← Eesti

3-15-2504/17

Obsah (5)§ 184§ 182§ 116§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine Tartu Halduskohus Kadri Palm 22. veebruar 2016, Jõhvi 3-15-2

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-15-2504 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Viru Vangla määras
  2. juuli
  3. a käskkirjaga nr 6-2/1149 kinnipeetav G.G.i tööle vanglas finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks (tl 26).
  4. G.G. esitas
  5. augustil
  6. a Viru Vanglale vaide
  7. juuli
  8. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks (tl 4-13).
  9. Viru Vangla jättis
  10. septembri
  11. a vaideotsusega nr 6-12/228-2 G.G. vaide rahuldamata (tl 51).
  12. G.G. esitas
  13. oktoobril
  14. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Viru Vangla
  15. juuli
  16. a käskkirja nr 6-2/1149 (tl 2-3).
  17. Tartu Halduskohus võttis
  18. oktoobri
  19. a määrusega kaebuse menetlusse (tl 43).
  20. Viru Vangla leidis
  21. novembri
  22. a vastuses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda (tl 49-50).
  23. Kaebaja esitas
  24. detsembril 2015 kohtule täiendavad seisukohad vangla seisukohale (tl 64-66). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  25. Kaebaja taotleb tööle määramise käskkirja tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 1) Viru Vangla on jätnud arvestamata olulise asjaolu, et kaebaja kroonilised tugevad peavalud ei võimalda tal koristajana töötada. Viru Vangla ei ole võtnud ennem käskkirja andmist arvamust perearstilt ja psühhiaatrilt. Käskkirja andmisel võeti aluseks neuroloogi
  26. juuli
  27. a arvamus, mis on puudulik. Käskkirjas ei ole arvestatud asjaoluga, et kaebajale on määratud ravimid, mis muudavad ta uimaseks ja uniseks ega võimalda tööd teha. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 2 kohaselt on töötajal keelatud töötada psühhotroopse aine mõju all. Seega on vaidlusalune käskkiri kaalutlusvigadega. 2) Viru Vangla on ebaõigesti asunud seisukohale, et kaebajal väljaspool kinnipidamisasutust olev töökoht ei ole asjassepuutuv. Kaebaja tegi juba tööd GOSA INVEST OÜ-s ja vangla pidi sellega arvestama. Kaebaja on esitanud vanglale koopia töölepingust. Kinnipeetava kohustus töötada, on täidetud töötades GOSA INVEST OÜ-s konsultandina. Seetõttu ei olnud mingit vajadust kaebaja tööle määrata vanglas, kus ta tervisliku seisundi tõttu töötada ei saa. Töölepingu rikkumisel peab kaebaja maksma trahvi ja kaebaja kaotaks töö, kus teenistus on palju suurem kui vanglas. Viru Vangla poolt määratud tööga ei ole kaebaja suuteline vabaduses elatist teenima, aga GOSA INVEST OÜ-s oleks kaebajal töökoht ka pärast vabanemist.
  28. Vastustaja palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata, esitades järgmised väited. 1) Enne kaebaja majandustööle määramist, s.o enne haldusakti väljaandmist, andis kaebaja töövõimelisuse kohta seisukoha vangla arst Niina Neglason ning arst hindas kaebaja töövõimeliseks, märkides, et kroonilised valud ei takista töötamist. Lisaks tõi arst välja, et kaebajale ei sobi üliraske füüsiline töö, emotsionaalne koormus ja sundasend 8 tundi. Seega 2 3-15-2504 pidas arst kaebajat teatud tingimustel töövõimeliseks ja kaebaja suhtes tööle määramise käskkirja tegemisel lähtus Viru Vangla arsti seisukohast, arvestades kaebaja tervislikku seisundit. Enne käskkirja andmist kuulati kaebaja ära ning viimane esitas endapoolsed seisukohad kirjalikult
  29. juunil 2015, millega arvestati haldusakti andmisel. 2)
  30. juulil 2015,
  31. juulil 2015,
  32. juulil 2015,
  33. augustil 2015 ja
  34. augustil 2015 anti kaebajale korraldused asuda tööle ning kaebaja keeldus korralduste täitmisest tervislikel põhjustel. Igakordselt kutsuti kohale meedik, kes kontrollis kaebaja tervislikku seisundit ning igakordselt hinnati kaebaja töövõimeliseks ja kaebajat karistati distsiplinaarkorras. Eeltoodu näitab, et kaebaja kasutab otsitud ettekäändeid tööst keeldumiseks ning tal ei ole tahtmist teha vanglas tööd. 3) Lisaks viitab kaebaja asjaolule, et töötab väljaspool vanglat GOSA INVEST OÜ-s. Vastustaja uuris nimetatud firma andmeid (https://www.e-krediidiinfo.ee/12519629GOSA%20INVEST%20OÜ). Nähtus, et firma tegevusaladeks on inkassoteenus ja krediidiinfo. Vastustajale ei ole eluliselt usutav, et kaebajal on vanglas viibimise ajal võimalik konsulteerida nimetatud firmat inkassoteenuse või krediidiinfo osas. Peale selle ei saa vastustaja jätta märkimata, et töövõtulepingus tellijat esindav Siim Kossar on kohtuotsuse nr 1-10-17334 kohaselt koos kaebajaga pannud toime kuritegusid. Arvestades eeltoodut on vastustaja arvates alust kahelda töövõtulepingu õigsuses ning vastustaja on arvamusel, et tegemist on n-ö fiktiivse lepinguga, mis ei oma juriidilist mõju ega jõudu. 4) Lisaks on kaebajal pretensioonid arsti tegevusele, kuid käesoleva vaidluse esemeks ei ole ravikvaliteedi küsimus.
