Obsah (5)

§ 407§ 468§ 173§ 162§ 1741

2-16-19611 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2017. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-19611 Tsiviilasi

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile RESOLUTSIOON 1.

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

1. Mõista Gxxxx Vxxxxxxx Blackline OÜ kasuks välja 394,66 eurot, sh üürivõlg summas 60 eurot, kommunaalmaksete võlg summas 43,26 eurot, elektrivõlg summas 3,90 eurot, ukse avamise ja luku vahetuse kulud summas 137,50 eurot ja korteri koristusega seotud kulud summas 150 eurot.
2. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus
3. Jätta menetluskulud Gxxxx Vxxxxx kanda.
4. Mõista Gxxxx Vxxxxxxx Blackline OÜ kasuks välja menetluskulud summas 100 eurot. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva 1 2-16-19611 jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Blackline OÜ esitas 31.12.
5. a kohtule hagiavalduse Gxxxx Vxxxxx vastu üürilepingust tuleneva võla ja kahjuhüvitise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja kokku 394,66 eurot, sh üürivõlg summas 60 eurot, kommunaalmaksete võlg summas 43,26 eurot, elektrivõlg summas 3,90 eurot, ukse avamise ja luku vahetuse kulud summas 137,50 eurot ja korteri koristusega seotud kulud summas 150 eurot. Kohus võttis hagi 13.01.
6. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati

§ 407järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.

Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kätte 24.01.2017. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada

§ 407

lg 1 alusel tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud hagile tähtaegselt.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 2 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse ja selle lisade kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 02.09.

1. a eluruumi üürilepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva korteri tähtajaga kuni 02.09.
2. a. Lepingu järgi kohustus kostja üürnikuna maksma hagejale eluruumi kasutamise eest üüri 60 eurot kuus ja lisaks tasuma kõik eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, sh hoone haldus- ja hoolduskulud, elektrienergia, vee, kanalisatsiooni, gaasi, kütte, sidekommunikatsiooni ning valveteenuse kulud. Lisaks kohustus kostja hoidma tema kasutusse antud ruume korras ja lepingu lõppemisel vabastama need ning andma nende otsese valduse üürileandjale üle. Hageja teatel on kostja üürilepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Esiteks ei ole kostja nõuetekohaselt tasunud üüri ja kõrvalkulusid.
3. a augustikuu eest on kostjal tasumata kokku 107,16 eurot, sh üür 60 eurot, kommunaalmaksed 43,26 eurot ja elektrienergia eest 3,90 eurot. Teiseks ei tagastanud kostja üürilepingu lõppemisel hagejale korteri võtmeid ning ruume nõuetekohases seisundis. Hageja väitel kandis ta seoses korteri ukse avamisega ja luku 2 2-16-19611 vahetamisega kahju summas 137,50 eurot ning korteri koristamisega seoses kahju summas 150 eurot. Hageja nõuab kostjalt
4. a augustikuu eest tasumata üüri ja kõrvalkulusid ning kahju hüvitamist. Kostja ei ole hagile vastanud ja

§ 407lg 1 2.

lause järgi saab lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseadus (VÕS) § 271 näeb ette, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 järgi peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 101 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 394,66 eurot, sh üürivõlg summas 60 eurot, kommunaalmaksete võlg summas 43,26 eurot, elektrivõlg summas 3,90 eurot, ukse avamise ja luku vahetuse kulud summas 137,50 eurot ja korteri koristusega seotud kulud summas 150 eurot.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb

§ 162

lg 1 alusel jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks ka kostja hüvitatavate menetluskulude suuruse. Asja materjalide kohaselt on hageja menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu on põhjendatud ja kuulub kostja poolt hüvitamisele. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 100 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 3