejad
3. Rahuldada hagi. Välja mõista kostjalt Xxxx isikukood xxxx elatis minimaalmääras tagasiulatuvalt so alates 01.09.2015 kuni 01.09.2016 summas 2500 eurot (septembrist 2015 kuni detsember 2015 195*4=780 eurot ja jaanuarist 2016 kuni september 2016 215*8=1720 eurot) ning alates 01.09.2016 215 eurot kuus, Xxxx isikukood xxxx kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni ning Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega muutub elatise määr. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine. Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud
4. Harju Maakohtu menetluses on hageja Xxxx hagiavaldus Xxxx vastu elatise nõudes. Xxxx ja Xxxx kooselust sündis laps: xxxx.a. xxxx. Kooselu lõppes 2014.a. Sellest ajast peale elab laps koos emaga ja on täielikult ema ülalpidamisel. Kostja maksis toetust 2014 aasta kokku 556.- eurot, peale selle ei ole kuni tänaseni lapsele ülalpidamist andnud, ehkki lapse ema on seda kostjalt korduvalt nõudnud. Eesti rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et hageja elab koos emaga samal aadressil.
5. 2015.a. aastaks oli Vabariigi Valitsus kehtestanud kuupalga alammääraks 390 eurot, 2016.a. kuupalga alammääraks aga 430 eurot. Seega on hageja õigustatud saama elatist alates 2015.a. septembrist kuni detsembrini (k.a.) 195 x 4 = 780 eurot kuus ning 2016.a. jaanuar - augusti eest 215 x 8 = 1720 eurot. Kokku soovib hageja saada elatist PKS § 108 alusel 2500 eurot. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-st 162 ja 378 lg 3 p palub hageja: Mõista välja xxxx Xxxx kasuks elatis alates 1.09.2015.a. kuni 1.09.2016.a. kogusummas 2500 eurot ning järgnevalt pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni Xxxx täisealiseks saamiseni. Mõista välja xxxx hagejate menetluskulud. Kostja vastuväited ja selle põhjendused.
6. Kostja on vastuväited hagile esitanud 22.09.2016 kohtuistungil. Kostja enda selgituste kohaselt ta elatist maksnud ei ole ning on seisukohal, et kui ta last ei näe, mille eest ta maksab. Soovib DNA analüüsi. Kui ta on kindel, et ta on lapse isa, on ta nõus elatist maksma. Kohtuotsuse põhjendused.
7. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama, kusjuures sama paragrahvi p 2 kohaselt jätkub vanema ülalpidamiskohustus oma lapse suhtes ka siis kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid seda mitte kauem kui lapse 21- aastaseks saamiseni. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
8. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu
9. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt).
10. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
11. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste 2 vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
12. mai
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
14. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 32-1-118-12 p 15).
15. PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
16. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12).
17. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas menetlusosalistele nende tõendamise koormust hagi menetlusse võtmise määruses (t/l 14). Hagis hageja taotleb elatist miinimumsummas. Hageja taotleb lapsele elatist vähemalt minimaalmääras so alates 01.09.2015 kuni 01.09.2016 summas 2500 septembrist 2015 kuni detsember 2015 195*4=780 eurot ja jaanuarist 2016 kuni September 2016 215*8=1720 eurot ning alates 01.09.2016 215 eurot kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni.
18. Järgnevalt võtab kohus seisukoha kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendanud, et ta on oma lapse ülalpidamiskohustust täitnud hagetaval perioodil. Elatise kohustuse täitmine kostja poolt on asjaolu, mille tõendamise koormus oli kostjal nagu kohus kostjale ka selgitas. Kuna hageja on hagiavalduses väitnud, et kostja ei ole andnud ülalpidamiseks elatist alates 2015 aastast, samuti 2016 aastal ning kostja seda hageja väidet ümber lükanud ei ole, tuleb asuda seisukohale, et kostja on rikkunud varasemalt oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust, mis on aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega.