  35. Kaebaja peab vastustaja väiteid, et GOSA INVEST OÜ-ga sõlmitud leping on fiktiivne, alusetuks. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  36. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse, milles on soovinud Viru Vangla
  37. juuli
  38. a majandustööle määramise käskkirja nr 6-2/1149 tühistamist. Nimetatud käskkirjaga määrati kaebaja majandustööde abitööliseks üldkasutatavate ruumide koristajana alates
  39. juulist kuni
  40. oktoobrini
  41. Käskkirjas märgiti, et Viru Vangla meditsiiniosakonna neuroloog N. Neglason on kooskõlastanud kinnipeetava tööle määramise.
  42. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata.
  43. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-st 1 tuleneb kinnipeetava üldine kohustus töötada. Ka Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 29 lg-st 2 järeldub, et süüdimõistetu tööle rakendamist ei peeta sunniviisiliseks, kui see vastab seaduses toodud alustele ja korrale. Kinnipeetava töötamise kohustus võib olla välistatud, kui esinevad VangS § 37 lg 2 p-des 1–4 viidatud asjaolud või on täidetud VangS § 38 lg 22 eeldused. Nende aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle määrata ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise eest distsiplinaarvastutust (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  44. septembri
  45. a otsus asjas 33-2-1-15, p 16;
  46. jaanuari
  47. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 15). Käesoleval juhul on vaidluse all eelkõige see, kas kaebaja tööst vabastamiseks esines VangS § 37 lg 2 p-s 3 sätestatud alus – võimetus töötada tervislikel põhjustel. Samuti on vaidlus selles, kas vastustaja 3 3-15-2504 pidi kaebaja tööle määramisel arvestama asjaoluga, et kaebajal oli väidetavalt lepinguline suhe GOSA INVEST OÜ-ga.
  48. Kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst (VangS § 37 lg 3). Kaebaja leiab, et igapäevased kroonilised tugevad peavalud ei võimalda tal koristajana töötada. Viru Vangla ei ole võtnud enne käskkirja andmist arvamust perearstilt ja psühhiaatrilt. Kaebaja peab neuroloogi arvamust puudulikuks. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja esitanud Viru Vangla meditsiiniosakonna juhatajale ka kaebuse dr N. Neglasoni otsusele ning on taotlenud teisest arvamust (tl 38-39).
  49. VangS § 52 lg 1 järgi osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. TTKS § 3 lg 1 kohaselt on tervishoiutöötajad sama seaduse tähenduses arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametis. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et tervishoiutöötaja võib osutada tervishoiuteenuseid omandatud kutse või eriala piirides, mille kohta talle on väljastatud Terviseameti tõend tervishoiutöötajana registreerimise kohta. Meditsiiniõiguslikult tegutseb tervishoiutöötaja vanglas haiglavälist eriarstiabi andva arsti seisundis (TTKS §-d 20-21), osutades kinnipeetavale sisuliselt ambulatoorset üldarstiabi (TTKS § 7 lg 1) vastavalt perearsti kvalifikatsioonile (L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2014, lk 138). Vangistusseadus ega ka ükski muu seadus ei määratle, milline arst võib teha otsuse kinnipeetava töövõimelisuse kindlakstegemiseks.
