Obsah (8)

§ 337§ 175§ 180§ 339§ 342§ 61§ 107§ 185

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. veebruar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-5067 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika K

§ 337lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 15.

novembri 2016 otsus muutmata ning Aivo Borissovi kaitsja apellatsioon rahuldamata.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP Valga kontor kasuks 192 eurot, sh käibemaks 32 eurot, vandeadvokaat Anu Vilti poolt Aivo Borisovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

§ 175

lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista Aivo Borisovilt menetluskuluna, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Anu Vilti poolt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 192 eurot riigituludesse. Aivo Borisovil tuleb tasuda väljamõistetud menetluskulu summas 192 eurot otsusele lisatud makseinfo alusel. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viru Maakohus mõistis Aivo Borisovi 15.11.2016 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2 järgi süüdi ja mõistis talle karistuseks 1 aasta vangistust, samuti tunnistas maakohus A. Borisovi süüdi KarS § 424 järgi süüdi ja mõistis talle karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõisteti A. Borisovi liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A. Borisovile liitkaristus Tartu Maakohtu 09.05.2016 otsuse järgi mõistetud karistusega 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust, mõistes üksikkaristustest raskema suurendamise teel A. Borisovi liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 3 ja KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti A. Borisovile mõistetud vangistus 2 aastat 6 kuud täitmisele pööramata tingimusel, et A. Borisov kolme aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustused. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti A. Borisovilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. A. Borisovile määratud katseaja alguseks tuleb lugeda 15.11.2016. Kohus jättis kannatanu T.B. i tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 15 890 eurot läbi vaatamata, jättis menetluskulud A. Borisovi kanda ja lahendas asitõenditega seotud küsimused.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldati A. Borisovil tasuda menetluskulud kokku summas 1748,63 eurot ositi 12 kuu jooksul. Süüdi tunnistas kohus A. Borisovi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi temale esitatud süüdistusepisoodis, s.o selles, et ta: - lõi 28.06.2015 kella 00.40 paiku Rakveres XXX saunas oma isale T.B. ile ühe korra käega kehasse ja ühe korra jalaga näkku. Peale löömist tõukas isa köögis põrandale pikali, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – verevalumi vasakus silmas, marrastuse otsmikule ja ülemise huule paistetuse. Süüdi tunnistas kohus A. Borisovi KarS § 424 järgi temale esitatud süüdistusepisoodis, s.o selles, et ta: - tema juhtis alkoholijoobes olles 28.06.2015 kella 00.45 – 00.55 paiku Rakveres XXX juurest Papiaru tänavale oma isa T.B. ile kuuluvat mootorsõidukit Kia Ceed registreerimismärgiga XXX ning sõitis teelt välja vastu tee piiret. Avarii tulemusena muutus sõiduk kasutuskõlbmatuks. A. Borisovi joove on tuvastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktiga nr 1556T, mille mõõtetulemuse kohaselt oli A. Borisovil 2,32+/-0,06 mg/g etanooli veres. A. Borisov loetakse liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 alusel alkoholijoobes olevaks isikuks. MAAKOHTU OTSUSE PÕHIMOTIIVID Kohus leidis kõiki tõendeid kogumis hinnates, et A. Borisovi süü temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi on tõendatud. Vaidlust ei ole selles ning täielikult on tõendatud, et A. Borisov juhtis süüdistuses tähendatud ajal Rakveres XXX juurest Papiaru tänavale mootorsõidukit Kia Ceed registreerimismärgiga XXX ning põhjustas liiklusõnnetuse. Nimetatud asjaolu ei vaidlustanud ka A. Borisov ise. Samas ei nõustunud A. Borisov sellega, et ta oleks juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. A. Borisov on tunnistanud enne autoga sõitma minemist üksnes lahja õlle joomis saunas, kuid märkinud, et sellest oli juba nii palju aega möödas. A. Borisovi sõnul sai ta alkoholijoobe sellest, et ta jõi suurest ehmatusest vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist koos M.L. iga linna poole liikudes ära päris suure koguse viskit, 2 võib-olla 0,5 liitrit või natuke vähem. Kohus leidis, et A. Borisovi väide suure koguse viski joomise kohta vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist, on paljasõnaline, ennastõigustav ega vasta tõele, kuna seda ei kinnita ükski teine asjas kogutud tõend. Lisaks sellele väärib märkimist, et A. Borisov ei olnud sellel ajal teadlik tema kohta politseile tehtud väljakutsetest. Kriminaalasjas leidis tõendamist see, et eelmisel õhtul ja öösel viibis A. Borisov oma kodus saunas, Rakvere XXX , koos K.K. i, M.L. i ja R.B. iga. Üheselt