Obsah (7)

§ 201§ 64§ 65§ 69§ 212§ 74§ 75

Kriminaalasi nr. 1-17-4392 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.05.2017.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Kohtunik Merle Parts Sekretär Liis Landsmann

§ 201

lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 9 järgi,

§ 64

lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 3 kuud, mida suurendati

§ 65lg 2 alusel Harju Maakohtu 16.09.2011.a.

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 aasta 6 kuud.

68 lg 1 alusel mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust, mis asendati

§ 69

lg 1 alusel üldkasuliku tööga 543 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Karistus on täidetud 25.08.2016.a. Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: ei ole kohaldatud süüdistuses

§ 212

lg 1 järgi; RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Rolands Klots

§ 212

lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 2 aasta 10 kuu pikkust vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 16.05.2017.a. Määrata Rolands Klots Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista Rolands Klots’ilt riigituludesse: - sundraha 705 eurot; - kaitsjatasu summas 144 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 9 (üheksa) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99917700034962 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-17-4392, Rolands Klots ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

1. ptk
2. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 16.05.2017.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (16.05.2017.a.), vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS Rolands Klotsi süüdistatakse selles, et 12.02.2016 esitas ta kindlustushüvitise saamise eesmärgil kindlustusandjale, s.o XxxxEesti filiaalile (alates 02.12.2016 ärinimega XxxxEesti filiaal, registrikood xxxx) kahjuteate ning andis 19.02.2016 kindlustusandjale seletuse, mis sisaldasid teadvalt ebaõigeid andmeid kaskokindlustusega kaetud sõidukiga seotud kindlustusjuhtumi toimumise kohta. Nimelt väitis Rolands Klots nimetatud kahjuteates ja seletuses, et 12.02.2016 2 kell 13:00 tema kasutuses olev sõiduk oli parklas seismise ajal veerenud parkimiskohalt vastu seina, mille tulemusena oli saanud vigastada sõiduki tagumine osa. Tegelikult oli sõiduki tagumine osa saanud vigastada varem, enne kaskokindlustuse lepingu sõlmimist ja kindlustuskaitse tekkimist. Üksikasjades toimus see järgmiselt. 12.02.2016 kella 13:31 ja 13:43 vahelisel ajal teatas Rolands Klots telefoni teel, kindlustusagentuuri Insta Kindlustus AS ja kahjukäsitlusteenust osutava Roheline Laine OÜ vahendusel kindlustusandjale, s.o XxxxEesti filiaalile kindlustusjuhtumist, mis olevat toimunud Xxxxle (Kirikmäe) kuuluva ja R. Klotsi kasutuses oleva sõidukiga Škoda Superb reg.nr-ga xxxx, VIN-kood XXXX, väljalaskeaasta 2008, sinist värvi. Nimelt teatas R. Klots, et 12.02.2016 kella 13:00 paiku tema kasutuses olev sõiduk Škoda Superb reg.nr xxxx, mis oli pargitud Tallinnas Ravi tn 18 asuvas Xxxx parklas, veeres kallakust alla vastu piirdeaeda, mille tulemusena on saanud vigastada sõiduki tagumine osa. Juhtunu võimalik põhjus oli R. Klotsi sõnul see, et „käsipidur andis järgi“ ja „käiku sees ei olnud“(s.t käigukang oli neutraalasendis). Samal päeval, s.o 12.02.2016 pöördus R. Klots Tallinnas Kadaka tee 72a asuvasse ArtAuto Keretööd OÜ-sse, kes XxxxEesti filiaali koostööpartnerina tegeleb kindlustusjuhtumite tulemusel kahjustada saanud mootorsõidukite remondiga. Nimelt toimetas R. Klots pärast väidetavat kindlustusjuhtumit sõiduki ArtAuto Keretööd OÜ autoremonditöökotta ning esitas selle osaühingu vahendusel XxxxEesti filiaalile kirjaliku kahjuteate (sõidukikahju hüvitise taotluse) selle kohta, et 12.02.2016 kell 13:00 avastas ta, et tema kasutuses olev sõiduk Škoda Superb reg.nr-ga xxxx, mis oli pargitud Tallinnas Ravi tn 18 asuvas parklas, „on veerenud vastu seina“ ja selle tagajärjel on saanud kahjustada sõiduki tagumine osa, s.o tagaluuk (pagasiruumi kaas), tagatuled, tagastange, tagatiivad, samuti ei tööta eesmised udutuled. 19.02.2016 Tallinnas Sõpruse pst 145 asuvas XxxxEesti filiaali kontoris andis R. Klots kindlustusandja esindajale kindlustusjuhtumit puudutava kirjaliku seletuse, kus ta kinnitas, et eelkirjeldatud kindlustusjuhtum oli toimunud 12.02.2016, ja selgitas muuhulgas seda, et sõiduki kaskokindlustuse lepingu sõlmimise päeval, s.o 09.02.2016 puudusid sõidukil vigastused. Põhjus, miks 12.02.2016 veeres sõiduk parklas seismise ajal vastu seina, oli R. Klotsi seletuse kohaselt see, et käsipidur ei jäänud korralikult peale. Tegelikult tagumise osa, s.o tagaluugi (pagasiruumi kaane), tagatulede, tagastange ja tagatiibade vigastused olid kõnealusel sõidukil tekkinud mitte hiljem kui 09.02.2016, enne kaskokindlustuse lepingu sõlmimist ja kindlustuskaitse tekkimist ning R. Klotsi kahjuteates ja hilisemas seletuses kirjeldatud kindlustusjuhtumit ei ole 12.02.2016 toimunud. Kaskokindlustuse leping oli kõnealuse sõiduki suhtes sõlmitud 09.02.2016, mille kohta on väljastatud sõidukikindlustuse poliis nr AO
