TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-14-52367 Otsuse kuupäev 08. aprill 2016 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Lääne-Saare valla kaebus Põllumajanduse Registr

) § 198 lg 3 p 7, § 71 lg 2 p 1 ja p 7, lg 4, 8, 10-11, 13, 15 ja

2. 10.07.2014 esitas kaebaja PRIA 09.06.
3. a otsuse peale vaide (tl 59-63p), mille PRIA jättis 10.09.
4. a vaideotsusega nr 17-4/14/19 (tl 66-68) rahuldamata.
5. 06.10.2014 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-8), milles palus PRIA 09.06.
6. a otsuse nr 17-6/320 ja PRIA 10.09.
7. a vaideotsuse nr 17-4/14/19 tühistada.
8. Tartu Halduskohus rahuldas 10.02.2015 otsusega kaebuse ning tühistas PRIA 09.06.2014 otsuse nr 17-6/320 ja 10.09.2014.a vaideotsuse nr 17/14/
9. Halduskohus leidis, et PRIA on toetuse tagasinõudmisel rikkunud kalandusturu korraldamise seaduse (

) § 71 lg-s 3 sätestatud 90 päevalist tähtaega.

1. Tartu Ringkonnakohus tühistas Tartu Halduskohtu 10.02.2015 otsuse resolutsiooni punktid 1-3 ja saatis asja halduskohtule uueks sisuliseks arutamiseks. Ringkonnakohus jättis vastuolu tõttu Euroopa Nõukogu 18.12.
2. a määruse (EÜ) nr 2988/95 „Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta“ art 3 lg-ga 1 kohaldamata kalandusturu korraldamise seaduse (01.01.2012-30.06.2014 kehtinud redaktsioonis) § 73 lg
3. Ringkonnakohus leidis, et kohaldamisele tuleb määruse nr 2988/95 art 3 lõikes 1 sätestatud 4-aastane üldine tähtaeg ning PRIA 09.06.2014.a otsuse tegemise ajal ei olnud see tähtaeg möödas. Kaebuse põhjendused
4. Kaebaja ei nõustu otsuse ja vaideotsuse ning nendes toodud põhjendustega ning taotleb vaidlustatud otsuste tühistamist täies ulatuses järgnevatel põhjendustel. 1) Tagasinõudmise otsuse tegemine toimub kaalutlusõiguse alusel. Vaidlustatud otsusest kaalutlusõiguse sisulist teostamist ei nähtu, mis on omakorda toonud kaasa õigusvastase otsuse. PRIA on toetuse tagasinõudmisel ja summa suuruse määramisel lähtunud Euroopa Komisjoni otsusest nr 19.12/2013C

reguleerimisalas ei ole riigihangete läbiviimisega seonduv. RHS §-i 3 1062 kohaselt teostab RHS-i ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet Rahandusministeerium. 4) Otsuses esitatud väited riigihangete nõuete rikkumise osas tuginevad PRIA poolt tellitud Ehitusekspertiisibüroo OÜ eksperthinnangul nr 12-488/E. Ekspertiisi teostanud isik ei omanud pädevust anda hinnangut läbiviidud riigihangete õiguspärasusele. Õigusliku hinnangu andmine läbiviidud riigihankele ei olnud ka ekspertiisi teostamise lähteülesandeks. Otsuses esitatud põhjendused riigihangete nõuete rikkumisele on ka sisult põhjendamatud. 5) Kaebaja ei ole rikkunud RHS § 23 nõudeid. RHS § 23 lg 1 kohaldamise esmaseks eelduseks on, et riigihange on jaotatud osadeks riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks – st eeldab vastavasisulise tahtluse tuvastamist. Vaidlustatud Otsuses vastavat arutluskäiku ei nähtu. 6) Kaebaja ei ole rikkunud RHS §-i 3 punkti

