Obsah (4)

§ 88§ 113§ 34§ 415

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2017. a, Tallinn Tsiviilas

§ 88

lg 1 alusel on kostja määranud maksetel tasumise järjekorra – tasunud graafikujärgseid makseid ja intressi. Lisaks arvutab hageja viiviselt ja intressilt viivist, mis on õigusvastane (

§ 113lg 6).

Kuna hageja ei ole põhivõlgnevuse-, intressi- ja viivisearvestust esitanud, siis ei ole võimalik kontrollida kuidas ja millelt on täpselt viiviseid arvestatud. 10. Kostja on tarbija

§ 34

mõttes, seega peaks kooskõlas

§ 415

lõikega 2 lugema kohustused täidetuks järgmises järjekorras: 1) võla sissenõudmiskulud; 2) võlgnetav summa; 3) intressid 4) muud kohustused. Lisaks tuleb juhinduda maksekorralduses määratud kohustuste täitmise järjekorrast (

§ 88lg 4).

1. Kostja esitas alternatiivse tasaarvestusavalduse. Kostja nõue tuleneb poolte vahel
2. mail
3. a sõlmitud Saekoja kompleksi müügilepingust. Lepingu punkti 4.1 järgi sisaldab müügihind kasvava metsa maksumust, kuid tegelikkuses kinnistul metsa ei olnud, kuna tegemist oli tootmismaaga. Seega on hageja nõudnud tasu metsa eest, mida ei ole müünud ning arvestanud kogu lepingu vältel sellelt ka intressi. Tasaarvestusnõue ei ole aegunud, kuna hageja käitumine on pahatahtlik ning seetõttu kohaldub kümneaastane aegumistähtaeg. Kostja on tasaarvestuse esitanud ka Hõbesilma maaüksuse müügilepingu nr 2413 järelmaksu jäägi 8115,95 euro ulatuses ning loeb Hõbesilma kinnistu müügisumma tasutuks. Maakohtu otsus
4. Harju Maakohus jättis
5. juuli
6. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. 3
7. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal on võlgnevus või on viitenumbrite vahetumise perioodil tasutud maksete ümbertõstmisega tekkinud kahe kostja kinnistu maksete arvestamisel segadus.
8. Kohtu hinnangul ei suutnud hageja menetlusdokumentides nõude kujunemist selgitada. Kuivõrd ka istungil ei suutnud hageja vaatamata korduvatele püüetele nõude kujunemist selgitada, tegi kohus pooltele ettepaneku uurida asjas kogutud tõendeid, et nõude suuruse kujunemisest aru saada. Nõude kujunemise selgituste mõistmise tegi pea võimatuks ka hageja esindaja suutmatus või oskamatus vastata paljudele kohtu täpsustavatele küsimustele. Kohtu hinnangul muutis hagejal nõude kujunemise selgitamise raskeks ka asjaolu, et hageja ei nõudnud kostjalt konkreetsel perioodil tasumata võlgnevust, vaid kogu menetluse kestel iga uue tasumise tähtaja saabumisel või kostja poolt makse tegemisel suurendas või vähendas hageja nõuet. Hageja nõude suuruse muutumisel ei olnud võimalik aru saada, kui suureks oli nt kostjalt makse laekumisel kujunenud varasem viivis, mis iga päev suurenes ja mille katteks hageja väidetavalt makseid suuremas osas arvestas. Hageja ei esitanud nõude suuruse muutumisel ka nt intressi või viivise arvutusi, s.t mitme päeva eest viiviseid või intressi arvutati, et oleks võimalik kontrollida hageja arvutusi. Kohtu hinnangul on hageja esitatud võlgnevuse arvestuse tabelid ebaülevaatlikud, erinevad ja vastuolulised. Osundatust tulenevalt ei ole hageja kohtu hinnangul kostjal kujunenud võlgnevust selgitanud ning seetõttu jättis maakohus hagi rahuldamata.
9. Seoses erinevate viitenumbrite ja maksekorralduste selgitustega leidis maakohus
10. veebruaril
11. a tehtud maksete selgitustele vastupidine arvestamine ei ole põhjendatud, kuna kostja tegi makse õige viitenumbri ja selgitusega. Hageja väited, et ta ei järginud kostja maksekorraldustes märgitud selgitusi seetõttu, et kostjal tekkiv võlgnevus oleks väiksem, samuti seetõttu, et vastasel juhul ei oleks suudetud välistada kohtuvaidlust, on asjakohatud. Kohtu hinnangul tulnuks hagejal selgitada kostjale tekkinud olukorda ning teha maksed vastavalt kostja poolt maksekorraldustes märgitud selgitustele.
12. Kostja sai kohtu hinnangul uutest viitenumbritest teada hiljemalt
13. novembril
14. a, mil ta teostas makse uue viitenumbriga. Kohus leidis, et vaatamata asjaolule, et kostja tasus kaks teist vaidlusalust makset (
15. november
16. a ja
17. november