  50. Viru Vangla arsti O. Soomi
  51. juuli
  52. a tõendist nähtub, et kaebaja on
  53. veebruaril 2015 käinud perearsti vastuvõtul, kus on otsustatud, et kaebaja on töövõimeline (raskusi ei tohi tõsta üle 5 kg) (tl 33). Samuti nähtub O. Soomi
  54. juuli
  55. a tõendist, et manustatud ravimid ei takista kaebajal tööle asumist (tl 37). Asjas esitatud materjalidest nähtuvalt on Viru Vangla meditsiiniosakonna neuroloog N. Neglason kooskõlastanud
  56. juulil 2015 kinnipeetava tööle määramise (tl 26). Arst märkis, et kroonilised valud ei takista töötamist. Ei sobi üliraske füüsiline, emotsionaalne koormus ja sundasend 8 tundi järjest. Vaidlust ei ole selle üle, et kõik kinnipeetavaga seonduvad terviseandmed kajastatakse tavapäraselt tema tervisekaardis ja arst saab üldjuhul ka nende andmete põhjal hinnata kinnipeetava töövõimelisust. Kohtu hinnangul on arst kaebaja töövõimelisust kindlaks tehes arvestanud asjaoluga, et kaebajal on kroonilised peavalud. Samuti on vangla arst määratlenud, milliseid konkreetseid tööülesandeid võib kaebaja täita. Kohtul pole mingit põhjust arvata, et vanglas töötavad arstid ei tea, missuguseid tööülesandeid peab kinnipeetav eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristamisel täitma ega oska hinnata oma patsiendi võimalusi nendega toime tulla ilma tervist ohtu seadmata ja endale ülemääraseid kannatusi tekitamata. Kohtul puudub alus kahelda arsti otsuses, kuna ainult arst võib kinnipeetava tervisliku seisundi hindamisel otsustada isiku töövõimelisuse.
  57. Mitte igasugust terviseprobleemi, valuaistingut või ebamugavustunnet ei ole põhjust pidada töötamise kohustusest vabastavaks töövõimetuseks. Kohtul pole põhjust kahelda vastustaja väites, et vangla majandustöö ei ole raske füüsiline töö ega sundasendis töö (tl 51). Ruumide koristamine pole reeglina raske füüsiline töö, mistõttu saab sellega seonduvaid ülesandeid täita ka terviseprobleemidega isik, kui ta järgib arsti poolt antud soovitusi, kasutab oma seisundiga sobivaid töövõtteid ja arvestab tööga kaasneda võivate riskidega. Koristajana töötades on kinnipeetaval võimalus valida, mis asendis ta tööd teeb, et see oleks tema jaoks sobiv ja mugav.
  58. Kaebaja märgib, et talle määrati ravimid (üks on psühhotroopne ravim), mis muudavad ta uimaseks ja uniseks, selle asjaoluga ei ole aga käskkirjas arvestatud. TTOS § 14 lg 2 kohaselt 4 3-15-2504 on töötajal keelatud töötada psühhotroopse aine mõju all. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja hakkas psühhotroopset ravimit tarvitama
  59. augustil 2015 ning tegi sellest põhjusest lähtuvalt vanglale taotluse tööle määramise käskkirja tühistamiseks
  60. augustil 2015 (tl 30). Kaebaja tervislik seisund tööle määramiseks tehakse kindlaks tööle määramise käskkirja andmise seisuga. Seega ei saanud vangla selle ravimi manustamisega arvestada
  61. juuli
  62. a käskkirja nr 6-2/1149 tegemisel. Samas nähtub Viru Vangla meditsiinitöötaja
  63. septembri
  64. a tõendist, et ka pärast ravikuuri alustamist peab meditsiiniosakonna töötaja töötamisluba kehtivaks (tl 34). Nii on tõendis selgitatud, et „Neuroloogi korraldusel alustatud (tableti) ravikuuri 17.08.205, kestvusega 4 kuud. Ravimi mõju väljendub igal inimesel individuaalselt. Töötamisluba on kehtiv. Jälgida koormusi sportimisel (kuni 5kg).“.
  65. Järgnevalt võtab kohus seisukoha kaebaja väite osas, kas vastustaja pidi kaebaja tööle määramisel arvestama asjaoluga, et kaebajal oli lepinguline suhe GOSA INVEST OÜ-ga. Vastustaja on kohtule esitanud töövõtulepingu nr 15-1 koopia, mille kohaselt on GOSA INVEST OÜ ja kaebaja väidetavalt sõlminud
  66. juulil 2015 töövõtulepingu (tl 35-36). Vastustaja on vaidlusaluses käskkirjas märkinud, et asjaolu, et kinnipeetaval on väljaspool kinnipidamisasutust töökoht, ei ole asjassepuutuv. Töökohustusest on VangS § 37 lg 2 kohaselt vabastatud vaid üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav; kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav.
