KOHTUOTSUS Eesti Va b a r i i g i nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1951 Haldusasi M. ja U.N.i kaebu

) § 15 lg 5 p-s 3 sätestatud tingimused.

1. 04.08.2015 saabus halduskohtule M. ja U.N.i kaebus, milles palutakse tühistada 07.07.2015 otsus ning kohustada vastustajat vastu võtma kaebajate 03.06.2015 esitatud parandatud andmetega
2. aasta tuludeklaratsiooni. 09.09.2015 palus kaebaja täiendada kaebust, et kohustada vastustajat vastu võtma kaebajate 03.06.2015 parandatud andmetega
3. aasta tuludeklaratsiooni. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4. Kaebaja seisukohad: 5.
5. Vastustaja seisukohad

§ 15

lg 5 p-i 3 kohaldamisest ei ole kohased ning on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Puudub igasugune loogiline ja põhjendatud seletus, miks tuleb maksustamisel erinevalt kohelda isikuid, kes erastasid omandireformi raames nii eluruumi kui selle juurde kuuluva maa, isikutest, kellele kuulus eluruum (maja või kooperatiivkorteri valdus) juba enne maa erastamist või omandireformi algust. 5.2.

§ 15

lg 5 p 3 sätestatud tulumaksuvabastuse eeldused on alternatiivsed, mitte kumulatiivsed, mistõttu on vastustaja käsitused

§ 15lg 5 p-i 3 kohaldamisest ekslikud.

Kaebaja on seisukohal, et maksuvabastus laieneb ka olukordadele, kus eluruum oli vallasasjana maksukohustuslase omandis muul alusel juba enne eluruumi juurde kuuluva maa ostueesõigusega erastamist. Puudub igasugune mõistlik põhjus anda maksuvabastus kitsalt üksnes isikutele, kelle puhul on täidetud eeldused, et eluruum ja kinnisasi läksid maksukohustuslase omandisse ühe tehinguga, ning jätta õiguseta isikud kellele kuulus maatükil asuv ehitis või korter juba nõudekogude ajal. Kirjeldatud isikute positsioon ei erine sisuliselt mitte millegi poolest ning nende erinev kohtlemine on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Eelduste kumulatiivsuse välistab ka see, et norm reguleerib ka korterihoonestusõiguse ostueesõigusega erastamist, kuid korterihoonestusõiguse saanud isikule ei saa ühelgi juhul kuuluda korterihoonestusõiguse esemeks oleva eluruumi juurde kuuluv maa. Seega oleks maksuhalduri poolse kitsa tõlgenduse korral üldse välistatud korterihoonestusõiguse omaniku tulumaksuvabastus ja korterihoonestusõiguse lisamine viidatud sättesse oleks seega täiesti ainetu. Vastav asjaolu kinnitab veenvalt, et seadusandja soovis

§ 15

lg 5 p-s 3 sätestatuga anda tulumaksuvabastuse kõigile isikutele, kes said eluruumi omanikuks omandireformi raames ostueesõigusega erastamise teel. Sealjuures ei ole oluline, kas erastamise objektiks oli korterihoonestusõigus, maatükk millel asuv eluruum oli juba eelnevalt subjekti vallasomand või erastati omandireformi raames ja kinnistati nii eluruum, kui selle juurde kuuluv maa. Maksuvabastus peab vastava normi mõtte kohaselt laienema kõigile neile isikutele. 5.3. MTA seisukoht, et

§ 15

lg 5 p 3 ei laiene tehingutele, mille sisuks on ostueesõigusega erastamise teel saadud kinnistu jagamisel tekkinud eluruumita kinnisasja võõrandamine, ei ole õiguspärane.

§ 15

lg 5 p-i 3 tuleb tõlgendada laialt ning lähtuda algselt omandireformi raames ostueesõigusega omandatud vara koosseisust. Ka kinnisasja jagamise korral on uus tekkiv kinnisasi kui varaobjekt läinud omaniku omandisse ostueesõiguse erastamise teel. Eeldusel, et algsel omandamisel oli sellise kinnistu suurus väiksem kui 2 ha (20 000 m²) ning sellel asus 2 eluruum on täidetud kõik vajalikud kriteeriumid kinnisasja või selle osa võõrandamiseks ilma maksukohustuse tekkimiseta. Sisuliselt asub maksuhaldur seisukohale, et maksustamise küsimus sõltub siin sellest, kuidas taipas omanik võõrandamisel omandisuhteid reguleerida. Juhul, kui omanik oleks võõrandanud kaasomandi osa (nt koos kokkuleppega kinnisasi hiljem eraldi kinnistuteks jagada) maksukohustust ei tekiks. Samuti jääb selgusetuks, miks tuleks maksustamisel erinevalt käsitleda isikuid, kes müüvad erastatud kinnisasja tervikuna isikutest, kes müüvad üksnes selle osa. Eelnevast tulenevalt laieneb

§ 15

lg 5 p-st 3 tuleneva maksuvabastus ka tehingutele, mis on tehtud omandireformi raames saadud kinnisasja jagamisel tekkinud uue kinnisasjaga.