18. a) Saekoja viitenumbriga ja märkis selgitusse Hõbesilma kinnistu, tulnuks hagejal kostjaga koheselt ühendust võtta ja selgitada, et kostja teeb makseid vastuoluliselt, märkides erineva viitenumbri ja kinnistu nimetuse. Lisaks tulnuks hagejal peale Saekoja viimase osamakse tasumise tähtpäeva (s.o lepingu lõppemist) kostjat teavitada tekkinud võlgnevuse jäägist. Kohtu hinnangul võinuks viidatud käitumine ära hoida kostjal tekkinud segaduse ja võimalik, et ka käesoleva kohtuvaidluse. Kohus leiab, et hageja on viitenumbrite vahetumise perioodil kostja maksete selgitusi eirates tekitanud kostjas segaduse ning ei ole püüdnud tekkinud olukorda hiljem selgitada. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et täitis viitenumbritest, võlgnevuse ja viivise tekkimisest ning maksekorralduste selgitustele vastupidistest kannetest õigeaegselt teavitamise kohustust. Hageja esimesed teavitused kostja viivisnõudest nähtuvad
19. aastast, samal ajal kui hageja on selgitanud, et kostja oli viivituses esimesest osamaksest alates. Seejuures ei ole tuvastatav, kas viidatud teavitused on kostjale edastatud. Isegi, kui lugeda hageja edastatud meeldetuletused kättetoimetatuks, ei nähtu nendest nõuete kujunemine, vaatamata sellele, et kostja on seda nõudnud korduvalt nii telefonitsi kui ka kirjalikult. Kohus leidis, et hageja ei saa jätta teavitamise või selgitamise kohustust kohaselt täitmata vaid sellel põhjendusel, et Rapla Maavalitsuse ametnikel on palju võlgnikke, kellega tegeleda. 4
20. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et
21. märtsi
22. a menetlusdokumendist ja selle lisast nähtub, et Saekoja kinnistule tekkis
23. novembril
24. a enammaks 18,60 eurot, mis tuleb enammakse tekkimise ajaga arvestada Hõbesilma kinnistu makseks. Samuti tuleb lugeda
25. veebruari
26. a tehtud makse 333,10 euro ulatuses Hõbesilma kinnistu makseks. Seega muudaks nimetatud maksed maksete tegemise hetke seisuga hageja võlgnevuse (s.h viivise) arvestust ning võimalik, et kostjal ei ole seega võlgnevust tekkinud. Kohtul arvestust hageja segaste selgituste tõttu kontrollida ei ole võimalik.
27. Kuivõrd hagi jäi rahuldamata, ei hinnanud kohus kostja menetluslikku tasaarvestusavaldust ega selle tõendamiseks esitatud tõendeid. Apellatsioonkaebus
28. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja esitatud hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
29. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus hinnanud hageja esitatud nõude kujunemise aluseks olevaid tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kohus on jätnud hindamata ostu-müügilepingu ja selle lisaks oleva järelmaksugraafiku (I kd, tl 43; II kd, tl 49-51) ning tõendi, et kostja on graafikujärgseid makseid tasunud alati hilinemisega (II kd, lk 167). Nimetatud tõendid on hageja nõude kujunemise aluseks. Ka ei ole menetluse kestel nõude täpsustamine hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kohus ei saa käsitada menetluse kestel muutunud olukorda, mis tulenes kostja isikust, kes otsustas kohtumenetluse ajal osaliselt makseid tasuda, etteheitena hagejale. Kui kohtul oli keerukas aru saada nõude kujunemisest, siis tulenevalt TsMS § 376 lõikest 5 võis kohus nõuda hagiavalduse teksti tervikuna esitamist. Kohus esitas paljasõnalise väite, et võlgnevuse arvestamise tabelid on ebaülevaatlikud, erinevad ja vastuolulised.
30. Hageja on esitanud kohtule selgitused ja tõendid maksete viitenumbrite ja selgituste arvestamise kohta. Kohus on jõudnud järeldusele, et kostja sai uued viitenumbrid teada
31. novembril
32. a. Vaatamata sellele on kostja oma
33. novembri
34. a ja
35. novembri
36. a maksekorraldustes märkinud Hõbesilma maaüksuse nime ja Saekoja maaüksuse viitenumbri.
37. Kohus väidab, et hageja ei ole kostjat teavitanud võlgnevustest ega selgitanud võlgnevuse tekkimist. Kohus on jätnud hindamata hageja esitatud tõendid, et kostjale on pidevalt saadetud meeldetuletusi.
38. Kohus ei ole võtnud seisukohta kostja elukoha küsimuses ega ole hinnanud hageja sellekohaseid tõendeid. Hageja on esitanud tõendid, et on kostjat pika aja vältel võlgnevustest teavitanud, saates kirjad aadressile, mille kostja on hagejale teada andnud ning e-kirjad kostja e-posti aadressile, mida kostja on kasutanud
39. aastast kuni tänaseni ning mis on märgitud ka kostja menetlusposti aadressiks käesolevas menetluses.
40. Kohus on jätnud arvestamata Siiri Metsa kohtule adresseeritud kirja, milles antakse selgitus, miks
41. novembri
42. a kostja tehtud kaks makset pidi raamatupidamine ise ümber töötlema. Selline kohtu järeldus ei tulene hageja esitatud selgitustest ja tõenditest.
