09.08.2016 kella 21.30 episood: - Kannatanu Xxxxütlused (I kd lk 172-174); - Kahtlustatava Mihhail Stavrovitši ütlused (I kd lk 178-180); - 12.10.2016 asitõendi vaatlusprotokoll (I kd lk 181-188). 3 10.08.2016 episood: - Kannatanu esindaja Xxxxütlused (II kd lk 12-16); - Kannatanu esindaja Xxxxütlused (II kd lk 18-20); - Kannatanu esindaja Xxxxütlused (II kd lk 28-29); - 11.08.2016 isikusamasuse tuvastamise protokoll (II kd lk 31-32); - 11.08.2016 Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (II kd lk 36-41); - Kahtlustatava Mihhail Stavrovitši eeluurimisel antud ütlused (II kd lk 42-48
lg 9p 3 ja § 293 alusel); - 10.08.2016 sündmuskoha vaatlusprotokoll (II kd lk 53-82); - 12.08.2016 asitõendi vaatlusprotokoll (II kd lk 83-87); - 17.10.2016 asitõendi vaatlusprotokoll (II kd lk 99-107); - 17.10.2016 asitõendi vaatlusprotokoll (I kd lk 150-160). 12.08.2016 episood: - Kannatanu Xxxxütlused (I kd lk 4-7); - 15.08.2016 nõudekiri AS G4S Eesti AS-le ja AS G4S 16.08.2016 vastuskiri päringule (I kd lk 13-19); - Tunnistaja Xxxxütlused (I kd lk 20-21); - 29.08.2016 äratundmiseks esitamise protokoll (I kd lk 22-24); - 12.08.2016 sündmuskoha vaatlusprotokoll (I kd lk 36-38; 47-68); - 15.08.2016 asitõendi vaatlusprotokoll (I kd lk 39-46); - 13.09.2016 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd lk 75-78); - Mihhail Stavrovitši kahtlustatavana antud ütlused (I kd lk 79-81); - 15.09.2016 Põhja Ringkonnaprokuratuuri läbiotsimismäärus ja Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Ingrid Kullerkann antud luba (I kd lk 93-95); - 16.09.2016 läbiotsimisprotokoll (I kd lk 96-131); - 21.09.2016 asitõendi vaatlusprotokoll (I kd lk 135-141); - 31.08.2016 üleandmise-vastuvõtmise akt (I kd lk 161); - 12.10.2016 asitõendi vaatlusprotokoll (I kd lk 162-170); - 18.10.2016 asitõendi vaatlusprotokoll (II kd lk 173-180). - Mihhail Stavrovitši karistusandmete väljatrükk ja kohtuotsused (III kd lk 8-24) - Põhja prefektuuri otsus väärteoasjas (III kd lk 25). Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused ja uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale: 07.05.2016 narkootilise aine käitlemisega seotud episood Kuivõrd süüdistatav ei kinnitanud tema poolt eeluurimisel antud ütlusi vaid soovis enda ristküsitlemist kohutistungil peab kohus selles episoodis lähtuma süüdistatava poolt kohtuistungil ristküsitluse käigus antud ütlustest. M.Stavrovitši ütlustest nähtub, et ta ei oska öelda, kas ta on süüdi või mitte. Kinnipidamisel oli tal seljakott, millest leiti asjad, mis sarnanevad marihuaanale. Seljakott oli jalgratta kõrval. Teadis, et kotis on keelatud ained. Leidis ained Kristiine keskuse parkimisplatsilt, rongijaama kõrvalt. Leidis aine 2 minutit enne kinnipidamist. Kavatses aine politseile üle anda. Ei tahtnud ainet koha peale jätta, seal oli palju koolilapsi. Pakendi lõhn sarnanes kanepi suitsetamisel eralduvale lõhnale. Ise ei ole kunagi marihuaanat tarvitanud. Tarvitas metadooni, fentanüüli ja mitmeid preparaate, mida arstid välja kirjutavad. Marihuaana oli matis valges pakendis. Võttis paki paberitükiga, tõstis üles ja pani oma kotti. Kasutas paberitükki, et mitte jätta kotile enda jälgi. Kui politsei tuli ehmatas ja viskas koti üle aia. Oli kaine. Võib-olla oli sel päeval süstal kaasas. Politsei võttis seljakoti ära tühermaal, 1 m kaugusel jalgrattast. Teisel pool aeda. 4 Vallasasjade läbivaatuse protokoll kinnitab, et Mihhail Stavrovitši läbiotsimisel 07.05.2016 leiti isikul kaasas olnud seljakotist valget värvi kilekotist rohekat taimset puru kanepile iseloomuliku lõhnaga. 26.08.2016 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et on vaadeldud 07.05.2016 kahtlustatava Mihhail Stavrovitši seljakoti läbivaatuse käigus leitud kilekotti, mille sees oli roheline taimne aine. Tunnistaja Xxxxütlused kinnitavad, et 07.05.2015 16.33 märkasid nad tumedas dressipluusis, tumedates dressipükstes ja tumedate jalatsitega meesterahvast, kellel oli seljas must seljakott ja, kes hoidis käes süstla taolist eset ning kes hoidis kõhust kinni. Isikule lähenedes viskas ta süstla üle aia. Tunnistaja küsis, mis isikul kotis on, mille peale ta hakkas seda ära võtma ja viskas selle samuti üle lähedal oleva aia. Tunnistaja läks koheselt kotile järgi, mida ta silmast hetkekski ei lasknud ning võttis selle üles ja pani politseibussi. Spordikotist leiti valget värvi kilekott, mille sees olid paberitükkidesse pakendatud kanepile iseloomuliku lõhnaga rohelist taimepuru. Ekspertiisiakti nr 16E-AN0508 arvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud rohelised taimeosad massiga 14.09 g valges kilekotis pakendist nr 1 on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 15 %. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi vastusest järelepärimisele nähtub, et marihuaana puhul piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule 7,5 grammist. Seega piisas Mihhail Stavrovitši käest äravõetud seljakotis olnud marihuaanast joobe tekitamiseks ca 18 isikule. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2 %) ning selle töötlemisproduktid kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Mihhail Stavrovitšil selline eesmärk puudus. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 3 l lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kuna Mihhail Stavrovitšilt leiti narkootilist ainet marihuaana sellises koguses, mille puhta aine kogus ületab 10 inimesele joobe tekitamiseks nõutavat kogust 1,8 korda on tõendamist leidnud, et tegemist on narkootilise ainega suures koguses. M.Stavrovitši ütlustest nähtub, et ta tunnistab, et valdas suures koguse kanepit, kuid tema ütlused, mille kohaselt ta leidis aine vahetult enne politseinike tulekut ja ta võttis selle pakki oma kätte, et lapsed ei saaks seda kätte, ei ole eluliselt usutav. Kuigi sündmuskohalt süstalt ei leitud, ei välista M.Stavrovitš, et tal sel päeval võis süstal kaasas olla. Samuti kinnitavad tunnistaja xxxx ütlused, et isikul oli käes süstla taoline ese, mistõttu lähenes isikule ning vestlust alustades viskas mees süstla kohe üle aia. Tunnistaja ütlustest nähtub, et M.Stavrovitš käitus peale kinnipidamist politsei osakonnas agressiivselt (karjus sõimas, lõi politseinikku). Seega võib tunnistaja ütluste põhjal järeldada, et M.Stavrovitš võis olla 07.05.2016 tarvitanud narkootikume. Asjaolu, et isik ise ei suitseta marihuaanat, vaid süstib end ei tähenda, et isik ei võinud vallata marihuaanat. Kohus ei loe usaldusväärseks Stavrovitši ütlusi, mille kohaselt ta tahtis maast leitud aine politseisse viia. Kui isikul oleks tõesti olnud eesmärgiks leitud aine politseile üle anda, ei oleks ta enda kotti politsei nähes ära visanud, vaid oleks nii ka politseile öelnud. Samuti oleks olnud isikul aine leidmise järel võimalus kutsuda ise politsei kohale. Asjaolu, et Stavrovitš viskas koti ainega politseid nähes üle aia (et vältida enda seostamist narkootilise ainega), kinnitab, et Stavrovitš omas eelnevalt tahet ebaseaduslikult vallata ja jätta enda valdusse narkootiline aine marihuaana. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et nii käidavas kohas nagu on Kristiine keskuse lähedal olev rongipeatus vedeleks 5 suures koguses marihuaanata lihtsalt maas ja juhuslikult leiab selle isik, kellel on pikaajaline narkootikumide tarvitamise staaž. Kui isikul oleks kohe alguses olnud kavatsus viia aine politseisse, puudunuks tal ka vajadus vältida pakendil oma sõrmejälgede olemasolu nagu tegi Stavrovitš (kirjeldas paberitükiga pakendi võtmist). Eeltoodust tulenevalt ei loe kohus usaldusväärseks M.Stavrovitši väiteid marihuaana juhusliku leidmise kohta ja selle kohta, et ta soovis aine vabatahtlikult politseile üle anda. EKEI 10.06.2016 ekspertiisiaktist nr 16E-GE0579 nähtub, et ekspertiisiks esitatud pakenditelt saadi DNA-analüüsil osalised profiilid on pärit enam kui ühelt isikult. Mihhail Stavrovitši DNAprofiil ei ole seostatav nendest proovidest saadud DNA-segaprofiilidega. Ei kinnita ega lükka ümber M.Stavrovitši ütlusi. Seega on vallasasja läbivaatamise protokolli, süüdistatava M.Stavrovitši enda ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 16E-AN0508 ja EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusega järelpärimisele tõendamist leidnud, et M.Stavrovitš omandas 07.05.2016 täpselt tuvastamata isikult, ajal ja kohas ning valdas marihuaanata suures koguses 14,09 grammi kuni temalt aine äravõtmiseni 07.05.2016. Süüdistatava M.Stavrovitši objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – leidis aine, võttis teadlikutl aine ja pani oma kotti ja valdas (hoidis enda juures kotis) – nähtub, et isik on süüteo toime pannud kavatsetult. M.Stavrovitšit on 22.05.2013 Harju Maakohtu otsusega süüdi tunnistatud muuhulgas ka KarS 184 lg 1 järgi, seega on tema puhul tegemist isikuga, kes on varem toime pannud KarS 12.peatükis 1.jaos sätestatud kuriteo ning menetlusesemeks olevas episoodis tuleb tema tegevus kvalifitseerida KarS § 184 lg 2p2 järgi. 