on tõendatud see, et saunas joodi õlut. Tunnistaja M.L. t teadis öelda, et midagi vist oli saunas ka kangemat, võis olla viin või viski. Tunnistaja A.S. ütlustega on tõendatud, et A. Borisovi kohta oli eelnevalt patrullile tulnud väljakutse, et joobes juht hakkab sõitma linna tänaval. See, et isikud olid alkoholi tarvitanud, väljendus A.S. sõnul ülemeelikus tujus, alkoholi lõhnas ning seda ütled juba kogemusest, kui inimene on alkoholi tarvitanud. Tunnistaja M.K. na ütlustega on tõendatud, et tuli väljakutse, et joobes juht hakkab sõitma Moonakülast. Teate saamisest joobes juhi kohta kuni 2 meesterahva nägemiseni oli M.K. na sõnul möödunud 5-6 minuti ringis, alla 10 minuti, kui nad pidasid meesterahvad kinni ja oli näha, et nad olid joobes, sest meesterahvastel oli rõõmus meeleolu, silmad kilasid ja lõhna oli tunda. Esimeses häirekeskusele tehtud kõnes 28.06.2015 kell 00.48 teatas tunnistaja M.S. , et A. Borisov sõitis kodunt Rakvere linnast Moonakülast XXX maja juurest isa autoga Kia numbriga XXX mingi 3 või 5 minutit tagasi minema kesklinna suunas ja ise on jumala juua täis. Tunnistaja H.S. di ütlustega on tõendatud, et sõber M.P. helistas politseisse, kuna tundus, et need inimesed, kes olid avariilisest autost väljunud ja mööda kruusateed tagasi liikunud, võivad olla joobes. Teises häirekeskusele tehtud kõnes 28.06.2015 kell 00.56 teatas M.P. , et nad leidsid sõiduki, mis pargiti ära ning et isikud liiguvad mööda Nortsu teed Rakvere poole, olles ilmselgelt joobes. Asjaolu, et A. Borisov oli alkoholi tarvitanud enne mootorsõiduki juhtima asumist, on tõendatud lisaks veel kohtulikul uurimisel avaldatud kirjalike tõenditega, samuti kohtutoksikoloogiaekspert M. Tõnissoni ütlustega ekspertiisiakti sisu selgitamise osas. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendite kogumi pinnalt saab tõsikindlalt lugeda tuvastatuks selle, et süüdistatav A. Borisov oli mootorsõidukit juhtima asudes ja liiklusõnnetuse toimumise ajal alkoholijoobes. A. Borisovi joove on tuvastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktiga nr 1556T 01.07.2015, mille mõõtetulemuse kohaselt oli A. Borisovil 2,32+/-0,06 mg/g etanooli veres. Kuna A. Borisov ei osanud detailselt temalt Rakvere Haiglas joobeseisundi tuvastamiseks vereproovi võtmisega seonduvat kirjeldada, puudub kohtul alus saadud mõõtetulemust kuidagi kahtluse alla seada. Kuritegu on kohtu arvates kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt toime pandud otsese tahtlusega, sest süüdistatav A. Borisov oli teadlik oma seisundist – alkoholijoobest, kuid ometi asus ta sellises seisundis juhtima mootorsõidukit. Seega esinevad süüdistatava A. Borisovi käitumises nii KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. APELLATSIOONIS ESITATUD TAOTLUSTE SISU A. Borisovi kaitsja A. Vilt esitas Viru Maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles palus tühistada maakohtu otsuse A. Borisovi süüditunnistamises KarS § 424 järgi ja teha kriminaalasjas uus otsus, millega mõista A. Borisov temale KarS § 424 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Kaebuse esitaja ei nõustu maakohtuga osas, mis puudutab põhjendusi A. Borisovile KarS § 424 järgi esitatud süüdistuse tõendatuse kohta. Kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et puuduvad usaldusväärsed ja ümberlükkamatud tõendid selle kohta, et A. Borisov juhtis 28.06.2015 kella 00.45-00.55 paiku Rakvere linnas XXX juurest Papiaru tänavale mootorsõidukit, olles nn kriminaliseeritud joobes. Süüdistuse järgi oli A. Borisovi joobe suuruseks etanooli sisaldus veres 2,32 (+/- 0,06)mg/g. Samas, kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktist nähtuvalt, oli tulemuseks 2,03 (mõõtemääramatust arvestades 1,97-2,09) mg/g, mistõttu jääb arusaamatuks, miks süüdistuse koostamisel on lähtutud vereanalüüsiga tuvastatud joobe suurusest. 3 Kaebaja hinnangul ei nähtu ekspertiisiaktist nr 16E-LÕX0061, millist teaduslikult põhjendatud metoodikat on ekspert uuringutes ja järelduste tegemisel kasutanud. Eksperdiuuringute kirjeldusest ei nähtu, millistel eriteadmistel või informatsioonil põhinevad eksperdiuuringus märgitud arvandmed. Samuti puuduvad põhjendused, kuidas on saadud mõõtemääramatused, milliseid valemeid on kasutatud. Samuti ei ole ekspertiisiaktist võimalik aru saada, kuidas on saadud algandmed, kas ja kuidas on arvestatud individuaalseid näitajaid. Riigikohus on lahendis 3-1-1-32-09 on selgitanud, et ekspertiisiakti põhiosas kirjeldatavad uuringud on konkreetse ekspertiisiliigi spetsiifiline küsimus. Uuringute ja nende metoodika valimisel on ekspert vaba, kuid tal on kohustus neid ekspertiisiaktis kirjeldada (p 8.3). Lisaks märgib riigikohus nimetatud lahendis, et eelnimetatud andmeid ekspertiisiaktis kajastamata on selles esitatud eksperdiarvamus kohtukõlbmatu tõend arvamuse kontrollimatuse tõttu. Kohtukõlbmatule tõendile tuginemine otsuse tegemisel on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 339lg 2 mõttes (p 8.4).

