← Eesti

2-17-1203/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunikud Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere, Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill
  2. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-1203 Tsiviilasi MA hagi AS-i E vastu töölepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
  3. veebruari
  4. a määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MA määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja MA (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mihkel Nukka Kostja AS E (registrikood XXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
  5. Jätta Pärnu Maakohtu
  6. veebruari
  7. a määrus muutmata.
  8. Määruskaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta määruskaebuse menetlemise kulud MA kanda. Edasikaebekord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagiavaldus
  9. MA (hageja) esitas
  10. jaanuaril
  11. a Pärnu Maakohtule hagi AS-i E (kostja) vastu kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamiseks alates
  12. augustist
  13. a kuni
  14. detsembrini
  15. a ühekordse hüvitisena summas 13 795,91 eurot ning alates
  16. jaanuarist
  17. a igakuiselt summas 361,20 eurot kuni kutsehaigusest tingitud püsiva töövõime kaotuse lõppemiseni.
  18. Hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt töötas hageja kostja ja tema õiguseellaste juures
  19. juulist
  20. a kuni
  21. veebruarini
  22. a pagarina,
  23. jaanuarist
  24. a kuni
  25. oktoobrini
  26. a leivakioski müüjana,
  27. novembrist
  28. a kuni
  29. jaanuarini
  30. a taignatöötleja, pagarina ning
  31. jaanuarist
  32. a kuni
  33. detsembrini
  34. a meistrina. Kõikidel ametikohtadel oli hageja töö sisuks muu hulgas ka taigna valmistamine ning hageja töö oli füüsiliselt raske.
  35. veebruaril
  36. a diagnoositi hagejal kutsehaigus, mis on tingitud kostjapoolsetest töölepingu rikkumistest.
  37. Sotsiaalkindlustusameti arstliku ekspertiisikomisjoni
  38. septembri
  39. a otsuse nr 102133 kohaselt on hagejal tuvastatud kutsehaigusest tingitud püsiv töövõime kaotus 30% ulatuses
  40. augustist
  41. a kuni
  42. augustini
  43. a. Sotsiaalkindlustusameti
  44. juuli
  45. a otsusega nr 1368098 on hagejal tuvastatud alates
  46. augustist
  47. a jätkuv kutsehaigusest tingitud püsiv töövõime kaotus 30% ulatuses. Hageja leiab, et kostja on töölepingut rikkunud, mille tagajärjel kujunes hagejal välja diagnoositud kutsehaigus. Kutsehaiguse tõttu kaotas hageja püsivalt töövõime 30%-i ulatuses ja ühtlasi sissetuleku. Maakohtu määrus
  48. Maakohus jättis
  49. veebruari
  50. a määrusega hagi läbi vaatamata TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda.
  51. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt on hageja
  52. juunil
  53. a esitanud Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamiseks (tsiviilasjas nr 2-12-27765) ja palunud kostjalt välja mõista kutsehaigusega põhjustatud kahju eest hüvitist 7414,61 eurot ning alates
  54. juunist
  55. a igakuiselt kuni kutsehaigusest tingitud püsiva töövõime kaotuse lõppemiseni 291,17 eurot, mida tuleb indekseerida. Nimetatud asjas tegi Pärnu Maakohus
  56. augustil
  57. a otsuse, millega rahuldas hageja hagi osaliselt, mõistis kostjalt välja
  58. märtsist
  59. a kuni
  60. augustini
  61. a kutsehaigusega põhjustatud kahju hüvitamiseks ühekordse hüvitisena 21 460,77 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu
  62. detsembri
  63. a otsusega tühistati eelmärgitud maakohtu otsus osaliselt ja kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 8090,97 eurot. Kohus jättis rahuldamata nõude ajavahemiku
  64. märtsist
  65. a kuni
  66. augustini
  67. a eest hüvitise saamiseks 8090,97 eurot ületavas osas ning täies ulatuses perioodilise hüvitise nõude alates
  68. augustist
  69. a eest. Kohtuotsusest nähtuvalt jäeti igakuine hüvitis alates
  70. augustist
  71. a välja mõistmata põhjusel, et puudus Sotsiaalkindlustusameti otsus selle kohta, et alates
  72. augustist
  73. a põhjustab kutsehaigus hagejale püsivat töövõime kaotust. Hageja
  74. jaanuari
  75. a kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
  76. detsembri
  77. a otsusele jättis Riigikohus
  78. aprilli
  79. a määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja seda vaatamata asjaolule, et hageja lisas kassatsioonkaebusele Sotsiaalkindlustusameti arstliku ekspertiisikomisjoni
  80. septembri
  81. a otsuse nr 102133 selle kohta, tal on tuvastatud kutsehaigusest tingitud püsiv töövõime kaotus 30% ulatuses
  82. augustist
  83. a kuni
  84. augustini
  85. a. Riigikohus jättis
  86. juulil
  87. a menetlusse võtmata ka hageja teistmisavalduse tsiviilasjas nr 2-12-27765, milles hageja TsMS § 702 lg 2 punktile 9 tuginedes taotles Tallinna Ringkonnakohtu
  88. detsembri
  89. a otsuse tühistamist osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja perioodilise hüvitise nõude alates
  90. augustist
  91. a. Teistmisavaldust põhjendas hageja asjaoluga, et talle sai alles pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist teatavaks tõend, mille olemasolu korral oleks maa- või ringkonnakohus teinud teistsuguse lahendi ja mõistnud välja perioodilise 2 hüvitise alates
  92. augustist
  93. a. Hüvitis jäi välja mõistmata, kuna puudus Sotsiaalkindlustusameti otsus, et kutsehaigus põhjustab hagejale
  94. augustist
  95. a edasiulatuvalt püsivat töövõime kaotust.