09.08.2016 kella 02.28-03.00 varguse katse episood. Maksim Stavrovitš end selles episoodis süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, mille kohaselt ei mäleta kas käis 09.08.2016 Maxima kaupluse laoruumis. Politsei töötajad ütlesid, et ta olevat seal olnud, kuid ise ei mäleta. Talle kirjutati nendel päevadel välja tabletid, rivotril, seda ei tohi võtta metadooniga samaaegselt, selle tagajärjel ei pruugi mäletada. Video järgi ennast ära ei tunne. Eeluurimisel antud ütlused ei vasta tõele, kuna täpselt ei mäleta mida nendel päevadel tegi. Kõik need 5-6 päeva oli narkojoobes, rivotril ja metadoon ka. Ei saa välistada, et rääkis eeluurimisel tõtt, kuna ei mäleta. Ei saa eeluurimisel antud ütlusi kinnitada. Kuivõrd süüdistatav ei kinnitanud tema poolt eeluurimisel antud ütlusi vaid soovis enda ristküsitlemist kohutistungil peab kohus selles episoodis lähtuma süüdistatava poolt kohtuistungil ristküsitluse käigus antud ütlustest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas olnud seisukohal, et kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistuspäraselt ja kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajal antud ütluste erinevuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks ta on erineval ajal andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. märtsi 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-113-06, p 17). Krimiaalasjas 3-1-1-131-13 asus riigikohus seisukohale, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb aga kohtul
Samas jääb kriminaalkolleegium varasemates lahendites väljendatud seisukoha juurde, et kohtuotsuse rajamine isiku nendele ütluste osadele, milles ilmnevad diametraalsed vastuolud, on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena
oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-89-06, p 12). Samuti on Riigikohus märkinud, et kriminaalmenetluse seadustiku § 237 lg-s 5 sätestatut ei ole aga võimalik tõlgendada selliselt, et süüdistatava kohtus antud ütlustel puudub tähendus ja need ei 6 saa väärata kriminaalasja lahendamist vaid kriminaaltoimiku materjalide pinnalt. Süüdistatava ülekuulamine lühimenetluses
§-st 293 lähtuvalt tähendab seda, et ka lühimenetluses tuleb süüdistatava ülekuulamisel juhinduda
§-st 2862 ja §-dest 288-289 (
Eeskätt tähendab see süüdistatava ristküsitlemist, vajadusel tema kohtus antavate ütluste usaldusväärsuse kontrollimist ja seega võimalust, et süüdistatav tunnistatakse ebausaldusväärseks tõendiallikaks ning kõik tema ütlused jäetakse kohtuasja lahendamiseks lubatavate tõendite hulgast välja (Vt mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-87-11, p 7). Seega süüdistatava poolt kohtus lühimenetluses ütluste andmisel võivad olla kahesugused järelmid. Esimese võimaluse kohaselt võib kohus tunnistada kohtus antud ütlused usaldusväärseks ja tugineda neile kohtuotsuse tegemisel ning jätta kohtueelses menetluses antud ütlused lubatavate tõendite hulgast välja. Teise võimaluse kohaselt tunnistatakse süüdistatav tervikuna ebausaldusväärseks tõendi allikaks ja jäetakse kõik tema ütlused lubatavate tõendite hulgast välja. Võimalust tugineda lühimenetluses tehtavas kohtuotsuses vaid süüdistatava kohtueelses menetluses antavatele ütlustele, jättes lubatavate tõendite kogumist välja tema poolt ristküsitlusel antud ütlused, kehtiv lühimenetluse regulatsioon ette ei näe. (3-1-1-98-13 p 13). Stavrovitši kohtus ja eeluurimisel räägitud ütlused on diametraalses vastuolus selles, kas isik üldse viibis 09.08.2016 Maxima laoruumides. Stavrovitš põhjendas oma ütluste erinevusi sellega, et ta oli eeluurimise ajal ebaadekvaatne, kuna oli narkoainete mõju all ja rääkis seda mida politseinikud ütlesid. Tegelikult ta ei mäleta seda sündmust üldse. Kuivõrd M.Stavrovitši kohtus ja eeluurimisel antud ütlused erinevad absoluutselt kõiges, kuna isik ei mäleta sündmusi, ja ta põhjendab seda tol perioodil narkootiliste ainete ja ravimite tarvitamisega, ei ole võimalik selles episoodis tugineda Stavrovitši ütlustele. Isik ei kinnitanud eeluurimisel antud ütlusi ja soovis kohtus enda ristküsitlust ning kohtus antud ütluste kohaselt ta ei mäleta sündmusi. Tunnistaja Xxxxütlustest nähtub, et 09.08.2016 sai kell 02.41 väljakutse aadressile A. H. Tammsaare tee 133, Tallinn, kus asub Maxima kauplus. Kell 02.45 sõitis tunnistaja tagumise ukse juurde ning nägi, et laoukse aken on lõhutud ning meesterahvas seisab uksel. Tunnistajat nähes tõmbas isik kiirelt ukse kinni ning jooksis kauplusesse sisse. Tegemist oli meesterahvaga, umbes 30 aastat vana, peas musta värvi nokamüks, seljas pikem mantel. Isik jooksis trepist üles. Tunnistaja ütlustest ei nähtu, et ta oleks Maxima kaupluses olnud isikuks tundnud ära M. Stavrovitši. Samuti ei ole tunnistajale esitatud isikuid äratundmiseks. 