3-15-2503/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised 3-15-2503

1. jaanuar 2016 Tanel Saar XXe kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Kirjalik menetlus Kaebaja – XX Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon
2. Jätta rahuldamata XXe taotlus tõendite kogumiseks.
3. Jätta XXe kaebus rahuldamata.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
5. veebruar
6. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
7. Tartu Halduskohtusse saabus
8. oktoobril 2015 XXe kaebus Tartu Vangla vastu. X. X taotleb Tartu Vangla toimingu, hommikupudru pakkumine, milles kõva ese sees, õigusvastasust ja tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja märgib, et taotleb õiglast hüvitist, mille eest on võimalik paigutada nullist uus 21 (kahekümne esimene) hammas. Samuti taotleb X. X Tartu Vangla kohustamist mitte pakkuda enam toitu, milles on võõrkehad.
9. Tartu Halduskohus tagastas
10. oktoobri 2015 määruse resolutsiooni punktiga 1 X. Xe kaebuse osas, milles ta taotles Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemist, mitte pakkuda toitu, milles on võõrkehad sees. Sama määruse resolutsiooni punktiga 2 võttis kohus hüvitamiskaebuse menetlusse. Kaebaja seisukohad
11. Aprillis ja mais oli vangla toit ebameeldiv, kuna kaerahelbepudrus olid aganad ja kivid.
12. juulil 2015 oli kaebaja hommikupudru sees mingi kõva ese, mistõttu murdis ta oma hamba. Tartu Vanglal on kohustus tagada pakutava toidu kvaliteet. Arstide varasem seisukoht kaebaja hammas eemaldada (muul põhjusel), ei muuda vangla tegevust õiguspäraseks. Kaebaja ei oleks lubanud ka varasemalt hammast eemaldada.
13. Hamba murdumisega kaasnes kaebajale ehmatus ja valu ning nüüd on raskendatud s-tähe ja rtähe ütlemine, millest on tingitud enesehinnangu langus. Kaebaja on ka varasemalt juhtinud vangla tähelepanu pudrus leiduvatele kivikestele (kõvadele esemetele), kuid vangla ei ole vastanud. Kaebaja palus vanglal vaadata kaamerast, kust nähtuks kogu intsident, kuid vangla seda teinud ei ole.
14. Vangla peab garanteerima toidu kvaliteedi ning kõvade esemete olemasolu pudrus ei ole põhjendatav sellega, et vangla teeb putru suures koguses nagu vangla kahju hüvitamise taotlusele vastates osundab.
15. Kuna kaebaja ehmus ja oli šokis ja valu tõttu endast välja, siis sülitas pudru välja ning ei tulnud selle peale, et pudru sees olev kõva ese alles jätta. Ei ole eluliselt usutav, et hammas murdub putru süües, vaid selles oli kõva ese, mis hamba murdis. X. X palub vanglalt välja mõista hüvitis, mille eest on võimalik
16. hammas paigutada nullist uus, et kaebaja saaks vabanedes parandada selle koos hammastega
17. ja
18. Vastustaja seisukohad
19. Tartu Vangla hinnangul ei ole kohus käesoleval juhul kaebuse eset õigesti kindlaks määranud. Kohus võttis menetlusse XXe kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. mille eest on võimalik paigutada nullist uus 21 hammas. Kuigi kaebaja on oma kaebuses viidanud võimalikele tagajärgedele, mis võiksid tingida mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise, on ta nii kohustuslikus kohtueelses menetluses kui ka kohtukaebuses soovinud saada hüvitist selleks, et asendada murdunud hammas uuega. Uue hamba paigaldamiseks raha eraldamise nõuet võib pidada õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõudeks, kuid selles osas ei ole X. X läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust.
20. Tartu Vangla ei nõustu kaebusega ning jääb
21. septembri 2015 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses toodud seisukohtade juurde.
22. X. Xe väidetes on teatud ebakõla, kuna kaebaja on küll oma pöördumistes juhtinud vangla tähelepanu sellele, et kaerahelbepudru sees on terakestad ning odratangu pudru seest on ta leidnud kivikesi, kuid hirsipudru kohta kaebaja sarnase sisuga kaebusi ei ole esitanud. Kohtule esitatud kaebuses viitab X. X hoopiski sellele, et aprillis ning mais olid toidud ebameeldivad põhjusel, et kaerahelbepudru sees olid aganad ning korduvalt leidis kaebaja toidu seest ka kive. Kuna kaebaja ei ole konkretiseerinud, millise pudru seest ta väidetava võõrkeha leidis, lähtub vastustaja oma vastuväidete esitamisel kuupäevast
23. juuli 2015 (hamba murdumise kuupäev).
