← Eesti

1-11-8123/79

Obsah (7)§ 114§ 121§ 136§ 266§ 199§ 64§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-8123 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidl

§ 114

p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 11 aastat vangistust;

§ 121

järgi 2 aastat ja 6 kuud vangistust;

§ 136

lg 1 järgi 9 kuud vangistust;

§ 266

lg 1 järgi 2 kuud vangistust ning

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 12 aastat vangistust, millest kantuks loeti kahtlustatavana eelnevalt kinnipeetud aeg 5 päeva eelvangistust. 11 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistuse alguseks loeti

  1. märts
  2. a. Karistusaeg lõpeb
  3. märts
  4. a.
  5. Viru Maakohtu
  6. märtsi
  7. a määrusega jäeti P. Ingeland vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata kokkuvõtlikult alljärgnevatel põhjendustel. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on varem kriminaalkorras karistamata. Vanglakaristust kannab esmakordselt. Kohus loeb ka positiivseks, et kinnipeetaval on vabanemise korral olemas toetav lähivõrgustik, vabanemisjärgne elukoht ja töökoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Käesolevat karistust kannab P. Ingeland mõrva, vabaduse võtmise eest ilma seadusliku aluseta, omavolilise sissetungi ning kehalise väärkohtlemise eest. Kohus leiab, et süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteod viitavad asjaolule, et isik ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. P. Ingeland on käitunud vanglas olles küll eeskujulikult, läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, asunud omandama keskharidust ja osalenud tööhõives, kuid tema käitumine vanglas ei kaalu üle toimepandud kuritegude raskust. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul P. Ingelandi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on toime pannud vägivallakuritegusid, sh lähedase vanainimese mõrva, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Lisaks lõpeb kinnipeetava karistusaeg
  8. märts
  9. a, s.t ärakandmiseni on piisavalt pikk aeg, et teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Samuti tuleb märkida, et pere olemasolu ja õppimine ei takistanud varasemalt süüdimõistetul raske kuriteo toimepanemist, seega leiab kohus, et pere ja töökoha omamine ei ole niivõrd kaalukad asjaolud, et otsustada isiku vabastamise kasuks. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine.
  10. P. Ingelandi kaitsja vandeadvokaat A. Simson palub tühistada Viru maakohtu
  11. märtsi
  12. a määruse ja vabastada P. Ingeland vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Määruskaebuse argumendid on lühidalt kokkuvõetult järgmised. Süüdimõistetu on vangistuse ajal käitunud eeskujulikult: puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja EQUIP, töötanud majandustöödel koristajana ja EVT komplekteerimistsehhis abitöölisena, omandanud kutsehariduse kivibetoonkonstruktsioonide ehituse erialal ning lõpetanud KTG
  13. klassi. Õpitulemused on üle keskmise, lisaks on süüdimõistetu vangistuse ajal ristitud. Isiku elutingimused vabaduses vastavad elektroonilise valve nõuetele, olemas toetavad sotsiaalsed suhted, võimalus jätkata õpingutega ja olemas töökoht. Kohus on ebaõigelt kohaldanud

§ 76

lõiget 4, sest paragrahvis toodud loetelus on kõik kaalutavad asjaolud samaväärsed ja ebaõige on lugeda mõnda neist teistest olulisemaks või suuremat kaalu omavaks. Asjaolusid kogumis hinnates on võimalik järeldada, et isik on asunud oma käitumist muutma. Täidetud on ka vangistuse eesmärgid. Peamiseks riskifaktoriks uute kuritegude toimepanemisel on olnud alkohol, aga seda on võimalik maandada vastavalt käitumiskontrolli kohustustega. Kaitsja ei nõustu sellega, et kohus on süüdimõistetu isiku hindamisel tuginenud üle 6 aasta vanusele ekspertiisiaktile, sest teod, mille eest isik on karistatud, on toime pandud nooruses, seega ekspertiisiakti sisu on oma aktuaalsuse kaotanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord P. Ingelandi tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt- ja vastuargumente, jätab maakohtu määruse muutmata. 4.1 Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus seaduslik ja kaalutletud. Kohtu põhjendus selle kohta, miks

§ 76lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad P.