17.10.2016 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldud on Maxima Eesti OÜ-le kuuluva kaupluse Maxima turvakaamera salvestist 09.08.2016 kella 02.38 -02.59, kus nähtub meesterahva tegevus Maxima Eesti OÜ ruumes. Asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud salvestuse põhjal ei ole võimalik väita, et tegemist on M.Stavrovitšiga. Kohus möönab, et tegemist on kehaehituselt ja pikkuselt M.Stavrovitšiga sarnase meesterahvaga, kuid videosalvestuse kvaliteeti arvestades, ei ole võimalik vastuvaidlematult ja ümberlükkamatult väita, et tegemist on M.Stavrovitšiga. Kohus võrdles asitõendi vaatlusprotokollis 10.08.2016 kell 04.03-04.12 salvestusel kajastatud meesterahva välimust 09.08.2016 salvestusel oleva meesterahva välimusega. Kohus möönab, et tegemist on kehaehituselt ja pikkuselt sarnaste meesterahvastega, kuid videosalvestuse kvaliteeti arvestades, ei ole võimalik vastuvaidlematult ja ümberlükkamatult väita, et tegemist on ühe ja sama meesterahvaga. Samuti on erinevad videosalvestusel toodud meesterahvaste riided. Seega kinnitavad tunnistaja Xxxxütlused ja asitõendi vaatlusprotokoll, et 09.08.2016 kella 02.38 kuni 03.00 ajal tungis üks meesterahvas ukseklaasi lõhkumise teel sisse aadressil Tammsaare tee 133, Tallinn Maxima Eesti OÜ-le kuuluvasse laoruumi, kust üritas võtta alkoholi kasti, kuid tegu jäi lõpule viimata. Kriminaalasjas puuduvad aga usaldusväärsed ja ümberlükkamatud tõendid, mis kinnitaks, et varguse katse toime pannud meesterahvaks oleks olnud Mihhail Stavrovitš. Eeltoodust tulenevalt ei ole leidnud tõendamist M.Stavrovitši poolt 09.08.2016 kella 02.38 kuni 7 03.00 Maxima Eesti OÜ-st vargus katse toimepanemine ning Mihhail Stavrovitš tuleb selles episoodis süüdistuses Kars § 199 lg 2p8,9 – 25 lg 2 järgi õigeks mõista. 07.08.2016.a varguse episood Mihhail Stavrovitši süü 07.08.2016.a varguse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtuistungil selgitas Mihhail Stavrovitš, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde, kuid selgitas, et ta ei varastanud kohvrit, vaid leidis, ei tunnista KarS §
Samas jääb kriminaalkolleegium varasemates lahendites väljendatud seisukoha juurde, et kohtuotsuse rajamine isiku nendele ütluste osadele, milles ilmnevad diametraalsed vastuolud, on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena
oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-89-06, p 12). Samuti on Riigikohus märkinud, et kriminaalmenetluse seadustiku § 237 lg-s 5 sätestatut ei ole aga võimalik tõlgendada selliselt, et süüdistatava kohtus antud ütlustel puudub tähendus ja need ei saa väärata kriminaalasja lahendamist vaid kriminaaltoimiku materjalide pinnalt. Süüdistatava ülekuulamine lühimenetluses
§-st 293 lähtuvalt tähendab seda, et ka lühimenetluses tuleb süüdistatava ülekuulamisel juhinduda
§-st 2862 ja §-dest 288-289 (
Eeskätt tähendab see süüdistatava ristküsitlemist, vajadusel tema kohtus antavate ütluste usaldusväärsuse kontrollimist ja seega võimalust, et süüdistatav tunnistatakse ebausaldusväärseks tõendiallikaks ning kõik tema ütlused jäetakse kohtuasja lahendamiseks lubatavate tõendite hulgast välja (Vt mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-87-11, p 7). Seega süüdistatava poolt kohtus lühimenetluses ütluste andmisel võivad olla kahesugused järelmid. Esimese võimaluse kohaselt võib kohus tunnistada kohtus antud ütlused usaldusväärseks ja tugineda neile kohtuotsuse tegemisel ning jätta kohtueelses menetluses antud ütlused lubatavate tõendite hulgast välja. Teise võimaluse kohaselt tunnistatakse süüdistatav tervikuna ebausaldusväärseks tõendi allikaks ja jäetakse kõik tema ütlused lubatavate tõendite hulgast välja. Võimalust tugineda lühimenetluses tehtavas kohtuotsuses vaid süüdistatava kohtueelses menetluses antavatele ütlustele, jättes lubatavate tõendite kogumist välja tema poolt ristküsitlusel antud ütlused, kehtiv lühimenetluse regulatsioon ette ei näe (3-1-1-98-13 p 13). Mihhail Stavrovitši kohtus ja