1. Vastustaja seisukohad: 6.
2. Kaebus on põhjendamata ning MTA 07.07.2015 otsus on õiguspärane. Kaebajad on ebaõigesti tõlgendanud 07.07.2015 otsuse sisu ja vastustaja seisukohti, mistõttu on jõudnud ebaõigesti seisukohale, et parandatud andmetega
3. a tuludeklaratsiooni vastu võtmata jätmise põhjuseks on asjaolu, et kaebajad olid varem eluruumi kui vallasasja omanikud kui toimus vaidlusaluse kinnisasja omandamine ostueesõigusega erastamise teel. Otsuse sisust nähtub, et vastustaja palus kaebajate väidete tõenduseks esitada 17.09.
4. a ostumüügilepingu punktis 1.3.2 viidatud Harjumaa hooneregistritalituse tõendi nr 301 või muu dokumendi, mis kajastaks kinnistul asuvate hoonete omandamist M. N. poolt. Kinnistu müügilepingu p 1.3.7 kohaselt lepingu esemeks oleval kinnistul ehitisi ei paikne. Seega maksuhaldur tuvastas ning sedastas otsuses, et: „…ei ole leidnud kinnitust, et võõrandatud kinnistul asunud eluruumid on läinud M. N. omandisse ostueesõigusega erastamise teel“. Kaebajad ei ole esitanud tõendeid, millest lähtuvalt saaks pidada

§ 15lg 5 p-i 3 kohaldamist põhjendatuks.

6.2.

§ 15

lg 5 p 3 alusel on kinnistu müük maksuvaba, kui on täidetud 4 tingimust: 1) tegemist peab olema eelkõige eluruumiga; 2) see eluruum on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel; 3) eluruumi juurde kuuluv maa on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel; 4) kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit. Kaebajate taotluse menetlemisel ei leidnud aga kinnitust, et kaebaja M. N. soetas eluruumid ostueesõigusega erastamise teel ning et kinnistul paiknesid eluruumid. 6.

1. Kuna maksuhaldur ei ole erinevalt käsitlenud isikuid, kes erastasid omandireformi raames nii eluruumi kui selle juurde kuuluva maa, isikutest, kellele kuulus eluruum (maja või kooperatiivkorteri valdus) juba enne maa erastamist või omandireformi algust, on kaebuses toodud seisukohad ekslikud. Vastustaja ei ole kaebajat ebavõrdselt kohelnud. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et kaebus tuleb tervikuna jätta rahuldamata, kuna MTA 07.07.2015 otsus deklaratsiooni vastuvõtmisest keeldumise kohta on õiguspärane.
3. Sisuliselt on 07.07.2015 otsus käsitatav menetluse uuendamisest keeldumise otsusena, kus MTA tuvastas, et kaebajate 03.06.2015 taotluses toodud menetluse uuendamise aluseid (võõrandatud kinnistu vastamine

15 lg 5 p 5 nõuetele) ei esine. Kuigi 07.07.2015 otsuse sõnastus ei ole kuigi õnnestunud, siis nähtub sellest üheselt, et kaebaja ei tõendanud

§ 15

lg 5 p-i 3 kohaldamise aluste esinemist, mistõttu puudus MTA-l alus deklaratsiooni vastu võtmiseks, s.t menetluse uuendamiseks (haldusmenetluse seadus § 44 lg 1). 3 Kohus hindab üksnes MTA 07.07.2015 otsust ning seda, kas vastustaja keeldus õiguspäraselt haldusmenetluse uuendamisest ja deklaratsiooni vastu võtmisest või mitte. Kui kaebaja leidis, et 2006. aastal kinnistu võõrandamiselt tulumaksu tasumine ei olnud kooskõlas

§ 15

lg 5 pga 3, siis oleks kaebaja pidanud astuma koheseid samme täiendava tulumaksu määramise vaidlustamiseks. Haldusmenetluse uuendamine on väga selgelt reguleeritud ning selle eesmärgiks ei ole anda isikule täiendavat võimalust algset haldusakti kaebetähtaja ületamise järgselt vaidlustada (vt Riigikohtu 19.12.2000 otsus nr 3-3-1-53-00, punkt 2).

1. 03.06.2015 taotluses ei ole kaebaja toonud välja asjaolusid, mis võiksid olla aluseks haldusmenetluse uuendamisele ja parandusdeklaratsiooni aktsepteerimisele. Kaebaja on üksnes märkinud, et esitas
2. aasta tuludeklaratsioonis andmed kinnistu võõrandamise kohta ekslikult (tlk 4, sh pöördel; punkt 1.3). Kinnistu võõrandamise ning tuludeklaratsiooni esitamise ajal kehtinud

§ 15

lg 5 p 3 sätestas, et tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, ehitise või korteri kui vallasasja või elamuühistu osamaksu võõrandamisest saadud kasu, kui kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning nimetatud eluruum ja selle juurde kuuluv maa on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel ning kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit. Sellises sõnastuses on säte alates tulumaksuseaduse jõustumisest 01.01.2000. 10. Kohus märgib, et 07.07.2015 otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks keeldunud deklaratsiooni vastu võtmisest põhjusel, et kaebajale kuulus eluruum enne maa ostueesõigusega erastamist. Praegusel juhul taandub vaidlus küsimusele, et kas

