KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2017. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-16-103386 Tsiviilasi AS MiniCredit (pank

) § 401 lg 1 kohaselt on krediidisaaja kohustatud krediidi kasutamise eest maksma tasu (praegu kokku lepitud intress) ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidi ja intressi suurus vastavalt 800 eurot ja 72 eurot nähtub kohtule esitatud laenulepingust. Kostja on tunnistanud 800 euro saamist hagejalt. Samuti ei ole ta esitanud vaatamata talle kohtu poolt selleks antud tähtajale mingeid sisulisi vastuväiteid põhivõla ja intressi maksmise kohustusele. Kohtule ei nähtu asja materjalidest ka asjaolusid, mis viitaksid lepingu tühisusele. Seega tuleb hagi nimetatud osas laenulepingu,

§ 108

lg 1, § 401 lg 1 ja § 402 alusel rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 800 eurot ja intress 72 eurot. 7. Hageja nõuab kostjalt ka võla sissenõudmise kulude hüvitamist. Sissenõudmiskulud seisnevad hagi kohaselt 18 meeldetuletuse saatmise hinnas. Hageja on menetlustulemuste saatmise kohta esitanud väljavõtte ning kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et hageja on saatnud talle meeldetuletusi võla tasumiseks.

§ 1132

lg 2 p 2 kohaselt võib hageja nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Kohtu hinnangul tuleneb viidatud sättest, et hageja võib kostjalt nõuda hüvitist kokku 3 kirja eest. Hageja on välja toonud ühe kirja maksumusena 1,44 eurot. Seega tuleb 2 sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldada 4,32 euro osas ja jätta seda ületavas osas rahuldamata. 8. Hageja nõuab kostjalt ka põhivõla tasumisega viivitamise eest viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu kohaselt muutus hageja nõue sissenõutavaks

1. novembril
2. Kuna kostja põhivõlga tasunud ei ole võib hageja nõuda viivist alates sellest ajast. Lepingu p 13.1 kohaselt on viivisemääraks 1,5% päevas, st 547,5% aastas. See ületab kokkulepitud intressimäära, mis on lepingu p 6 kohaselt 36,5% aastas. Seega on viivisekokkulepe

§ 113lg 1, § 415 lg 1 ja § 421 kohaselt tühine.

Hageja võib seega nõuda viivist

§ 113

lg 1 kolmanda lause järgi üksnes samas määras, kui on lepingus kokkulepitud intressimäär, st 36,5% aastas. Lähtudes sellest viivisemäärast on viivise suurus alates põhivõla sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni 121,27 eurot. Kostja on esitanud vastuväite, et nõue koos viivistega on liiga suur. Kohus käsitleb seda viivise vähendamise taotlusena

§ 113lg 8 ja § 162 kohaselt.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 18). Kumbki pool ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid hagejale kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiva kahju suuruse või muude viivise vähendamisel asjakohaseid asjaolusid. Seega leiab kohus, et hageja viivisenõuet tuleb vähendada põhivõla suuruseni. Kuivõrd sissenõutav viivisenõue on põhivõlast väiksem, tuleb piirata tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise lõplikku suurust. Hageja on palunud viivise alates hagi esitamisest välja mõista seaduses sätestatud määras. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista viivis hagi esitamise seisuga 121,27 eurot ning alates hagi esitamisest võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 678,73 eurot (800-121,27).
3. Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 60% ulatuses. Seega jääb 60% menetluskuludest kostja ja 40% hageja kanda.
4. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ning asja materjalidest ei nähtu, et ta oleks menetluskulusid kandnud. Seega on tema menetluskulude suurus 0 eurot. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja koos hagiga. Selle kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 345 eurot, sh riigilõiv 225 eurot ning esindajakulu 120 eurot. Hageja on märkinud, et esindajakulu koosneb maksekäsuavalduse esitamisel tekkinud kuludest.
5. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades, et TsMS §-st 4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot, on hageja õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses teostatud toimingute osas põhjendatud 20 euro ulatuses. Hageja põhjendatud esindajakulu on seega 20 eurot.
6. Hageja menetluskulud käesolevas asjas on kokku seega 245 eurot (225 + 20). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sellest 60%, st 147 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 3