Kaitsja on seisukohal, et eksperdi ülekuulamisega kohtus eelpool nimetatud puudusi ei kõrvaldatud. Eksperdil puudusid ekspertiisi tegemisel mistahes A. Borisovit puudutavad individuaalsed andmedisiku kehakaal, millal ja mida oli isik söönud, milline oli tema tervislik seisund, milliseid võimalikke ravimeid ta oli tarvitanud, palju ja millist alkoholi oli ta eelnevalt tarvitanud, kas nn kliinilist pilti on mõjutanud muud tegurid jmt. Samas on ekspert kohtus kinnitanud, et nimetatud andmed on olulised ja võivad mõjutada uuringu tulemust. A. Borisoviga ekspert kordagi ei kohtunud. Samas on ekspert väitnud, et „alkoholi, kui teda tarbida, siis imendumine tühja kõhuga võtab aega tavaliselt 30-60 minutit.“ Samuti selgitas ekspert, et „üldiselt arvestatakse selleks väljaviimiskiiruseks 0,12-0,30 mg/g tunnis. Rootslased võtavad 0,12-0,22, aga kui olen neid arvutusi Eestis teinud, siis pean tunnistama, et eestlased tarbivad alkoholi palju, palju rohkem kui rootslased ja nende 0,22 meil hästi ei tööta.“ Jääb arusaamatuks, millele tuginedes ekspert selliseid võrdlusi ja arvutuskäike kasutab. Toksikoloogiaekspertiis on läbi viidud olukorras, kus puuduvad olulised algandmed ning ekspertiisiakt on koostatud puudustega, milliseid pole õnnestunud kõrvaldada eksperdi küsitlemisega kohtus. Eksperdi arvamuse kujundamisel ei ole arvestatud isiku individuaalsusest tulenevaid andmeid, samuti jääb arusaamatuks arvutuskäik ja selle metoodika. Seega ei vasta ekspertiisiakt ekspertiisiaktile esitatavatele nõuetele, jälgitav ei ole arvamusele jõudmise käik. Seetõttu on tegemist mittekõlbuliku tõendiga, millest tulenevalt pole võimalik ilma kahtlusteta tõendada A. Borisovi joovet liiklusõnnetuse toimumise hetkel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Tartu Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, kaitsja apellatsiooni ning uurinud kriminaalasja materjale, on seisukohal, et kaitsja apellatsiooni rahuldamiseks, s.o A. Borisovi õigeksmõistmiseks talle KarS § 424 järgi süüksarvatud kuriteos, puudub alus. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud asjakohaseid põhjendusi. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on vaidlustatud kohtuotsus süüdistatava A.Borisovi süüditunnistamises KarS § 424 järgi õiguslikult korrektne. Esimene kohtuaste on toimunu tehiolude kindlakstegemisel lähtunud kriminaalmenetlusõiguse sätetest, järgides seejuures veatult tõendite hindamise põhimõtteid; kohtuotsuse põhjendavast osast tulenevalt on kohtu seisukohad selged, ammendavad ja vastuoludeta ning kohtu siseveendumuse kujunemine lugejale hõlpsasti jälgitav. Kohtuotsuses on küllaldase põhjalikkuse ja üksikasjalikkusega käsitletud, millised asjaolud luges kohus tõendatuks ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines. Maakohus on kajastanud ja uurinud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, kõrvutanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe ning olemasoleva tõendusliku baasi pinnalt jõudnud põhjendatult järeldusele, et kinnitust on leidnud süüdistuse versioon toimunust. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu poolt A. Borisovi süüditunnistamisel esitatud põhjendustega ning ei pea seetõttu vajalikuks maakohtu sellekohaseid argumente vastavalt

