← Eesti

2-16-128292/5

Obsah (4)§ 407§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 7. märts 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-1

) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata võlgnevuse 87,92 euro suuruse sissenõudmise kulu nõudes (arve nr 44836877). Hagiavalduse kohaselt oli AS Xxxx ja kostja vahel sõlmitud lepingud, millega kostja kohustus tasuma AS-le Xxxx osutatud telekommunikatsiooniteenuste eest. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et võlgnevuse sissenõudmiskulude tasumise kohustus ja suurus tuleneb kostja ja XxxxAS vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevast hinnakirjast, mille alusel on võla sissenõudmise 2

(4)2-16-128292 kulude suurus 22% + käibemaks, s.o 26,40%. Hageja on loetlenud ka toiminguid, mida võlgnevuse sissenõudmise kulud endas sisaldavad. Kohtu hinnangul tuleb lugeda AS Xxxx poolt kasutatud vastavat tüüptingimust, mille järgi ASl Xxxx on õigus nõuda võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist ilma kantud kulude koosseisu täpsustamata, kusjuures sissenõudmiskulu suurus on (koos käibemaksuga) 26,40% võlgnevuse suurusest ning suurus ei sõltu tegelikult teostatud toimingutest, teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu oleks ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine. Kohus rahuldab hageja põhinõude seega (375,73-87,92) rahuldamata summas 87,92 eurot. 287,81 euro ulatuses ja jätab Hageja on arvestanud viivist põhinõudelt 375,73 eurot ajavahemiku 18.04.2015 kuni 25.01.2017 eest kogusummas 53,48 eurot. Kuivõrd kohus on rahuldanud hagi põhinõude 287,81 euro osas, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist just sellelt põhinõudelt. Kohus rahuldab hagi seega sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 40,99 eurot ja jätab rahuldamata summas 12,49 eurot. Kohus leiab, et kuna hageja esitas nõude kogusummas 459,21 eurot, mille kohus rahuldas 358,80 euro ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 78% ulatuses kostja kanda ja 22% ulatuses hageja kanda. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv kokku 100 eurot ja õigusabikulu 475 eurot.

§ 175

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 475 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 250 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (riigilõiv 100 eurot + õigusabikulu 250 eurot) 350 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 273 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp 3

(4)2-16-128292 kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.