24. Kinnipeetavate juulikuu 2015 menüü kohaselt pakuti
25. juulil 2015 hommikusöögiks hirsiputru. Pudru tegemiseks kasutatav tooraine saabub vanglasse 50 kilogrammistes kottides. Ühes katlas valmistatakse korraga umbes 60-70 kilogrammi putru. Tartu Vanglal puuduvad andmed selle kohta, et kinnipeetavatele
26. juulil 2015 pakutud pudrus oleks olnud kive või muid võõrkehasid. Vastavasisulist informatsiooni ei ole Tartu Vangla sööklale laekunud. Kuna kaebaja sülitas
27. juulil 2015 pudru sees olnud võõrkeha WC potti, ei olnud võimalik kaebaja väiteid toidus olnud väidetava võõrkeha kohta kontrollida. Kaebaja ei ole oma pöördumistes vanglale kordagi maininud, et tal oleks hirsipudru kvaliteedi osas pretensioone ning kaebaja räägib oma kaebuses jätkuvalt kaerahelbe pudru kvaliteedist, mistõttu ei ole tõendatud, et tema hammas oleks murdunud hommikupudrus olnud kõva eseme tõttu. Toidu valmistamiseks vajaminevate kuivainetega varustab Tartu Vanglat Sanitex Eesti OÜ, kes varustab toorainega ka koole, restorane, tervishoiuasutusi jne. Tartu Vangla ei pea kinnipeetavale pakutava hirsikvaliteeti kuidagi halvemaks sellest, mida saab osta endale tavatarbija või mida hanke võitnud ettevõte tarnib teistele asutustele. 2
28. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kuigi hambakroon on õrn, ei murdu see tavalist putru süües. Tartu Vangla meditsiiniosakonna hambaarst R. Luud on
29. novembri 2015 e-kirjas selgitanud, et X. Xe hammas 21 oleks võinud murduda kas varem või hiljem ning seda olenemata söödavast toidust, kuna X. Xe hammas oli taoliste kahjustustega, mis on väliste mõjutuste suhtes väga vastuvõtlik. Seega oli selle hamba murdumine paratamatu.
30. Hamba 21 murdumise on kaebaja sidunud Tartu Vangla väidetava õigusvastase tegevusega kinnipeetavatele ebakvaliteetse pudru pakkumisel. Hammaste 22 ja 11 osas kaebaja sellist seost ei ole loonud, vaid leiab ka oma kahju hüvitamise taotluses, et Tartu Vangla eraldaks raha uute hammaste paigaldamiseks, kuid kahju hüvitamise taotluses toodust nähtuvalt seostab X. X hammastega 22 ja 11 seotud vaevusi meditsiiniosakonna tegevusega/tegevusetusega tema hammaste ravimisel. Käesolevas osas ei kuulu kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse ning X. Xel tuleb kaebused, mis on seotud Tartu Vangla meditsiiniosakonna tegevusega, esitada maakohtule. Kohtu seisukoht
31. Esmalt märgib kohus, et ei nõustu vastustaja etteheitega nagu oleks kaebuse ese kindlaks tehtud valesti.
32. oktoobri 2015 määrusega on kohus menetlusse võtnud X. Xe esitatud hüvitamiskaebuse. Asjaolu, et määrus pealdises on kohtuasja nimetusena ekslikult märgitud kaebaja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks kaebuse eset iseseisvalt ei muuda. Määruses on kirjeldatud kaebuse nõuet saada hüvitis hamba asendamiseks. Vastustaja on kaebuse nõuet ka selliselt mõistnud ja sellest nõudest kaebusele vastamisel lähtunud. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks pöörduda menetluses tagasi ettevalmistava menetluse juurde ja otsustada kaebuse menetlusse võtmine uuesti, vaid lahendab asja sisuliselt.
33. Vastavalr riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-le 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Toodud sättest tuleneb, et isik on õigustatud hüvitist nõudma juhul, kui avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega on põhjustatud isikule kahjulik tagajärg. Seega on hüvitamiskaebuse rahuldamiseks muu hulgas nõutav, et esineks põhjuslik seos haldusorgani õigusvastase tegevuse ja saabunud kahjuliku tagajärje vahel.
