lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni kohtuotsuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 221,25 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IDF Digital Estonia OÜ ja kostja 30.08.2012 laenulepingu, mille alusel andis laenuandja laenusaajale laenu summas 300 eurot, mille laenusaaja kohustus tagastama laenuandjale koos intressidega laenulepingu üldtingimustes toodud tingimustel. Kostja kohustust täitma ei asunud, vaid palus täiendavalt laenu 400 eurot, mis kanti kostjale üle 07.09.2012.a. Laenu põhiosa moodustas 720,34 eurot (algne laenusumma 300 eurot, tasumata intressid 10,34 eurot ja laenu muutmise teenustasu 10 eurot). Lepingu sõlmimise tasu moodustab 14,41 eurot. Kostja tagastas kohustusest üksnes 25 eurot, mis on arvestatud lepingu sõlmimise tasu 14,41 eurot ja tasumata intressi katteks. 08.10.2014 loovutati lepingust tulenevad nõuded hagejale. Tasumata põhiosa suuruseks on käesoleva aja seisuga 700 eurot. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste p 8.1, juhul kui laenusaaja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevad maksed, kohustub ta maksma laenuandjale viivist 0,5% päevas tagastamisele kuulunud laenult või tagastamata osalt. Hageja arvestab viiviseid alates laenu tagastamise tähtajast 06.09.2013 kuni hagiavalduse esitamise päevani 19.05.2016 kokku 3451 eurot, kuid vähendab viiviste nõuet 700 eurole. Neil asjaoludel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 700 eurot ja viivised 700 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja leiab, et hageja on viivitanud hagi esitamisega; hagi puudutab laenulepinguid, mille ülesütlemisest on möödunud enam kui kolm aastat, ning hageja on asetanud sellega kostja raskesse olukorda seoses vajalike tõendite kogumise ja esitamise vajadusega. Laenulepingu ülesütlemisest on kostjat teavitatud juba 9.novembril 2012.a. Samuti oli kostja lepingu sõlmimise ajal alkoholivõõrutusravil ja tarvitas tugevatoimelisi rahusteid, mistõttu oli tegu hageja poolt vastutustundetu laenamisega. Kostja palub asja menetluse lõpetada seoses aegumisega. (tl 51-52) KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED
lg 1,2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.
alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt
lg 1 punktide 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja on esitanud haginõudele vastuväite, et tema vastu esitatud nõuded on aegunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1,2 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Asja materjalidest nähtuvalt on vaidlusalune leping sõlmitud 07.09.2012.a. (tl 28-29), viimase tagasimakse tähtpäev oli 05.09.2013.a. Seega algas nõude aegumistähtaeg 06.09.2013; maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitas hageja kohtusse 23.03.2016 ja hagiavalduse 19.05.
lg 1, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna kostja on 700-st eurost tagastanud 25 eurot, tuleb kostjalt vastavalt alusetu rikastumise sätetele hageja kasuks välja mõista 675 eurot.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus ei nõustu hageja poolt hagiavalduses tooduga selles, et hageja on võtnud viivise määra arvestuse aluseks lepingulise viivise määra 0,5 % tagastamisele kuuluvast summast päevas. Pooltevahelise laenulepingu üldtingimuste punktist 8.1. nähtuvalt oli laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt viivist 0,5 % iga tagastamisega viivitatud päeva eest. Kuna kohus leidis eespool, et vaidlusalune laenuleping on tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel, siis asub selle tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, s.o käesoleval juhul
Viivised hageja poolt taotletud perioodi eest 06.09.2013-19.05.2016 moodustasid (põhivõlgnevuse suurus 675 x Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 06.09.2013-31.12.2013 0,5%, 01.01.2014-30.06.2014 0,25%, 01.07.2014-31.12.2014 0,25% ja 01.01.2015-19.05.2016 0,05%, millele lisandub 8% :365 x viivitatud päevade arv) = 149,02 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivised 149,02 eurot. Hageja ei ole taotlenud viiviste väljamõistmist kuni kohtuotsuse tegemiseni või TsMS § 367 alusel edasiulatuvalt kuni põhinõude täitmiseni. Neil asjaoludel kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista alusetult rikastumise sätete alusel 675 eurot ja viivised 149,02 eurot, s.o. kokku 824,02 eurot. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi 59 % ulatuses, jätab võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega TCM Estonia OÜ menetluskuludest 59 % I. K. kanda ja I. K. menetluskuludest 41 % TCM Estonia OÜ kanda. TsMS § 174 lg 1,2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv 175 eurot ning õigusabikulud 270 eurot. Kostja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, samuti ei nähtu asja materjalidest tema poolt kantud menetluskulusid. TsMS §-dest 138 lg 1, 2; 139 lg 2; 144 p 7 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel hageja poolt vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv kokku 175 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades hagiavalduse sisu, asjaolu, et tsiviilasi ei olnud eriti keeruline ega mahukas, hagi lahendamisel osales hageja esindaja ühel kohtuistungil 55 minutit, hageja on kohtule esitanud peale hagi materjalide veel kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta ühel lehel, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks esindaja õigusabikuluks hageja esindaja tasu summas 200 eurot (80x2,5). Kuna hageja menetluskuludest tuleb kostjalt välja mõista 59 %, siis 59 %x 175+ 200= 221,25 eurot. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt väljamõistetavatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue ületada menetluskulu nõude (221,25 eurot) suurust. allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.