Ingelandi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea. 4.2 Apellatsioonikohus peab vajalikuks märkida, et nõustub igati maakohtu seisukohaga, mille kohaselt esineb P. Ingelandi puhul hulk argumente, mis räägivad tema vabastamise kasuks. Kahtlemata on vabastamise pooltargumentideks see, et P. Ingelandil puuduvad vangistuse ajal kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, töötanud, omandanud eriala ja lõpetanud 10. klassi. Lisaks on olemas toetav lähivõrgustik ning vabanemisel töökoht ja elukoht. Ka määruskaebuses on kõik eeltoodud positiivsed asjaolud välja toodud ning ringkonnakohus märgib, et maakohus on kõiki neid asjaolusid arvestanud. 4.3 Käesoleva ennetähtaegse vabastamise võtmeküsimuseks on see, kas kohus saab jätta isiku ennetähtaegselt vabastamata arvestades üksnes kuriteo toimepanemise asjaolusid, kui esinevad teised materiaalsed ja formaalsed alused tema vabastamiseks. Apellatsioonikohus möönab, et esineb tõesti rida positiivseid nihkeid (milliseid maakohus on kaalutlusotsustust tehes ka arvestanud), aga lisaks sellele on vältimatu arvestada ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest. Vaatamata eeskujulikule käitumisele vanglas, pani isik toime väga raske kuriteo: kõrges eas ohvri tapmise julmal ja piinaval viisil (mõrv). Lisaks sellele kannab P. Ingeland käesolevat karistust ka vabaduse võtmise eest ilma seadusliku aluseta, omavolilise sissetungi ning kehalise väärkohtlemise eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades kuritegusid ning seda, et ära kandmata on veel mitu aastat (karistusaeg lõpeb 19.03.2023) P. Ingelandile mõistetud karistusest, ei vastaks tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna õiglustundele. Raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ja rangeimal võimalikul viisil. Nimetatud põhimõtet peab järgima ka karistuse täideviimisel. Vaatamata kaitsja seisukohale, et

76 lõikes 4 toodud kaalutavad asjaolud on samaväärsed, leiab kohus, et käesoleval juhul on kuriteo raskus ja asjaolud kaalukamad, kui süüdimõistetu võimalused vabaduses ja käitumine vangistuses ning et ärakantud karistusaeg ei ole võrdeline toimepandud kuriteo raskusega. 4.4 Apellatsioonikohus märgib, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et vangistuse eesmärgid on P. Ingelandi puhul täidetud. Maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud ja põhjendanud, miks ta leiab, et karistuse eesmärgid P. Ingelandi puhul täidetud ei ole. Sellise seisukohaga nõustub ka ringkonnakohus. Kui arvestada, et vangla iseloomustuse kohaselt P. Ingeland küll osaliselt saab aru enda tehtud vigadest, kuid talle on omane teiste süüdistamine ja süü vähendamine ning tema varasemat käitumist eesmärkide saavutamiseks ilmestab vägivalla kasutamine, siis ei ole võimalik väita, et P. Ingelandi puhul ohtlikkus ja risk ühiskonnas puudub. Madalaks ei saa hinnata ka vangla tehtud riskihinnangut: uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on 2 aasta jooksul 34% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 2 aasta jooksul 38%. Peale selle on vangla hinnanud isikut kõrgohtlikuks. Kuivõrd kõrgohtlikust mööndakse süüdimõistetute puhul, kelle ohtlikkuse tunnused võivad ilmneda igal ajahetkel ja kelle teo toimepanemise tagajärg on suur kahju, ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul oma sisult vale maakohtu seisukoht, et uue samalaadse kuriteo toimepanemise oht ei ole sugugi madal. 4.5 Olulist riski uute kuritegude toimepanemise seisukohalt kujutavad P. Ingelandi probleemid alkoholi tarvitamisega. Ehkki kaitsja hinnangul on võimalik alkoholi kui ühte riskifaktorit uute kuritegude toimepanemiseks maandada vastava käitumiskontrolli kohustusega, siis esineb ringkonnakohtu hinnangul suur oht, et P. Ingeland ei suudaks seda lisakohustust nõuetekohaselt täita. Kui arvestada, et P. Ingeland hakkas alkoholi enda sõnul tarvitama 14-aastaselt ja hiljem pea igapäevaselt, siis ei saa teha tõsikindlaid järeldusi, et tal õnnestub alkohol oma elust lõplikult välistada. Vangla iseloomustusest nähtuvalt P. Ingeland mõistab alkoholi kahjulikkust, kuid vähendab probleemi tõsidust ja hulka. Vangla küll viitab, et esmased riskid alkoholiga seoses on maandatud, kuid järelejäänud vangistuse jooksul on ringkonnakohtu hinnangul veelgi võimalik neid riske maandada täiendavates programmides osalemisega. 5. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.