43. Järelmaksugraafiku mittetäitmisest tekkinud võlgnevuse korral on maksete sooritamisel ostja võlgnevuste vähendamise järjekord: esimesena vähendatakse ostja võlgnevust viivise, teisena leppetrahvi, kolmandana intressi ja viimasena ostuhinna osa. Kostja kirjutas maksete selgitusteks, et tasub vaid põhimakse ja intressi, kuigi oli teadlik, et on maksetega viivituses. 5
44. Kohus on soosinud kostjat, rahuldades menetlusnorme rikkudes kostja
45. mai
46. a taotluse tähtaja pikendamiseks ja
47. detsembri
48. a taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks.
49. Kohtuotsuse järeldus, et riigi poolt erastatud maa järelmaksunõuete tasumisel ei olegi vaja maksegraafikut järgida ning viiviseid ja intresse tasuda, on arusaamatu ning annab ühiskonnale vale signaali. Vastus apellatsioonkaebusele
50. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
51. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel hagi rahuldamata jätmise osas osaliselt tühistada ning kolleegiumil on võimalik teha uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
52. Apellatsioonkaebuses on hageja peamiselt korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti. Kuigi ringkonnakohus iseenesest ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagi tuleb jätta rahuldamata selle ebaselguse tõttu, on maakohus oma lõppjärelduses jõudnud siiski õigele seisukohale, et poolte esitatud asjaolusid ja tõendeid hinnates tuleb järeldada, et kostjal ei ole vaidlusalusel perioodil tekkinud võlgnevust ei hagiavalduses ega ka hageja viimases
53. detsembri
54. a nõude arvestust täpsustavas menetlusdokumendis märgitud summas (I kd, tl 16-19, II kd, tl 96-98).
55. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab kolleegium esmalt, et kuigi asjaoludest nähtuvalt on segadus tekkinud kahe erineva kinnistu müügilepingu täitmisel, on hageja esitanud hagi Hõbesilma kinnistu järelmaksu tasumisega seoses, mistõttu ei saa kohus praeguses menetluses võtta seisukohta, kas Saekoja kompleksi kinnistu ostmisest tekkinud kohustuste täitmisel võis lõpptulemusena jääda järelmaksu lepingu lõpetamisel võlgnevus. See tähendab, kui kostjal on maksete ebaõige arvestamise tõttu tekkinud võlgnevus teise kinnistu müügilepingust tulenevalt, siis hagiavalduses esitatud nõudest tulenevalt praeguses menetluses seda hinnata ei saa.
56. Kohustuste täitmise järjekorra osas nõustub ringkonnakohus hagejaga, et antud juhul kohaldub maa ostueesõigusega erastamise korrast tulenev eriregulatsioon mitte võlaõigusseadus, kuna riiki ei saa käsitleda majandus- ja kutsetegevuses tegutseva krediidiandjana ja tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga. Seega oli hagejal õigus osamaksete tasumisega viivitamisel arvestada müügilepingu punktis 4.4 kokkulepitud viivist (I kd, tl 46) ning lugeda see laekunud summadest tasutuks eelisjärjekorras.
57. Mis puudutab maksete viitenumbreid ja selgitusi, leiab kolleegium, et hageja on käitunud vastuoluliselt maksete nn „liigutamisel“, võttes ühepoolselt vastu otsuse, milline makse millise kinnistu eest laekus, jättes täielikult tähelepanuta kostja selgitused maksekorraldustel. On mõistetav, et makse selgitus on makse tegijale selgema tähendusega kui viitenumber, millega eksimine on mõistetav. Ringkonnakohtu hinnangul tuli hagejal olukorras, kus kostja tasus kahe kinnistu järelmaksu, lähtuda kostja märgitud selgitustest, isegi kui selline kostja maksekäitumine oli hageja hinnangul osamaksete suurusi arvestades ebaloogiline. Hageja selgitus, et kui ta oleks lähtunud kostja poolt maksekorralduste selgitustesse märgitust, oleks Saekoja kompleksi kinnistule tekkinud suur põhiosa võlg ja Hõbesilma kinnistule enammakstud summa, ei õigusta hageja omaalgatuslikku ümberarvestust.
58. Vastupidiselt hagejale, nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole suutnud tõendada, et kostja sai kätte hageja saadetud selgitused ja meeldetuletused 6 väidetava võlgnevuse osas. Maakohtu otsuse põhjendustest ei ole siiski arusaadav, millest järeldas maakohus, et kostja sai uutest viitenumbritest teada hiljemalt
59. novembril
60. a. Ringkonnakohus leiab, et kostja saab lugeda maksekorraldustest nähtuvalt viitenumbrite muutusest teadlikuks alates
61. novembrist