§ 342lg 3 p-le 1 käesolevas otsuses korrata.

4 Ülaltoodust tulenevalt piirdub ringkonnakohus vaid omapoolsete vastustega apellatsioonis esitatule. Esitatud apellatsioonis taotleb kaitsja A. Borisovi õigeksmõistmist KarS § 424 järgi. Oma taotlust põhistab kaitsja asjaoluga, et kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt, millele kaitsja arvates peamiselt tugineb A. Borisovi süüditunnistamine KarS § 424 järgi, ei vasta ekspertiisiaktile esitatavatele nõutele. Nimetatud ekspertiisiaktis ei nähtu millistel eriteadmistel või informatsioonil põhinevad eksperdiuuringus märgitud arvandmed. Samuti ei ole ekspertiisiaktist võimalik aru saada, kuidas on saadud algandmed ning kas ja kuidas on arvestatud isiku individuaalseid näitajaid. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja taotlusega mõista A. Borisov talle KarS § 424 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus, lugenud tuvastatuks A. Borisovi poolt 28. juunil 2015 Rakvere linnas mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes, ei tuginenud süüdimõistava kohtuotsuse tegemisel vaid kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktis kajastatule, vaid tulenevalt

§ 61lg-test 1 ja 2 hindas kogutud tõendeid nende kogumis.

Nii on maakohus oma otsustust tehes arvestanud T.B. i ütlustega, milliste kohaselt viibis A. Borisov

