lg 1 on õigust lõpetav tähtaeg ja et õiguskirjanduses tuuakse selgelt esile, et õigust lõpetavate tähtaegade eesmärgiks on välistada teatud õiguste maksma panemine pärast seda, kui vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud, hoolimata sellest, et nõue ise ei pruugi veel põhimõtteliselt aegunud olla (samas tuleb silmas pidada, et pärast õigust lõpetava tähtaja saabumist ei ole võimalik nõuet enam esitada). Õigust lõpetavate tähtaegade märkimisväärselt lühikese kulgemise tagajärjeks on see, et isik, kes nõuet soovib esitada, peab seda tegema üsna lühikese aja jooksul. Selliste tähtaegade lühiduse eesmärk on tagada, et igapäevaste tehingute puhul esitataks nõuded võimalikult kiiresti, sest hiljem võib kohustatud isikul olla võimatu oma kohustust täita. Samuti teenib suhteliselt lühikeste tähtaegade sätestamine õigusrahu huve. Siiski on pankrotihaldur kohustatud esitama käesoleva määruskaebuse, et välistada, et hilisemas kahju hüvitamise nõudes notar Priidu Pärna vastu ei esitataks vastuväidet justkui pankrotihaldur ei ole võtnud ette kõiki meetmeid, et panna tagasivõitmise nõue maksma. Pankrotihaldur leiab, et antud juhul oleks õigust 3 lõpetava tähtaja kohaldamine vastuolus hea usu põhimõttega. RM võlausaldajad ei peaks saama kahjustatud seetõttu, et notar 4 aastat asjaga ei tegelenud. Kuivõrd võlasuhtele ei kohaldata seadusest tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu, siis palub pankrotihaldur antud juhul siiski võtta hagiavaldus menetlusse, sest see on esitatud 5 aasta jooksul pärast ajutise halduri määramist. Alternatiivselt leiab pankrotihaldur, et TsÜS § 166 lg 1 alusel peatus õigust lõpetav tähtaeg (PankrS § 111 lg 1) perioodiks kui notar Priidu Pärna viis läbi pärimismenetlust (s.o. 4 aastaks). Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 08.02.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Pankrotiseaduse (PankrS) § 111 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti 1) ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni; 2) enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti jätnud hagi TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel menetlusse võtmata, leides, et kuivõrd kinkelepingud on sõlmitud 29.04.2009, mis on enam kui viis aastat enne ajutise halduri nimetamist 23.09.2015, siis ei ole esitatud hagiavaldusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohtu hinnang, mille kohaselt on PankrS § 111 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud tähtaegade puhul tegemist õigust lõpetavate tähtaegadega, on õige. Vastavat seisukohta toetab ka Riigikohtu praktika (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-41-13, p 11). Asjaolu,
lg-s 1 on tegemist õigust lõpetavate tähtaegadega, on kaebuses möönnud ka hageja ise. Ka ei ole asjas vaidluse all, et käesoleval juhul on kinkelepingute sõlmimise ja ajutise halduri nimetamise vaheline periood pikem kui PankrS § 111 lg 1 p-s 2 sätestatud 5 aastat. Hageja on kaebuses seisukohal, et antud juhul oleks õigust lõpetava tähtaja kohaldamine vastuolus hea usu põhimõttega tulenevalt asjaolust,
lg-s 1 sätestatud 5 aastase tähtaja minetus on tingitud pärimisasjaga tegelenud notar Priidu Pärna tegevusetusest pärimismenetluses. Hageja on seisukohal, et juhul kui pärimisasjaga tegelev notar ei oleks tekitanud olukorda, kus 4 aastat sisuliselt pärimisasjaga ei tegeletud, oleks ajutine pankrotihaldur määratud hiljemalt
lg 1 p-s 2 sätestatud õigust lõpetava tähtaja kohaldamine oleks antud juhul vastuolus hea usu põhimõttega. RM pärimismenetlust läbi viinud notarile Priidu Pärnale ei saa ette heita põhjendamatut viivitamist RM pärimismenetluse läbiviimisel, mis tinginuks kinkelepingute tagasivõitmise võimaluse minetamise hagejale. Asjas esitatud tõendid ei toeta kaebuses väidetut, mille kohaselt ei tegelnud notar pärimisasjaga sisuliselt 4 aastat, s.o ajavahemikul 14.07.2011, mil viimane sugulasest pärija pärandist loobus, kuni 01.04.2015. Määruskaebuse lisadena esitatud pärimismenetlust läbi viinud notari 07.12.2015 kirjast maakohtule ja notari poolt kohtule 15.03.2016 e-kirjas antud selgitustest (tl 31-32) nähtuvalt loobusid pärandaja lähisugulased pärandist, misjärel jätkus pärijate otsimine. Seejuures on notar 15.03.2016 kirjas osundanud teise ja kolmanda ringi pärijate tuvastamise keerukusele, märkides, et pärijad ise ei oska täpseid andmeid anda ning registrid on vanemate isikute puhul puudulikud. Ka ei tundnud võlausaldajad huvi pärimistunnistuse väljaandmise vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et määruskaebuse väited ei anna alust asuda PankrS § 111 lg 1 p-s 2 sätestatud õigust lõpetava tähtaja kohaldamise osas maakohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ka määruskaebuses esitatud alternatiivset seisukohta, mille kohaselt peatus TsÜS § 166 lg 1 alusel PankrS § 111 lg-s 1 sätestatud õigust lõpetav tähtaeg notari poolt pärimismenetluse läbiviimise ajaks, s.o 4 aastaks. Hageja viidatud TsÜS § 166 lg 1 reguleerib pärandvarasse kuuluva või pärandvara vastu suunatud nõude aegumise peatumist. Ringkonnakohus on eelnevalt selgitanud, et käesoleval juhul puudub vaidlus tagasivõitmise hagi aegumise küsimuses, mistõttu ei oma hageja sellekohased väited käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Lisaks märgib kolleegium, et tulenevalt Riigikohtu praktikast ei ole õigustlõpetavale tähtajale analoogia korras aegumistähtaja peatumise ja katkemise regulatsiooni kohaldamine võimalik (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-59-16, p 12). Kuna määruskaebus jääb eeltoodud põhjendustel rahuldamata, jätab kohus määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt/) Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.