eeluurimisel antud ütlused on diametraalselt vastuolus, kuivõrd eeluurimisel on Mihhail Stavrovitš andnud sisulisi ütlusi teo asjaolude kohta, kuid kohtus ütlusi andes selgitas, et ei mäleta midagi, samuti ei mäleta, ei oska öelda midagi ütluste kohta, mida andis eeluurimisel, et kas need vastasid tõele või mitte. Süüdistatav ei suutnud kohtule selgitada, miks ta eeluurimisel andis ühesugused ütlused ja kohtus ei mäletanud enam midagi. Tegelikult ei mäleta ega tea sellest episoodist midagi, oli tarvitanud narkootikume. Kuivõrd Mihhail Stavrovitši kohtus ja eeluurimisel antud ütlused erinevad absoluutselt kõiges, kuna isik ei mäleta aset leidnud kuriteoepisoodi ja teo toimepanemise asjaolusid, oli tarvitanud narkootikume, ei ole võimalik selles episoodis tugineda Mihhail Stavrovitši ütlustele. Isik ei kinnitanud eeluurimisel antud ütlusi ja soovis kohtus enda ristküsitlust ning kohtus antud ütluste kohaselt ta ei mäleta sündmusi. Kannatanu esindaja Xxxxütlustest nähtub, et 10.08.2016 umbes kella 04:17 ajal helistati talle turvafirmast Scarabeus ning teatati, et Tallinn, Tammsaare tee 133 asuvasse Maxima kauplusesse, mille juhataja ta on, on sissemurdmisega sissetung toimunud. Kohale jõudes nägi, et peasissepääsu 10 uks oli sisse murtud. Turvakaamerate salvestuselt nähtub, kuidas tumedates riietes meesterahvas, kapuuts peas seisab 04:05 kaupluse peasissepääsu juures. Kell 04:11 on näha, kuidas meesterahvas avab mingi esemega ukse, siseneb kauplusesse, ronib üle infoleti ja võtab riiulitelt umbes 10 plokki suitsu ja mõned välgumihklid, pani tooted kõrval olnud korvi ja lahkus. Kannatanu ütlusi teo aset leidmise kohta kinnitavad ka kannatanu esindaja Xxxx(Maxima Eesti OÜ turvaosakonna direktor) ütlused, kes samuti kinnitas, et turvafirma Scarabeus sai 10.08.2016.a häiresignaali selle kohta, et aadressil Tammsaare tee 133, Tallinn on Maxima kauplusesse toimunud sissemurdmine. Kannatanu esindaja xxxxtäpsustas, et ära ei ole võetud kahte tulemasinat Zippo. Teo aste leidmise asjaolusid kinnitab ka 10.08.2016 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtuvad kaupluse Maxima aadressil Tammsaare tee 133, Tallinn välisuksel murdmisvigastused. Asitõendi 17.10.2016.a vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, kuidas 10.08.2016.a kella 04:03 siseneb meesterahvas kauplusesse Maxima aadressil Tammsaare tee 133, Tallinn, avab ukse metalleseme abil ning võtab erinevatest sahtlitest suitsuplokid ja paneb need Maxima sinisesse osutkorvi musta sangaga. Meesterahval on seljas must dressipluus kapuutsiga, jalas tumedad dressipüksid ning mustad tossud valgete taldade ja valget värvi paeltega, käes valge-halliga töökindad. Meesterahvas lahkub kauplusest koos ostukorvi ja varastatud kaubaga. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et 11.08.2016.a kell 06:50 peeti kahtlustatavana kinni Mihhail Stavrovitš, kellel olid kinnipidamise hetkel seljas musta värvi lühike nahkjope, mustad spordipüksid, mustad tennised valgete paeltega ja valgete taldadega, musta värvi kapuutsiga dressipluus ja musta värvi T-särk. Samuti leiti ja võeti Mihhail Stavrovitšilt ära Maxima ostukorv tumesinist värvi musta sangaga plastmaterjalist, päikseprillid triibulise raamiga, töökinnas. Nähtuvalt asitõendina vaadeldud videosalvestusest (sh fototabel) ning Mihhail Stavrovitšilt ära võetud esemete vaatlusprotokollist (asitõendi vaatlusprotokoll 17.10.2016) saab öelda, et meesterahvas videosalvestusel kannab just neid samu riideesemeid, mis olid Mihhail Stavrovitšil seljas tema kinnipidamisel. Lisaks riietele tõendab asjaolu, et just Mihhail Stavrovitš on toime pannud talle kahtlustuses esitatud teo ka asjaolu, et kinnipidamisel leiti tema juures Maxima sinist värvi musta sangaga ostukorv, mille põhjal kinnitatud turvaelement ning töökinnas, mis oli valge-halli kirju. Ei ole eluliselt usutav, et kell 06.50 hommikul liiguks inimene niisama juhuslikult tänavatel just sellise Maxima poekorviga, millega on hiljuti kauplusest sooritatud vargus, kusjuures isikul on ka samasugune kinnas nagu nähtub videosalvestuselt. Eelnevast johtuvalt (sarnased riided isiku kinnipidamisel kui ka videosalvestusel, kinnipidamisel leitud Maxima ostukorv koos töökindaga, millist meesterahvas kandis ja on tuvastatav videosalvestuselt) on kohus veendunud, et videosalvestusel oleva meesterahva näol on tegemist just Mihhail Stavrovitšiga. Seega kinnitavad kannatanu esindajate ütlused, isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, asitõendite vaatlusprotokollid ja sündmuskoha vaatlusprotokoll, et varguse, milline leidis aset 10.08.2016.a Maxima kaupluses (varastatud hulgaliselt suitsupakke) on toime pandud Mihhail Stavrovitši poolt ning Mihhail Stavrovitš tuleb selles episoodis süüd tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kui süstemaatiliselt sissetungimisega võõraste vallasasjade äravõtmises nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. 