34. Käesolevas asjas nõuab X. X Tartu Vanglalt hüvitist murdunud
35. hamba asendamiseks. Kaebaja väitel põhjustas hamba murdumise Tartu Vanglas talle pakutud toidus olnud kivi. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja väide tõendatud.
36. Kaebuses on X. X selgitanud, et
37. juulil 2015 oli hommikusöögiks pakutud pudru sees kõva ese, mis hamba murdis. Väidetavalt pudrus olnud ese ei ole säilinud, sest ehmatusega sülitas kaebaja selle koos pudruga välja.
38. Vastustaja on teatanud, et tal puuduvad andmed selle kohta, et nimetatud päeval olnuks pudrus söögiks kõlbmatuid osiseid või, et ka varem või hiljem oleks hirsipudrus esinenud võõrkehi. Kohus nõustub, et kaebaja varasemad etteheited kaerahelbepudru kvaliteedi kohta ei kinnita, et ka hirsipudru tooraine olnuks ebakvaliteetne. Seetõttu pole võõrkeha olemasolu pudrus alust eeldada, kuid see siiski ei välista kõva eseme sattumist kaebaja hommikupudru sisse. Kaebuse rahuldamiseks tuleks kaebajal tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 lg-st 1 tulenevalt aga vaidlusalust asjaolu tõendada. 3
39. Käesoleval juhul ei ole X. X selles osas tõendeid esitanud märkides, et intsident peaks olema nähtav valvekaamera salvestuselt. Kohus ei pea valvekaamera salvestise väljamõistmist vastustajalt põhjendatuks, kuna asjas ei ole selle üle, et kaebaja hammas murdus
40. juulil
41. Samas ei annaks salvestis teavet murdumise põhjuse kohta olukorras, kus kaebaja väidetava võõrkeha ühes pudruga välja sülitas.
42. Kohus peab asjas oluliseks veel Tartu Vangla hambaarsti
43. augusti 2015 e-kirjas (tl 31) antud selgitust kaebaja
44. hamba kohta. Sellest nähtuvalt oli hammas õhkõrna krooniga ja dr R. Luud kavatses hamba välja tõmmata, kuna „sellega ei oleks midagi enam teha olnud“. Kohus järeldab hambaarsti selgitusest, et vaidlusalune hammas oli kaotanud olulise osas oma tugevusest ja seetõttu eriliselt vastuvõtlik välisele mõjutusele. Seetõttu ei saa välistada hamba murdumist muul põhjusel, kui kokkupuute tõttu söögis olnud kõva esemega. Kuna võõrkeha ei ole säilinud, siis ei ole üheselt selge ka see, et tegemist ei olnud murdunud hamba tükiga.
45. Nendel asjaoludel ei ole tõendatud põhjuslik seos kaebaja hamba murdumise ja vastustajale etteheidetava tegevuse vahel. Kohus ei näe kujunenud olukorras võimalusi kaebaja väidet kinnitavate täiendavate tõendite kogumiseks. Kuna kaebaja raviarst on selgitanud, et kavatses hamba eemaldada, siis tuleb pidada äärmiselt ebatõenäoliseks, et valdkonnas tunnustatud spetsialistina hambaarsti või õppejõu asjatundjana menetlusse kaasamise korral ilmneks, et kaebaja hammas oli tugev ja selle eemaldamiseks puudus vajadus.
46. Kohus märgib täiendavalt, et vastustaja tegevust ei oleks alust kaebuse nõudes pidada kaebajale kahju tekitanuks ka olukorras, kui oleks tõendatud võõrkeha esinemine X. Xe pudrus ja sel põhjusel hamba murdumine. Kuna kaebaja raviarst oli otsustanud vaidlusaluse hamba eemaldada, siis oleks kaebaja hambast ilma jäänud ka juhul, kui see ei oleks
47. juulil 2015 murdunud. Vastavalt ei ole vastustaja põhjustanud kaebajale hamba asendamisega seotud kulutusi ning hamba puudumisest põhjustatud ebamugavus oleks seostatav vastustaja tegevusega üksnes hamba kavandatud eemaldamisele eelnenud ajal.
48. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et X. Xe kaebus Tartu Vanglalt
49. hamba asendamiseks hüvitise saamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Samuti jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse täiendavate tõendite, s.o valvekaamera salvestise ja asjatundja arvamuse, kogumiseks.
50. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik 4