1. juunil 2015 õhtul koos kaaslastega saunas, kus tarvitati ka alkoholi. Tema ise alkoholitarvitamist konkreetselt ei näinud, kuid saunas olid õllepudelid. T.B. i ütlusi saunas viibinud isikute poolt alkoholi tarvitamise kohta, kinnitavad ka M.S. i ütlused. Tunnistaja ütluste kohaselt ta nägi, kuidas sauna toodi õlut ning kilekotis olid veel mingid pudelid, kuid mis pudelites oli, seda ta öelda ei oska. T.B. i ja M.S. i ütluste kohaselt
2. juunil 2015, kuskil kella 00.30 paiku istus A. Borisov T.B. ile kuulunud sõiduautosse ning sõitis koos oma kaaslase M.L. tiga nende elukohast minema. Seejuures on mõlemad tunnistajad kinnitanud, et sõidukit juhtis nimelt A. Borisov. T.B. i ütluste kohaselt palus ta pärast A. Borisovi kodunt ärasõitmist M.S. il helistada politseile ning teavitada neid A. Borisovi käitumisest. Asitõendite vaatlusprotokolli kohaselt on M.S.
3. juunil 2015 kell 00:48 helistanud häirekeskusele ning teatanud, et A. Borisov sõitis kodunt autoga minema. Seejuures on M.S. oma telefonikõnes Häirekeskusele selgitanud, et sõitma asumisel oli A. Borisov „jumala juua täis“ (tõendid tl 59).
4. juunil 2015 kell 00:51 on tunnistaja M.P. helistanud häirekeskusesse ja teatanud, et nägi sõitmas sõiduautot, millel esituled ei põlenud ning mis oli ilmsete avariitunnustega. Kell 00:56 on politsei helistanud M.P. ile tagasi ning soovinud saada täpsemat informatsiooni avariilise sõiduki kohta. Tunnistaja on andnud politseitöötajatele informatsiooni, kus avariiline sõiduk asub. Samuti selgitas tunnistaja politseitöötajale, et isikud jätsid sõiduki maha, nad liiguvad jalgsi mööda Nortsu teed Rakvere poole ja ilmselgelt on nad joobes (tõendid tl 62). Tunnistaja H.S. d, kes vahetult A. Borisovi poolt juhitud avariilist sõidukit jälitas ning nägi, kuhu avariiline sõiduk pargiti, on oma ütlustes väitnud, et nägi kuidas autos olnud isikud sõidukist väljusid ja kuidas nad hakkasid liikuma Rakvere poole. H.S. di ütluste kohaselt see, kuidas isikud autost väljusid, nende olek sellel ajal ning avariilise sõidukiga sõitmine kokku tekitasid temas tunde, et isikud on joobes. Tunnistaja A.S. ütluste kohaselt sai politsei teate avariilise sõiduki kohta
5. juunil 2015 kella 0:55 paiku. Pärast teate saamist hakkasid nad koos paarilise M.K. naga sõitma sündmuskohale. Teel sündmuskohale märkasid nad kahte isikut, kelleks osutusid A. Borisov ja M.L. t. Tunnistaja ütluste kohaselt kohtusid nad A. Borisovi ja M.L. tiga umbes 7-8 minutit pärast teate saamist. A. Borisoviga kohtudes oli neil juba olemas mingi eelnev informatsioon, et A. Borisov, kui sõiduki juht, on joobes. Kuna sündmuskohal oli näha, et A. Borisov on alkoholijoobes, palusid nad tal puhuda indikaatorvahendisse, kuid A. Borisov keeldus. Kuivõrd A. Borisov keeldus indikaatorvahendisse puhumast, toimetati ta kohale sõitnud teise politseipatrulli poolt vereproovi andmiseks haiglasse. 5 Tema koostas ka indikaatorvahendi kasutamise protokolli, kus märkis ära A. Borisovi joobele viitavad tunnused. Nimetatud protokolli kohaselt olid A. Borisovi silmade pupillid suured ja esines silmade punetus, rektsioonikiirus oli häiritud, kõne segane ning aja-isiku ja kohatajus esines häireid. A. Borisovi koordinatsioonis esines kergeid häireid ja tema käitumises esines rahutust ja ärrituvust (tõendid tl 40). Tunnistaja M.K. na ütluste kohaselt kulus neil saadud väljakutsest kuni A. Borisovi ja M.L. tiga kohtumiseni 5-6 minutit, kindlasti aga alla 10 minuti. Hetkel kui nad alustasid A. Borisovi ja M.L. tiga suhtlemist, oli aru saada, et nad olid joobes. Taolise järelduse tegi ta sellest, et mõlemal isikul oli rõõmus meeleolu, silmad kilasid ja alkoholilõhna oli tunda. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt on A. Borisovilt võetud