12.08.2016.a varguse episood Mihhail Stavrovitši süü 12.08.2016.a varguse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtuistungil tunnistas Mihhail Stavrovitš end nimetatud episoodis süüdi ning kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Mihhail Stavrovitš on enda kahtlustatavana ülekuulamisel 14.09.2016.a kinnitanud viibimist 11.08.2016 öö järgselt Mustamäel Akadeemia tee trollide lõpp-peatuse juures asuva hoone juures. Seal asusid esimesel korrusel firmade ruumid. Läks tagant ukse kaudu sisse, nägi 40-aastast meesterahvast ning küsis juua ja lahkus peale seda. Oli narkojoobes, ei tea kuhu läks ja ei mäleta kas pani ka varguse toime. Süüdistatava ütlusi ja tema viibimist Geotime OÜ firma ruumides ning süüdistatatava süüd kinnitavad tunnistaja Xxxxütlused, mille kohaselt firma kontori akende taga oli tundmatu meesterahvas, kes koputas minut aega aknale, hiljem see sama meesterahvas lõhkus firma lao ust ning ukse avamisel nõudis vett. Samuti kinnitas Martin Sepp, et tegemist oli sama isikuga, kes 11 kaamerapiltide kohaselt pani 12.08.2016.a toime varguse Geotime OÜ kontoris. Äratundmiseks esitamise protokoll kinnitab, et xxxxtundis talle esitatud fotodelt ära Mihhail Stavrovitši. Süüteo aset leidmist ning teo toimepanemise asjaolusid kinnitavad ka kannatanu Xxxxütlused, kes selgitas firma Geotime OÜ kontorisse sisse murdmise ja varguse toimepanemise asjaolusid; AS G4S vastuskiri päringule, millest nähtub, et 12.08.2016 kella 06:16-06:17 oli eelnevalt valve alla pandud objektilt aadressil Teaduspargi 8, Tallinn tulnud sissetungihäired; sündmuskoha vaatlusprotokoll 12.08.2016.a, millest mh nähtuvad sisse tungimise tagajärjel tekkinud kahjustused; 15.08.2016 asitõendi (jalatsijälje fragmendid) vaatlusprotokoll. Süüdistatava süüd kinnitavad ka 16.09.2016.a läbiotsimisprotokoll ning 18.10.2016.a asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt leiti süüdistatava Mihhail Stavrovitši elukoha läbiotsimise käigus mh must seljakott punaste detailidega ja Šveitsi lipu logoga, milline oli varastatud Geotime OÜ firma ruumidest. Samuti nähtub 12.10.2016.a koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist Mihhail Stavrovitši viibimine Teaduspargi 8, Tallinn kontorihoones 12.08.2016.a alates kell 05:51 ning varguse toimepanemine tema poolt. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate kokkulangevate ütluste, AS G4S vastuskirjaga päringule, äratundmiseks esitamise protokolli, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja asitõendi vaatlusprotokollidega, läbiotsimisprotokolliga tõendamist leidnud Mihhail Stavrovitši poolt võõraste vallasjade (firmale Geotime OÜ kuuluvad erinevad esemed) äravõtmine. Kuigi Mihhail Stavrovitš ise oma tegu ei mäleta (oli narkojoobes), kuid tunnistas süüd kohtuistungil, nähtub tema tegevus 12.10.2016.a asitõendi vaatlusprotokollist ning tema objektiivsest käitumisest – sisenes hoonesse, liikus ringi metallist esemega (kaigas, reklaami stendi alus) ning väljub hiljem kontoriruumist seljas kaks seljakotti, käes sülearvuti ja must sülearvuti blokk – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. Karistusregistri teatisest ja kohtuotsustest (III kd, lk 8-24) nähtub, et Mihhail Stavrovitšit on eelnevalt kriminaalkorras karistatud korduvalt. Viimati karistati M.Stavrovitšit 19.05.2015 Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi. Samuti on M.Stavrovitšit väärteokorras korduvalt karistatud, sh korduvalt nii NPALS § 15-1 kui ka KarS § 218 lg 1 järgi (III k lk 25). Käesolevas kriminaalasjas on menetlusesemeks kuue päeva jooksul toimepandud neli varguse episoodi, seega on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. M.Stavrovitši tegevus neljas varguse episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi, kui sissetungimisega süstemaatiliselt võõraste vallasasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Mihhail Stavrovitš on süüvõimeline ning KarS 2. ptk. 