62. a, kui kostja on ülekannet tehes esimest korda kasutanud uut viitenumbrit (I kd, tl 71). Samas ei oma kolleegiumi hinnangul tähtsust, millisel kuupäeval täpselt kostja uutest viitenumbritest teada sai, kuna viitenumbri ja selgituse vastuolu esinemise korral tuli hagejal veenduda ja kostjaga kooskõlastada, millise maksega millisest müügilepingust tulenevat kohustust kostja täitis. Seega tuleb maksekorralduste selgitustest järelduvalt lugeda, et kostja ülekanded
63. veebruaril
64. a (333,10 eurot),
65. novembril
66. a (205,16 eurot),
67. novembril
68. a (102,58 eurot) ja
69. septembril
70. a (307,74 eurot) olid tehtud Hõbesilma kinnistu müügilepingust tuleneva järelmaksu kohustuse täitmiseks.
71. Kolleegium möönab, et riigi poolt erastatud maa järelmaksunõuete tasumisel tuleb järgida kokkulepitud maksegraafikut ning tasuda nii viiviseid kui intresse ning maksete osas tekkida võiv segadus ei anna õigustust jätta kohustused täitmata. Samal ajal ei saa jätta tähelepanuta ka maksete saaja kohustust hoida pikaajalise järelmaksu tasumisel arvepidamine jälgitav ning võimalike võlgnevuste korral kohustatud isikule arusaadav.
72. Veendumaks, kas maakohtu lõppjäreldus, jätta hagi rahuldamata, on paikapidav, kontrollib ringkonnakohus hagi aluseks oleva Hõbesilma kinnistu müügilepingu lisaks oleva järelmaksugraafiku täitmist kostja poolt alates esimesest graafikujärgsest maksekohustusest
73. novembrist
74. a (I kd, tl 49) kuni hageja nõude viimase täpsustuseni
75. detsembrini
76. a (II kd, tl 96-98), võttes aluseks kõik toimikust nähtuvad seni tehtud maksed, s.o kostja konto väljavõtte perioodist
77. jaanuar
78. a kuni
79. detsember
80. a (I kd, tl 112-113), maksekorraldused (I kd, tl 70-73), hageja kinnituse
81. mai
82. a laekumise kohta (II kd, tl 101) ja hageja kinnituse
83. novembri
84. a laekumise kohta (II kd, tl 102).
85. Ringkonnakohus lähtub kostja lepingujärgse kohustuse täitmise kontrollimisel sellest, et vastavalt järelmaksugraafikule on kostja kohustatud maksma igal aastal
86. maiks ja
87. novembriks intressi 4,86 eurot ja põhiosa 97,72 eurot, kokku 102,58 eurot (I kd, tl 49-51). Vastavalt müügilepingu punktile 4.4 on kostjal kohustus tasumisega viivitamise korral maksma tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,05% päevas (I kd, tl 46). Maa ostueesõigusega erastamise korra punktist 25 tulenevalt on järelmaksugraafiku mittetäitmisest tekkinud võlgnevuse korral maksete sooritamisel ostja võlgnevuste vähendamise järjekord: esimesena vähendatakse ostja võlgnevust viivise, teisena leppetrahvi, kolmandana intressi ja viimasena ostuhinna osas. Makse tähtaeg Laekumise kuupäev 10.11.2007 09.12.2007 10.05.2008 10.06.2008 10.11.2008 26.11.2008 05.02.2009 Nõue (viivis, intress, põhiosa) 102,58 (4,86+97,72) 102,73 (0,15+4,86+97,72) 102,86 (0,28+4,86+97,72) 0,77 Laekunud summa 103,85 Viivitatud päevade arv 29 Viivis Võlg/ ettemaks 1,42 -0,15 103,96 31 1,51 -0,28 102,87 16 0,78 -0,77 0,01 -0,76 7 10.05.2009 25.05.2009 26.05.2009 10.11.2009 19.11.2009 20.11.2009 10.05.2010 11.06.2010 10.11.2010 17.02.2011 10.05.2011 - 10.11.2011 23.11.2011 10.05.2012 - 10.11.2012 06.11.2012 10.05.2013 - 10.11.2013 - 10.05.2014 29.09.2014 10.11.2014 10.05.2015 08.05.2015 10.11.2015 23.11.2015 103,34 (0,76+4,86+97,72) 64,60 (0,73+63,87) 103,27 (0,69+4,86+97,72) 20,62 (0,44+20,18) 102,30 (4,86+97,72-0,28) 102,50 (4,86+97,72-0,08) 102,58 (4,86+97,72) 102,58 (4,86+97,72) 102,58 (4,86+97,72) 102,58 (4,86+97,72) 102,58 (4,86+97,72) 102,58 (4,86+97,72) 197,80 (13,24+81,98 +4,86+97,72) 102,58 (4,86+97,72) 102,58 (4,86+97,72) 102,58 (4,86+97,72) 39,47 15 0,73 -64,60 63,91 - - -0,69 83,09 9 0,44 -20,62 20,90 - - +0,28 103,89 31 1,51 +0,08 333,10 99 4,84 +225,76 - - - +123,18 205,16 - - +225,76 - - - +123,18 102,58 - - +123,18 - - - +20,60 - 323 13,24 -95,22 307,74 142 6,94 +103 - - - +0,42 102,58 - - +0,42 102,58 13 0,64 -0,22
88. Eelnevast nähtuvalt puudus kostjal
89. detsembri
90. a seisuga hageja arvestatud võlgnevus 555,84 eurot, kuid viimase osamakse tasumisega viivitamisest tekkis kostjal viivis 64 senti, mida ei katnud täielikult ka varasem ettemaks 42 senti. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista
91. detsembri
92. a seisuga viivisest tekkinud võlgnevus 22 senti.
93. Hageja on nõudnud lepingujärgset viivist 0,05% põhinõudelt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kuivõrd kostja on
94. detsembri
95. a seisuga põhinõude täitnud, siis tasumata viiviselt (22 senti)