  96. Lisaks on hageja esitanud
  97. novembril
  98. a Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamiseks (tsiviilasjas nr 2-15-17472) ja palunud kostjalt välja mõista perioodi
  99. augustist
  100. a kuni
  101. oktoobrini
  102. a eest ühekordne hüvitis 8778,71 eurot ja alates
  103. novembrist
  104. a igakuine hüvitis kuni kutsehaigusest tingitud püsiva töövõime kaotuse lõppemiseni summas 341,40 eurot, mida tuleb indekseerida. Tsiviilasjas 2-15-17472 asus hageja seisukohale, et varasemas menetluses jätsid kohtud tema nõude alates
  105. augustist
  106. a tekkinud saamata jäänud tulu hüvitamiseks sisuliselt läbivaatamata. Kohus jättis
  107. jaanuari
  108. a määrusega hagi menetlusse võtmata. Hageja esitas
  109. jaanuaril
  110. a maakohtu määruse peale Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, mille ringkonnakohus jättis
  111. juuli
  112. a määrusega rahuldamata. Hageja esitas
  113. juulil
  114. a Riigikohtule määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale, mille Riigikohus jättis
  115. oktoobri
  116. a määrusega menetlusse võtmata.
  117. Maakohus selgitas, et tsiviilasjas nr 2-12-27765 rahuldas maakohus
  118. augusti
  119. a kohtuotsusega hageja nõude osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu
  120. detsembri
  121. a otsusega (jõustus Riigikohtu
  122. aprilli
  123. a määrusega) tühistati maakohtu otsus osaliselt ja seda väljamõistetud ühekordse hüvitise suuruse ja perioodi osas. Samas jättis ringkonnakohus muutmata maakohtu kohtuotsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude alates
  124. augustist
  125. a perioodilise igakuise hüvitise saamiseks. Nii maa- kui ringkonnakohus hindasid oma otsustes hageja tervisekahju hüvitamise nõude põhjendatust kogu esitatud nõude ulatuses ja jõudsid järeldusele, et hageja töövõime ja sissetuleku kaotus pärast
  126. augustit
  127. a on tõendamata. Seega on kohtud sisuliselt lahendanud hageja nõude hüvitise saamiseks ka alates
  128. augustist
  129. a ning seda olenemata asjaolust, et hageja on
  130. jaanuari
  131. a hagiavaldusele lisanud uue tõendi – Sotsiaalkindlustusameti
  132. juuli
  133. a otsuse nr 1368098, millega on hagejal tuvastatud alates
  134. augustist
  135. a kutsehaigusest tingitud püsiv töövõime kaotus 30% ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole Sotsiaalkindlustusameti
  136. juuli
  137. a otsuse näol tegemist uue asjaoluga, mis muudaks hagi alust.
  138. Eeltoodut arvestades jõudis kohus seisukohale, et olemas on jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Sellest tulenevalt jättis kohus hagiavalduse TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel menetlusse võtmata. Määruskaebus
  139. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
  140. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus analüüsinud, kas esitatud avaldus on sama eseme ja alusega, rikkudes sellega TsMS § 465 lg 2 p
  141. Hageja hinnangul ei ole antul juhul tegemist sama nõude lahendamisega TsMS § 371 lg 1 p 4 mõttes, kuna puudub jõustunud kohtulahend ja lahend kohtueelses menetluses, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
  142. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud töölepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Antud tsiviilasjas on esitatud hagiavalduse põhilise faktilise asjaoluna, et kostja rikkus poolte vahelist töölepingut, mille tagajärjel on hagejal tekkinud kahju. Samuti on hagiavalduse aluseks esitatud asjaolu, et ei esinenud vääramatut jõudu (VÕS § 103 lg 1), mis välistaks lepingu rikkumisest tuleneva kostja 3 vastutuse. Lisaks tugineb hageja tõigale, et lepingu rikkumisega tekitatud kahju oli kostjale ettenähtav ja kooskõlas töölepingust tuleneva kohustuse eesmärgiga. Hageja märgib, et samade poolte vahel puudub kohtulahend, mis on tehtud töölepingu rikkumise alusel. Seega keeldus maakohus ebaõigesti hagi menetlemisest TsMS § 371 lg 1 punkti 4 alusel.