3. Nimetatud poliisi kohaselt kindlustusandjaks on XxxxEesti filiaal, kindlustusvõtjaks on Xxxx(kantud liiklusregistrisse sõiduki vastutava kasutajana), soodustatud isikuks on Xxxx; kindlustusperiood algab 09.02.2016 ja lõpeb 08.02.2017, põhiomavastutus on 190 eurot ning kindlustusjuhtumite hulka kuulub muu hulgas liiklusõnnetus või muu vahetu, äkilise ja ettenägematu sõidukivälise mehhaanilise jõu mõju sõidukile (sõiduki või selle osade hävimine, kahjustamine või kaotsiminek äkilise ja ettenägematu sõidukivälise mehhaanilise jõu või liiklusõnnetuse tagajärjel). Kaskokindlustuse lepingu sõlmimise korraldas R. Klots, kes 09.02.2016 pidas lepingu sõlmimist vahendanud kindlusmaakleriga telefoni ja e-posti teel lepingueelseid läbirääkimisi ja aktsepteeris lepingupakkumuse. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus esitas R. Klots kaskokindlustuse lepingu sõlmimist vahendanud kindlustusmaaklerile teadvalt ebaõigeid andmeid sõiduki seisundi kohta. Nimelt väitis R. Klots, et sõiduki tagumisel osal ei ole mingeid kahjustusi, kuigi tegelikult oli sõiduki tagumine osa vigastatud ning R. Klots oli sellest teadlik. Esitades kindlustusandjale eelkirjeldatud kahjuteate (esialgu telefoni teel ja seejärel kirjalikult) ning andes hiljem kindlustusandjale eelnimetatud seletust, lõi R. Klots kindlustusandjale teadvalt ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi toimumise kohta, soovides, et kindlustusandja maksaks välja kindlustushüvitise sõidukile vajaliku remondi maksumuse ulatuses, mis kataks juba eelnevalt 3 sõidukil olnud tagumise osa vigastuste parandamise kulusid. Sõidukile vajaliku remondi maksumus on ArtAuto Keretööd poolt 19.02.2016 koostatud remondikalkulatsiooni kohaselt 2 432,63 eurot (kaks tuhat nelisada kolmkümmend kaks eurot ja kuuskümmend kolm senti). Kindlustusandja jättis siiski kindlustushüvitise välja maksmata, sest kahjukäsitluse, s.o kindlustusjuhtumi vormistamise ja asjaolude tuvastamise käigus tekkis kindlustusandjal kindlustuskelmuse kahtlus. Seega, süüdistuse kohaselt pani Rolands Klots oma tahtliku tegevusega toime

§ 212

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kindlustuskelmuse), s.o kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu XxxxEesti filiaal (alates 12.12.2007 kuni 02.12.2016 ärinimega XxxxEesti filiaal, registrikood xxxx) tsiviilhagi ei esitanud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Rolands Klots, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Rolands Klots karistuseks

§ 212

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 aastat 10 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel tuleb määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui isik ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja kohustub täitma

§ 75

p-des 1–6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Rolands Klots’ilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 144 eurot; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata, et menetluskulud hüvitatakse ositi 9 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Rolands Klots’i süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Rolands Klots tuleb süüdi tunnistada

§ 212lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

4 Samuti kuuluvad Rolands Klots’ilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kokkuleppe kohaselt ja kriminaaltoimiku andmetel on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 144 eurot, mis kuuluvad temalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2017.a. on see 705 eurot, mis kuulub Rolands Klots’ilt väljamõistmisele. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada Rolands Klots’ilt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 9 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalasjas asitõendiks olevad 2 CD-plaati salvestistega on dokumentaalsed asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. Merle Parts kohtunik 5