6. juunil 2015 kell 01:45 vereproov etanoolisisalduse tuvastamiseks. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi andmete kohaselt tuvastati A. Borisovi veres etanoolisisaldus 2,32+/-0,06 mg/g. Süüdistatava A. Borisovi ütluste kohaselt viibis ta
7. juunil 2015 tõepoolest koos sõpradega oma elukohas saunas. Saunas tarvitati ka alkoholi. Ka tema jõi mõned õlled, kui palju täpselt, ta ei mäleta. Autoga sõitma minemise hetkeks oli õllejoomisest möödunud palju aega ning ta käis ka saunas ning tema arvates oli ta rooli istumise hetkel kaine. Nad soovisid koos M.L. tiga sõita Rakveresse baari, kuid ta kaotas teel auto üle kontrolli ning sõitis teepiirdesse. Pärast avariid parkisid sõiduki Jeld-Weni juurde ja hakkasid jala linna poole liikuma. Ta oli toimunust šokis ning kuna sõidukis oli pudel viskit, siis ta jõi üksi ära umbes 0,5 liitrit viskit. Kui ta nägi politseipatrulli, visaks ta viskipudeli minema. A. Borisovi ütluste kohaselt möödus hetkest, kui nad lahkusid sõiduki juures kuni politseipatrulli ilmumiseni, umbes 10 minutit. Ringkonnakohus leiab, et A. Borisovi väited, nagu oleks ta alkoholi tarvitanud alles pärast avariilise sõiduki parkimist Jeld-Weni juurde, on ümber lükatud ülaltoodud tõenditega. Tunnistaja M.S. i telefonikõnest Häirekeskusele nähtub, et tunnistaja on andnud A. Borisovi joobeastmele hinnangu „jumala juua täis“ . Ringkonnakohus arvates viitab tunnistaja taoline sõnakasutus üheselt asjaolule, et A. Borisov pidi olema juba enne sõiduki juhtima asumist märgatavalt purjus, sest seda märkas ja suutis fikseerida tunnistaja M.S. . Ka tunnistaja H.S. d, kes nägi kuidas A. Borisov pärast sõiduki parkimist sellest väljus, s.o nägi süüdistatavat enne kui ta politseipatrulli poolt kinni peeti, on oma ütlustes kinnitanud, et sõidukist väljunud isikud (lisaks M.L. t) olid tema arvamuse kohaselt joobes. Ringkonnakohtu arvates saab tunnistajate M.S. i ja H.S. di ütlustest teha ühese järelduse, et A. Borisov oli juba enne sõiduki juhtima asumist tarvitanud taolises koguses alkoholi, et tema joobes olek oli tunnistajatele märgatav. Samas lükkavad nimetatud tunnistajate ütlused ümber A. Borisovi väite, nagu oleks ta alkoholi tarvitanud alles pärast avariilise sõiduki parkimist Jeld-Weni juurde. Ringkonnakohtu arvates saab ja tuleb ülalnimetatud tunnistajate ütlustele hinnangu andmisel arvestada ka kohtutoksikoloogia eksperdi kohtuistungil antud ütlustega. Nimelt on ekspert selgitanud, et joobes isiku välise käitumise järgi tema joobeseisundile hinnangu andmisel tuleb teha vahet, kas hinnangu andja on selleks väljaõpetatud või mitte. Kui isik ei ole saanud sellekohast väljaõpet, siis on ta väliste tunnuste alusel võimeline ära tundma vaid isikul esineva keskmise või raske joobe. Kerges joobes isiku tunneb ära vaid isik, kes on selleks saanud vastava väljaõppe. 6 Tuginedes eksperdi eelnimetatud selgitustele ja tunnistajate M.S. i ja H.S. di ütlustele, milliste kohaselt nad said aru, et A. Borisov oli joobes, saab ringkonnakohtu arvates teha järelduse, et süüdistataval esines juba enne sõiduki juhtimisele asumist vähemalt keskmine joove. Nimetatud asjaolu kinnitavad ka politseitöötajate A.S. ja M.K. na ütlused, kes mõlemad on kinnitanud, et A. Borisoviga suhtlemisel said nad koheselt aru, et viimane on alkoholijoobes. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks viidata järgnevale. Politseitöötajate ütluste kohaselt pidasid nad A. Borisovi kinni 5-8 minutit pärast väljakutse saamist. Nimetatut kinnitab sisuliselt ka A. Borisov. Kohtutoksikoloogia eksperdi ütluste kohaselt kohtuistungil toimub alkoholi tarbimise järel selle imendumine verre tühja kõhu korral 30-60 minutit. Seejärel alkoholi kontsentratsioon veres nn „loksub“, s.o alkohol jaotub veres ja kudedes laiali. Nimetatud olukord kestab samuti 30-60 minutit. Seejärel aga hakkab organism alkoholi verest välja viima. Arvestades eksperdi ülaltoodud selgitusi, millistes ringkonnakohtul puudub igasugune alus kahelda, ning asjaolu, et A. Borisov peeti politseitöötajate poolt kinni mitte rohkem kui 10 minutit pärast süüdistatava poolt sõiduki parkimist, siis ei saanud ringkonnakohtu arvates nii lühikese ajavahemiku jooksul (maksimaalselt 10 minutit, imendumine verre 30-60 minutit) ilmneda A. Borisovil alkoholijoobele viitavad kliinilisi tunnuseid, millised tuvastas ja kandis indikaatorvahendi kasutamise protokolli A.S. . Nimetatu aga viitab üheselt asjaolule, et A. Borisov tarvitas alkoholi oluliselt varem, kui ta politseitöötajate poolt kinni peeti. Taolisel järeldusele annavad aluse ka toksikoloogiaeksperdi ütlused. Ekspert on kohtuistungil selgitanud, et oma ekspertarvamuse andmisel võttis ta aluseks fakti, et A. Borisovi veres määrati alkoholi kontsentratsiooniks 2,32+/- 0,06 mg/g. Kuivõrd politseitöötajad kirjeldasid süüdistatava joobele viitavaid tunnuseid väga lühikest aega pärast seda kui süüdistatav enda ütluste kohaselt alkoholi tarvitas, siis ei saa A. Borisovi väited taolise hilisema alkoholitarvitamise kohta vastata tõele. Seda seepärast, et alkoholijoobe kliiniliste tunnuste väljakujunemine võtab aega, tunnused ilmnevad tavaliselt sellel ajal kui toimub alkoholi imendumine, s o 30-60 minuti jooksul. Politseitöötajad aga hindasid sündmuskohal A. Borisovi joobe tunnuseid märgatavalt väiksema ajavahemiku pärast (vähem kui 30-60 minutit), kuid ometi olid joobetunnused selleks hetkeks juba välja kujunenud. Samas langesid politseitöötajate ütlused A. Borisovi seisundi kirjeldamisel kokku teiste, tema olekut varem kirjeldanud tunnistajate ütlustega. Seega pidi A. Borisov tarvitama alkoholi oluliselt varem kui politseitöötajad ta kinni pidasid, sest selleks hetkeks oli tema joobe kliiniline pilt juba väljakujunenud. Lisaks eeltoodule jääb ringkonnakohtule mõistetamatuks, miks pidanuks A. Borisov, isegi kui lähtuda tema versioonist, et ta oli pärast avariid šokis, jooma vähem kui 10 minutiga ära 0,5 liitrit viskit. Seda enam, et ta ei olnud veel kaugeltki jõudnud baari, kuhu nad A. Borisovi väidete kohaselt teel olid. Samuti jääb arusaamatuks, miks viskas A. Borisov politseipatrulli nähes ära pudeli, mis tema ütlustele tuginedes ei olnud veel täiesti tühi. Seda enam, et A. Borisovil ei olnud mingit alust kahtlustada, et politseipatrull soovib leida nimelt teda. Ringkonnakohtu arvates ei ole A. Borisovi ülalkirjeldatud käitumine eluliselt ustutav ja seab olulisel määral kahtluse alla tema poolt esitatud kaitseversiooni usutavuse. Arvestades ülaltoodut, aga ka kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktis toodud ekspertarvamust, mille kohaselt oli 28 juunil 2015 kella 00:51 paiku A. Borisovi alkoholi kontsentratsioon veres suurem kui 1,5 mg/g, leiab ringkonnakohus, et maakohus on igati põhjendatult leidnud, et A. Borisov tarvitas alkoholi enne sõidukirooli asumist ja seda koguses, mis põhjustas tal etanoolisisalduse veres 2,32 +/0,06 mg/g. Seega on põhjendatud ka A. Borisovi süüditunnistamine KarS § 424 järgi. 7 Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega nagu ei vastaks kohtutoksikoloogia ekspertiis ekspertiisile esitatavatele nõuetele ning seetõttu on tegemist lubamatu tõendiga.