  143. Tsiviilasjades nr 2-12-27765 ja nr 2-15-17472 ei ole tehtud lahendit, mille aluseks on samade poolte vaheline vaidlus töölepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Tsiviilasjas nr 2-12-27765 jõustunud lahendi aluseks oli õigusvastane käitumine, s.t lepinguvälise kohustuse rikkumine. Viidatud kohtuasjas analüüsis kohus hagi põhjendatust deliktilise vastutuse sätete (VÕS § 1043 jj) järgi. Seega ei olnud hageja hinnangul tsiviilasjas nr 2-12-27765 jõustunud lahendi aluseks töölepingu rikkumine, millest tulenevalt on käesolevas kohtuasjas esitatud hagiavalduse faktiline ja õiguslik alus erinev tsiviilasjaga nr 2-12-
  144. Seega ei ole tegemist sama nõude lahendamisega TsMS § 371 lg 1 p 4 mõttes.
  145. Tsiviilasjas nr 2-15-17472 oli menetluses tsiviilasjas nr 2-12-27765 jõustunud otsuse muutmise nõue. Hageja leiab, et käesoleva tsiviilasja esemeks ei ole kohtuotsuse muutmine. Seega on käesoleva kohtuasja ning tsiviilasja nr 2-15-17472 esemed diametraalselt erinevad, millest tulenevalt ei ole antud juhul tegemist sama nõude lahendamisega TsMS § 371 lg 1 p 4 mõttes. Vastus määruskaebusele
  146. Kostja vastust määruskaebusele ei esitanud. Menetluse edasine käik
  147. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
  148. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
  149. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-le 4 tuginedes õigesti keeldunud hageja
  150. jaanuaril
  151. a esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest. Viidatud sätte järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui samade poolte vahel vaidluses sama eseme kohta samal alusel on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus. Põhjendamatu on avaldaja käsitlus, justkui varasemates asjades jõustunud kohtulahendid, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta, ei põhine samal alusel.
  152. TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on hagi esemeks hageja selgelt väljendatud nõue ja hagi aluse moodustavad nõude aluseks olevad faktilised asjaolud. Praeguses asjas esitatud hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt kahjuhüvitist alates
  153. augustist
  154. a kuni püsiva töövõime kaotuse lõppemiseni, tuginedes kostja poolsele töölepingu rikkumisele, mille tagajärjel kaotas hageja töövõime 30 % ulatuses.
  155. Tsiviilasjas nr 2-12-27765 tugines hageja kostja deliktilisele vastutusele ja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise, kuna hagejal on kutsehaigusest põhjustatud töövõime kaotus 30 %. Viidatud tsiviilasjas tehtud maa- ja ringkonnakohtu otsustest nähtuvalt leidsid kohtud, et töövõime kaotus alates
  156. augustist
  157. a on tõendamata ning hagi perioodilise kahjuhüvitise väljamõistmiseks alates
  158. augustist
  159. a jäeti rahuldamata.
  160. Tsiviilasjas nr 2-15-17472 esitas hageja samadel asjaoludel sama nõude, mis oli esitatud ka tsiviilasjas nr 2-12-
  161. Hageja esitas enda väitel uue asjaoluna 4 Sotsiaalkindlustusameti arstliku ekpertiisikomisjoni
  162. septembri
  163. a otsuse, mille kohaselt on tal tuvastatud kutsehaigusest tingitud püsiv töövõime kaotus 30% ulatuses
  164. augustist
  165. a kuni
  166. augustini
  167. a, kuna ta sai selle otsuse kätte
  168. jaanuaril
  169. a. Tsiviilasjas nr 2-15-17472 tehtud maa- ja ringkonnakohtu määrustest nähtuvalt ei võimaldanud uue tõendi esitamine alustada uut menetlust.
  170. Seega on tsiviilasjas nr 2-12-27765 tehtud jõustunud lahendiga juba lahendatud samade poolte vahel sama eseme kohta ja samal alusel esitatud vaidlus. Kuivõrd sama vaidluseseme osas on olemas jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-12-27765, on maakohus põhjendatult jätnud avalduse TsMS § 371 lg 1 p-i 4 alusel menetlusse võtmata.
  171. Määruskaebuse väited, mille kohaselt seekordses hagis tugineb hageja kostja lepingulisele rikkumisele, ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuna tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ei ole kohus hagi lahendamisel seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab õigust asjas tuvastatud asjaoludest lähtuvalt ise. Seega olenemata sellest, millisele õiguslikule alusele tuginedes hageja hagiavalduses toodud kahju hüvitamise nõude esitab, kvalifitseerib hageja nõude hagis esiletoodud asjaolude alusel kohus. Eeltoodust tulenevalt ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust asjaolu, et erinevalt tsiviilasjas nr 2-12-27765 esitatud hagiavaldusest, taotleb hageja praeguses asjas esitatud hagiavalduses esitatud nõude rahuldamist deliktilise vastutuse asemel lepingulisel alusel.
  172. Kuna maakohtu määrus tuleb jätta muutmata, puudub alus muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud hageja kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. Toimikust nähtuvalt ei ole kostja praeguses tsiviilasjas menetlusdokumente esitanud, mistõttu määrab kohus, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kostjal määruskaebemenetluses puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Iko Nõmm Margo Klaar 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.