19. Edasi kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud.
20. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas igakuuliselt, kuni lapse täisealiseks saamiseni. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 8 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära ja kohus asub kohtuotsuses seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et ta on oma lapse ülalpidamiskohustust hagetaval perioodil täitnud piisavas ulatuses, kuulub vastavalt hageja poolt taotletule kostjalt elatis väljamõistmisele.
21. Kuna alates 2016 aastal on elatise miinimummäär 215 eurot ja kohus on leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning Riigikohtu otsustes elatise suuruse kohta märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks 3 tehtavaid kulutusi tõendada, loeb kohus põhjendatuks välja mõista elatis minimaalmääras so 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära. Seega kohus rahuldab hagis nõutu ning mõistab kostjalt välja elatise minimaalmääras tagasiulatuvalt so alates 01.09.2015 kuni 01.09.2016 summas 2500 septembrist 2015 kuni detsember 2015 195*4=780 eurot ja jaanuarist 2016 kuni september 2016 215*8=1720 eurot ning alates 01.09.2016 215 eurot kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni ning Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega muutub elatise määr.
22. Kohus on seisukohal, et kostjal tuleb elatist lapse ülalpidamiseks maksta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud pooles minimaalmääras. Kohtu hinnangul on kostja täiskasvanud tööjõuline mees, kes peab hankima omale sissetuleku, mis võimaldab tal vähemalt miinimummääras üleval pidada oma alaealist last. Selleks peab kostja tegema oma elukorralduses vastavad muudatused ja otsima võimaluse leida omale töö, mis võimaldab tal oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust täita. Kohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud ühtki mõjuvat põhjust, miks ta seda teha ei saa. Kui kostja omale piisava sissetulekuga tööd ei leia, tuleb tal realiseerida oma vara, et selle müügist saadud raha arvel oma lapse ülalpidamiskohustust täita. Toimikumaterjalidest nähtuvalt kostja on kantud Xxxx isana sünnitunnistusele (tl 5). PKS § 96 kohaselt on kostja ülalpidamiskohustuslane ning hageja on ülalpidamist saama õigustatud isikuks PKS §
24. Lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust (Riigikohtu lahend 3-2-1-165-13). Kohus nõustub põhimõttega, et elatise suuruse kindlaksmääramisel peab arvestama mõlema vanema varalist seisundit, kuid seaduses sätestatud miinimummääras peavad mõlemad vanemad panustama oma lapse ülalpidamisse, sest PKS § 101 lõike 1 kohaselt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär. Kohus on seisukohal, et kostja seisukoht, et tal puudub kindlustunne, et ta on lapse isa, ei ole millegagi tõendatud ning selline väide on paljasõnaline ning kostja väited, et ta elatist ei maksa kui ta last näha ei saa, ei saa aga olla aluseks hagi rahuldamata jätmisel kostja vastu, sest eeltoodu ei välista kostja kohustust oma alaealisele lapsele elatist maksta vähemalt miinimummääras. Kõige eeltoodu alusel kuulub hagi kostja vastu rahuldamisele täielikult.
25. Elatise väljamõistmisel juhindub kohus ka TsMS § 435 ja PKS § 96, 99,
26. Tulenevalt Riigikohtu 19.10.2015.a. kohtuotsuse punktist 10 tsiviilasjas 3-2-1-119-15 mõistab kohus elatise kostjalt välja hageja täisealiseks saamiseni. Tsiviilasja hinna määramine
27. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramisel juhindub kohus TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lõikes 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva 9 (üheksa) kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja hind 1935 eurot (9 x 215 eurot). Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
28. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 4 kohaselt tuleb kulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 sätestatule kannab hagimenetluse menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
29. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub tema menetluskulu välja mõista kostjalt. Hageja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Kuna hageja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, puudub kohtul vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kohus leiab, et kostja menetluskulu tuleb jätta kostja enda kanda.
30. Vastavalt TsMS § 178 lõikele 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega kulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate kulude suurust saab vaidlustada selle lahendi peale edasi kaevates, millega kulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200,00 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik 5