§ 107

lg 3 p 1,2 sätestavad, et ekspertiisiakti põhiosas esitatakse uuringu kirjeldus ning uurimistulemuste hindamise andmed ja ekspertarvamuse põhjendus. Käesolevas kriminaalasjas on kohtutoksikoloogia ekspertiisi määratud sisuliselt eesmärgil tuvastada, kas A. Borisov, arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid, võis tarvitada pärast sõiduki parkimist alkoholi koguses, mille tulemusena tuvastati tema veres etanoolisialdus 2,32 +/- 0,06 mg/g. Nimetatud ülesandest tulenevalt ongi ekspertiisiakt koostatud. Ekspertiisaktist nähtuvalt on ekspert esitanud lähteandmed - tõendid, milliseid ta arvestas ekspertiisi tegemisel ning millele tuginedes on ta oma arvamuse esitanud. Nii nähtub ekspertiisaktist, et ekspert on arvestanud kriminaalasjas ütlusi andnud tunnistajate ütlustega. Samuti on ekspert arvestanud Indikaatorvahendi kasutamise protokolli andmetega ning Joobeseisundi tuvastamise saatekirjas kajastatuga (tõendid tl 35-38). Ekspert on kohtuistungil ütlusi andes selgitanud, et tunnistajate ütlustega arvestas ta seetõttu, et need kirjeldasid A. Borisovil esinenud joobe välist pilti. Seejuures võttis ta tunnistajate ütluste hindamisel arvesse asjaolu, kas tunnistaja oli väljaõppinud joobeseisundit kirjeldama või mitte. Samuti kasutas ta arvamuse andmisel indikaatorvahendi kasutamise protokollis kajastatud andmeid. Tähtsamaks aluseks oli aga Kohtuekspertiisi Instituudi poolt A. Borisovi verest määratud alkoholi kontsentratsiooni näit. Seejärel on ekspertiisiaktis toodud ära eksperdi uuringute kirjeldus, tulemuste hindamine ja eksperdiarvamuse põhjendus. Nimetatud ekspertiisiakti osast näiteks nähtub, et ekspert on hinnanud tunnistajate T.B. i ja M.S. i ütlusi ning teinud nimetatud ütlustest järelduse, et A. Borisov oli enne autorooli istumist 28.juunil 2015 kella 00.51 ajal vähemalt keskmises alkoholijoobes. Samas on ekspert ka esitanud põhjendused, millele tuginedes ta oma nimetatud järelduse tegi. Ka kajastab ekspertiisiakt eksperdi arutluskäiku, millele tuginedes ta jõudis järeldusele, et A. Borisov võis 28. juunil 2015 ajavahemikul 00:51 kuni kella 01:15 tarbida alkoholi vaid vähesel määral (nt 1 pudeli õlut), mis aga ei mõjutanud märkimisväärselt väljakujunenud joobele viitavaid tunnuseid. Toodud arutluskäigust tulenevalt ongi ekspert näitlikustamiseks toonud välja, et juhul kui A. Borisov oleks tarbinud näiteks ühe pudeli õlut, siis oleks tema joove olnud 2,03 mg/g. Nimetatu ei muuda aga kuidagi A. Borisovil 28. juunil 2015 kell 01:15 tuvastatud alkoholijoobe näitu. Siinjuures leiab ringkonnakohus, et ekspert on kohtuistungil selgitanud millistele asjakohastele allikatele on ta oma ekspertarvamuse väljatoomisel tuginenud. Ekspert on selgitanud, et on olemas WHO kriteeriumid, mis näitavad ära kuidas näeb välja vastavas joobeastmes olev isik. Nimetatud kriteeriumid olid ka aluseks tema ekspertarvamuse kujundamisel. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kohtutoksikoloogia ekspertiisakt vastab

§ 107lg 3 p 1,2 sätestatud nõuetele ning on seega ka lubatav tõend.

Apellatsioonile lisatud taotluse kohaselt kulus advokaadil maakohtu otsusega tutvumisele 1 tund ja apellatsiooni koostamisele 3 tundi, mille eest ta soovib tasu 192 eurot, sealhulgas käibemaks 32 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus küsitud summas on põhjendatud ning vastavuses ka kaitsjatasu kindlaksmääramist reguleeriva ministri määrusega „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“. Tulenevalt

§ 185

lg-st 2 jääb menetluskulu 192 eurot süüdistatava kanda, sest apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337lg 1 p-s 1 nimetatud lahend.

8 /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 9