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut. KarS § 199 lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 184 lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette kolme kuni viieteistaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 312 1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Mihhail Stavrovitši karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Osades episoodides on karistust kergendavaks asjaoluks süü puhtsüdamlik ülestunnistamine ja kahetsus. Kohus arvestab, et käesolevas kriminaalasjas tunnistatakse Mihhail Stavrovitš süüdi neljas varguse episoodis ja ühes narkootiliste ainete käitlemisega seotud episoodis. Mihhail Stavrovitš on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, sh korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja ka narkootiliste ainete käitlemise eest, süüdistatav ei ole varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunemas talle elustiiliks. Mihhail Stavrovitši käitumises väljendub ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Viimati karistati Mihhail Stavrovitšit Harju Maakohtu 19.05.2015.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ning karistuseks mõisteti vangistus 1 aasta ja 2 kuud, mille kandmisest ta vabanes ennetähtaega ja katseaeg lõppes 18.04.2016. Juba vähem kui kuu möödudes on Mihhail Stavrovitš toime pannud käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks oleva rahvatervise vastase I astme kuriteo. Seejärel on isik veel kolme kuu möödudes nädala jooksul pannu toime 4 varavastast kuritegu, millega on kannatanutele tekitatud kahju. Ka on teda varavastaste kuritegude eest karistatud 21.06.2012 ja 22.05.2013, kusjuures 21.06.2012 otsusega määratud katseajal pani ta toime uued kuriteod. Nimetatud asjaolud kinnitavad, et eelnevad karistused ei ole mõju avaldanud ning hoidnud teda uute kuritegude toimepanemisest. Vaatamata eelnevatele karistustele on süüdistatav jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda vaid vähem kui kuu peale eelmise kohtuotsusega määratud vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel määratud katseaja lõppu. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteod toime kavatsetult. M.Stavrovitši enda ütlustest nähtub, et vargused on tingitud narkootiliste ainete ja ravimite koos tarvitamisest. Kohus on seisukohal, et kõigest eelnevast johtuvalt ei ole süüdistatava puhul tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Samuti arvestades kõike eeltoodut, tekitatud kahjude suurust ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida M.Stavrovitšit edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et M.Stavrovitši puhul ei ole põhjendatud varguste osas kergema karistusliigi - rahaline karistus – kohaldamine ning isikut tuleb KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistustega 1 aasta ja 6 kuud. Kuna M.Stavrovitši narkootiliste ainete käitlemisel ei tegelenud narkootiliste ainete edasiandmise ja vahendamisega, vaid omandas ja valdas neid, on tema süü võrreldes teiste kohtupraktikas esinenud narkootiliste ainete käitlemise juhtudega väike, mistõttu on teda võimalik karistada sanktsiooni alammäära lähedase vangistusega 4 aastat. Arvestades aga kuritegude asjaolusid kogumis, leiab kohus, et põhjendatud on KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 5 aastat vangistust, mida vähendada
lg 2 kohaselt 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. OÜ Geotime on esitanud tsiviilhagi summas 2302.65 eurot, Xxxxesitas tsiviilhagi summas 403 eurot, Maxima Eesti OÜ on 10.08.2016 episoodis esitanud tsiviilhagi summas 1259 eurot, Xxxx on esitanud tsiviilhagi summas 168.58 eurot. Süüdistatav Mihhail Stavrovitš OÜ Geotime, Xxxx ja Xxxxtsiviilhagidele vastu ei vaielnud, OÜ Maxima Eesti tsiviilhagile ei vaielnud vastu juhul kui kohus leiab, et ta on nimetatud kuriteo toimepannud. Kohus tuvastas Mihhali Stavrovitši süü 10.08.2016 Maxima OÜ-st varguse toimepanemises ( otsus lk 9-11 ). Seega võttis Mihhail Stavrovitš kõik eelloetletud hagid kohtuistungil omaks. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju 13 tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava M.Stavrovitši kuritegeliku käitumise tulemusena. TsKMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt Mihhail Stavrovitš välja mõista OÜ Geotime kasuks 2302.65 eurot, Xxxxkasuks 403 eurot, Maxima Eesti OÜ kasuks 1259 eurot, Xxxx kasuks 168.58 eurot.
lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes
lg 3 p 1 alusel otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendid- CD plaadid ja A-pant OÜ xxxxlepingu (toimikus) – jätta kriminaalasja juurde. KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine, vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.
lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes
lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad: - fotofailid, tõmmiskiled ja fooliumkile, DNA proovid, kilekott (Rahumäe tee 6/1) hävitada - narkootiline aine (EKEI-s) – konfiskeerida ja hävitada - Tallinn kommikarp, salvrätid, ostukorv ja töökinnas (asuvad Rahumäe tee 6/1) - konfiskeerida ja hävitada
lg 3 kohaselt tagastatakse omanikule asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud. Eeltoodust tuleneval tuleb icepeak jope, jope Rukka, dressipüksid Nike, T-särk Reebok, dressipluus BDG, hall dressipluus, nokamüts Formen, (asuvad Rahumäe tee 6/1) - tagastada Mihhail Stavrovitšile.
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitisest, ekspertiisitasust ja sundrahast. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt sundraha
lg 1 p 1 kohaselt antud asjas (I astme kuriteos süüdimõistmisel) 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1075 eurot,
lg 1 ja 175 lg 1 p 3,4 alusel kaitsjatasu 288 eurot ja ekspertiisikulu 84 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on
lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et
lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu
lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. M.Stavrovitš taotles enda menetluskulude riigi anda jätmist, kuna tal on palju võlgu, kuid ta ei ole oma väiteid võlgade olemasolu kohta tõendanud. Samas nähtub isik ütlustest, et mingi pikema perioodi jooksul on ta võimeline nii võlgasid kui ka hagisid tasuma. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ning tema maksevõimet, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja
lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-11013 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes
S § 199 lg 2p8,9 – 25 lg 2 järgi õigeks. Süüdi tunnistada Mihhail Stavrovitš KarS § 199 lg 2p 8,9 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks aasta ja 6 kuud. Süüdi tunnistada Mihhail Stavrovitš KarS § 184 lg 2p2 järgi ja mõista karistuseks vangistus neli aastat. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 5 aastat vangistust. 15
lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt lugeda kinnipidamise aeg 07.05.2016, 11.08.2016 s.o 2 päeva ja alates 13.09.2016 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 13.09.2016, millest alates kuulub kandmisele 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Välja mõista Mihhail Stravrovitšilt
lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1075 (üks tuhat seitsekümmend viis eurot) ja
lg1 ja 175 lg 1p 3, 4, 5 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 288 eurot, ekspertiisikulud 84 eurot . Kohustada Mihhail Stravrovitšit tasuma väljamõistetud kaitsjatasu, sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 120.58 eurot. Sundraha, ekspertiisikulu kaitsjatasu tasuda igakuiselt 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber saadetakse Mihhail Stravrovitšile kinnipidamisasutusse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Mihhail Stravrovitš, kriminaalasi 1-16-9454, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Ekspertiisikulud summas 342 eurot jätta riigi kanda Välja mõista Mihhail Stravrovitšilt: Geotime OÜ (arvelduskonto nr EExxxxxxxxxx Swedbank) kasuks 2302.65 eurot Xxxx(Ehitajate tee 113-31 Tallinn) kasuks 403 eurot Maxima Eesti OÜ (arvelduskonto nr xxxxxxxxx Swedbank) kasuks 1259 eurot Xxxx (arvelduskonto EExxxxxxxxxxx Swedbank) kasuks 168.58 eurot Asitõendid -Narkootiline aine (EKEI-s) konfiskeerida ja hävitada -CD plaadid jätta kriminaalasja juurde - fotofailid, tõmmiskiled ja fooliumkile, DNA proovid, kilekott (Rahumäe tee 6/1) hävitada - icepeak jope, jope Rukka, dressipüksid Nike, T-särk Reebok, dressipluus BDG, hall dressipluus, nokamüts Formen, (asuvad Rahumäe tee 6/1) - tagastada Mihhail Stavrovitšile - Tallinn kommikarp, salvrätid, ostukorv ja töökinnas (asuvad Rahumäe tee 6/1) konfiskeerida ja hävitada - A-pant OÜ xxxxleping (kriminaalasja juures) - jätta kriminaalasja juurde Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 01.detsembril 2016 16 Kohtunik Liina Pohlak 17
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.