§ 15

lg 5 p 3 kohaldub ka sellise kinnisasja võõrandamisele, mis on küll omandatud ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamisel, kuid mis on jagatud kaheks eraldisesivaks kinnisasjaks ning millel ehitised puuduvad. Kohtule esitatud kinnistu võõrandamise lepingust nähtub, et kaebajad on kinnitanud, et lepingu esemeks oleval kinnisasjal ei paikne ehitisi (tlk 31 pöördel, punkt 1.3.7).

1. Kohus nõustub kaebajaga, et vaidlus puudub järgmiste faktiliste asjaolude üle: − kaebajad omandasid
2. aastal ostueesõigusega erastamise teel abikaasade ühisomandisse 9 372 m2 maaüksuse asukohaga xxxxxxxxxxx (kinnistusraamatu registriosa number xxxxxxxxx; tlk 25 ja 34); − kinnistu nr xxxxxxxx oli erastamise ajal hoonestatud (tlk 25 ja 34); − 13.10.2000 jagasid kaebajad Liivamäe kinnistu kaheks eraldiseisvaks kinnisasjaks ning selle tulemusel moodustus 05.07.2006 võõrandatud kinnistu (tlk 36 ja 37).
3. Praegusel juhul võõrandati kinnisasi, mis oli hoonestamata ning millel eluruum puudus (tlk 31 pöördel, punkt 1.3.7).

§ 15

lg 5 p 3 kohaldamisel ei ole oluline, et kinnistu kuulus varasemalt suurema kinnistu koosseisu, millel asus elukoht. Tulumaksuvabastus on ette nähtud konkreetsetele tunnustele vastava asja võõrandamisel, mistõttu

§ 15lg 5 p 3 ei kohaldu.

Asjaolu, kas võõrandatav kinnisasi vastab

§ 15

lg 5 sätestatud tingimustele, kontrollitakse selle kinnisasja võõrandamise aja seisuga.

§ 15

lg 5 p 3 kohaldamine, analoogselt

§ 15

lg 5 p-ga 1 ja 2 eeldab, et tegemist on võõrandamiseni maksumaksja elukohana kasutatava elamu või korteriga, mille müügist saadakse kasu. 13. Kohus ei nõustu kaebajaga, et

§ 15

lg 5 p-i 3 tuleks tõlgendada laiendavalt, arvestades võõrandatud kinnisasja varasemat staatust. Ringkonnakohus märkis 30.06.2009 otsuses asjas nr 3-08-1619, et

§ 15lg 5 eesmärgiks on nn koduvahetuse vabastamine tulumaksust.

Kui müügitehingu eesmärgiks on olemasoleva kinnistu jagamise ja osalise võõrandamise teel täiendava tulu saamine, ei ole maksuvabastuse kohaldamine põhjendatud. 4

1. Võrdse kohtlemise põhimõtet ei rikutud, kuna kaebajat ei ole koheldud ebavõrdselt temaga võrreldavate isikute suhtes. Ostueesõigusega erastatud kinnisasja jagamisel tekkinud eluruumita kinnisasja võõrandamisel ei ole maksuvabastust ette nähtud. Põhiseaduse § 113 järgi on seadusandja pädevuses maksusüsteemi ja –poliitika kujundamine ning tulumaksuvabastuse andmisel on seadusandjal ulatuslik otsustusruum (vt Riigikohtu 26.03.2009 otsus nr 3-3-1-2-09, punkt 12). Kohus ei saa kohustada täiendavaid maksuvabastusi kehtestama ega neid meelevaldse laiendava tõlgendamisega luua. Olukorda, kus kinnisasja jagamisega säilis maksuvabastuse saamise õigus vaid selle maatüki võõrandamistehingult, kus asub kaebaja eluruum, ei ole alust pidada diskrimineerivaks või muul viisil kaebaja õigusi rikkuvaks. Nagu kohus eelnevalt märkis, siis on eluruumi võõrandamise eesmärgiks üldjuhul teise eluaseme soetamine ning kui võõrandamisel arvestada maha tulumaks, siis jääks uue eluaseme soetamiseks tulumaksu võrra vähem vahendeid. See muudaks eluaseme vahetamise põhjendamatult keeruliseks ning kulukaks. Praegusel juhul oli kaebajal võimalik oma omandit vabalt käsutada, kuid selle jagamisel kaheks iseseisvaks kinnistuks tuli kaebajal arvestada ka kaasneda võiva maksukohustusega. Seda kaebaja ka tegi, kui deklareeris kinnistu võõrandamisel saadud tulu ning tasus tulumaksu.
2. Seega on MTA 07.07.2015 otsus õiguspärane ning mõlemad nõuded tuleb jätta rahuldamata.
3. Kuna kaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlust, siis jäävad menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann 5