§ 113lg 6 alusel viivist välja mõista ei saa.

1. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et maakohus on ebaõiglaselt kostjat soosinud, kui rahuldas tema taotlused tähtaja pikendamiseks ja kohtuistungi edasilükkamiseks, märgib kolleegium, et asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks esitanud maakohtus 8 TsMS § 333 lg-s 2 ettenähtud vastuväite kohtu tegevusele, mistõttu on ta sama paragrahvi lg 3 järgi minetanud õiguse tugineda maakohtu poolsele väidetavale menetlusnormi rikkumisele apellatsioonkaebuses. TsMS § 652 lg 6, sätestab et pool ei või apellatsiooniastmes tugineda asjaolule, et esimese astme kohus rikkus menetlusõiguse normi, kui ta ei esitanud esimese astme kohtus sellele õigel ajal vastuväidet esitanud.
2. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg-st 3 tuleneb, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Maakohus on jätnud hagi rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 162 lg-st 1 juhindudes hageja kanda. Ringkonnakohus rahuldab käesoleva otsusega hageja poolt esitatud põhinõudest (555,84 eurot) 0,04%. Kuivõrd maakohtu otsus jääb sisuliselt muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Pidades silmas hagi rahuldamise marginaalset ulatust peab kolleegium põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar 9