  67. VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval, kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, võimaldatakse tema nõusolekul töötada järelevalveta või järelevalve all väljaspool vanglat, kui see on vastavuses vangistuse täideviimise eesmärkide ja kinnipeetava individuaalse täitmiskavaga. Sellisel juhul kohaldatakse sama seaduse § 22 (soodustused) sätteid. Kohus selgitab, et üldpõhimõttena ei kuulu kinnipeetava töötamine tööõiguse regulatsiooni esemesse, kuna kinnipeetav ei vasta eraõiguse ühele peamisele nõudele, s.t tal puudub lepingusõlmimise vabadus. Kinnipeetava töö väljaarvamine tööõiguse rakendusalast tuleneb seaduse tasandil VangS § 41 lg-st 2, mille kohaselt kohaldatakse üksnes kinnipeetava järelevalveta töötamisele väljaspool vanglat tööseaduste sätteid, sealhulgas töölepingu sõlmimise, töötasu ja puhkuse kohta. VangS § 41 lg 2 kohaselt laieneb tööõigus kinnipeetavatele, kes töötavad järelevalveta väljaspool vanglat nn vaba töösuhte raames. Kinnipeetava tööle lubamist väljapoole vanglat reguleerib justiitsministri
  68. novembri
  69. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) ja justiitsministri
  70. veebruari
  71. a määrusega nr 9 kehtestatud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“. VSKE § 961 kohaselt võib vangla direktor anda kinnises vanglas karistust kandvale kinnipeetavale loa järelevalve all või järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat (edaspidi luba). Avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda paigutatud kinnipeetavale loa andmise otsustab üksuse juht. VSKE § 962 lg 1 sätestab, et kinnipeetava väljaspool vanglat tööle lubamine otsustatakse kinnipeetava ja tööandja taotluse alusel. Luba vormistatakse käskkirjaga (VSKE § 964 lg 1). Ka Tartu Ringkonnakohus on
  72. juuni
  73. a otsuses nr 210-60716 leidnud, et kinnipeetava töötamise õigus on soodustus, mida kohaldatakse haldusaktiga.
  74. Kohtule ei ole esitatud dokumente selle kohta, et vangla on kaebajale väljastanud loa töötada GOSA INVEST OÜ-s. Ilma vastava loata ei saa kinnipeetav järelevalve all või järelevalveta töötada väljaspool vanglat. 5 3-15-2504
  75. Kokkuvõttes leiab kohus, et asjas kogutud tõendite kogumi alusel on tõendatud, et kaebaja oli oma tervisliku seisundi alusel võimeline tööd tegema. Tööle vormistamise nõuded on loetletud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ § 4 lg-s
  76. Vaidlustatud käskkirja puhul on need kõik täidetud, sest selles on olemas kinnipeetava eesja perekonnanimi, sünniaeg, töökoht, tööle asumise aeg ja töötamise tähtaeg ning töötasu arvutamise põhimõte. See on antud VSKE § 12 lg-s 1 sätestatud pädevuse piires, järgib täpselt kaebaja kohta arsti poolt
  77. juuli
  78. a väljastatud tõendis sisalduvat ettekirjutust ning ära on toodud ka viited asjakohaste õigusaktide sätetele. Kaebaja on oma allkirjaga kinnitanud, et ta on kätte saanud käskkirja ühe eksemplari, Viru Vangla direktori
  79. jaanuari
  80. a käskkirjaga 1.-1/15 kinnitatud lisa nr 1 „E7 koristaja tööjuhendi“ ning Viru Vangla direktori
  81. veebruari
  82. a käskkirjaga nr 1-1/21 kinnitatud „Koristaja ohutusjuhendi (kinni peetavale)“, lisaga nr 9 „Koristaja tööjuhendi“ (kinni peetavatele), mis on kinnitatud Viru Vangla direktori
  83. jaanuari
  84. a käskkirjaga nr 1-1/15, 16 ja need on talle arusaadavad. Kohus leiab eelnevale tuginedes, et Viru Vangla
  85. juuli
  86. a kinnipeetava G.G. majandustööle määramise käskkiri nr 6-2/1149 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. 23.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis vastavalt

§ 109

lg 1 neljandale lausele ei mõisteta menetluskulusid vastustaja kasuks välja ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.