1. Hankelepingud on täidetud erinevate isikute poolt, mistõttu on ka alusetud väited, justkui oleks vallavalitsus soosinud hankelepingu sõlmimisel ühte isikut. Kaebaja lükkab ümber ka väited nagu oleks lainemurdjad suures osas juba
2. a märtsiks valmis ehitatud. Nimelt paigutati
3. a kevadel vanale, veepiiriga praktiliselt tasa põhjamuuli tammile kive, et vältida võimalike rüsijääst tingitud kahjustusi kalakaile. Kivid paigutas põhjamuulile selle eest tasu saamata toonane alltöövõtja, kuivõrd vastasel korral riskinuks kahjustuste likvideerimisega garantiikorras. 7) Kaebaja ei ole rikkunud RHS §-i 39 lg 1 nõudeid. Kaebaja kontrollis OÜ Mert kvalifikatsiooni 26.04.
4. a., mille kohta tehti ka vastav vallavalitsuse korraldus nr
5. Korralduse tegemise ajal oli OÜ-l Mert ehitustööde teostamiseks kehtiv registreering olemas. Seega vastas OÜ Mert pakkuja kvalifikatsioonile esitatud nõuetele. RHS ei kohusta hankijat pakkujate kvalifikatsiooni ühe hankemenetluse kestel korduvalt kontrollima.
6. Vaideotsuses toodud motiivid seisnevad valdavas osas kaebaja vaides toodud seisukohtadega mitte nõustumises, esitamata seejuures omapoolselt õiguslikku argumentatsiooni. Arvestades, et vaideotsuses ei ole esitatud ka uusi asjaolusid, jääb kaebaja vaideotsuse tühistamise nõude osas samade põhjenduste ning seisukohtade juurde, mis on esitatud Otsuse tühistamise nõude osas. Vastustaja vastuväited
7. PRIA hinnangul on vaidlustatud otsus nii materiaalselt kui formaalselt õiguspärane ja PRIA ei ole otsuse tegemisel rikkunud kaalutlusreegleid. Euroopa Komisjoni juhendi ja ka Vabariigi Valitsuse 22.12.2006 määrus nr 278 olid üheks PRIA kaalutlusotsuse tegemise aluseks, mitte vaidlustatud haldusakti õiguslikeks alusteks. Arvestades kaalutluse alusena lähtutud õigusaktidest tulenevaid tagasinõude suurusi käsitlevaid sätteid ja riigihangete seaduse korduvat rikkumist Lümanda vallavalitsuse poolt, rakendati otsuse tegemisel tagasinõutava summa määramisel kaalutlusõigust ja otsustati taotluste nr 941110740074 ja nr 941111740145 puhul toetuse saajalt toetus osaliselt tagasi nõuda 25 % ulatuses väljamakstud toetussummast kummagi toetustaotluse osas. 4
8. PRIA ei nõustu kaebaja seisukohaga, et PRIA-l puudub pädevus järelevalve teostamiseks riigihangete läbiviimisega seonduvates küsimustes. Tegemist on toetuse saamiseks ettenähtud nõudega, mille kontrolli pädevus PRIA-le tuleneb

§ 68

lg 2 p 1 sätetest.

§ 71

lg 2 p 1 ja p 7 alusel on PRIA-l õigus nõuda Euroopa Kalandusfondi toetus täielikult või osaliselt tagasi, kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud ja toetuse saaja ei ole täitnud talle pandud kohustusi.

1. PRIA hinnangul on väär kaebaja seisukoht, et PRIA oma varasemate otsustega on juba kindlaks määranud taotluste nr 941110740074 ja nr 941111740145 kulude osalise mitteabikõlbulikkuse ning täiendava tagasinõude tegemine ei ole õiguspärane. Varasemate tagasinõuete puhul tuvastati ekspertiisiga taotleja poolt tegemata tööd või tavapärasest kõrgema hinnaga tööd, mille eest oli toetus välja makstud ning milliste kohta PRIA algatas tagasinõude. Erinevate rikkumiste puhul tehtavad toetuse tagasinõuded ei ole üksteist välistavad.
2. PRIA ei nõustu kaebaja seisukohaga, et nende poolt ei ole toimunud RHS nõuete rikkumisi. Lümanda vallavalitsuse taotluste nr 941110740074 ja nr 941111740145 osas viidi PRIA poolt 2012 aastal läbi audit, mille käigus tuvastati taotleja poolt erinevad riigihangete seaduse rikkumised, samuti tuvastati PRIA poolt Ehitusekspertiisibüroo OÜ-lt tellitud eksperthinnangu nr 12-488/E punktis 7.2 puudused. Kohtu otsus ja põhjendused
3. Vaidlustatud otsusega on kaebajalt tagasi nõutud taotluse nr 941110740074 osas väljamakstud toetusest 159 779,12 eurot 25% ehk 39 944,78 eurot ja taotluse nr 94111170145 osas väljamakstud summast 150 518 eurot samuti 25%, ehk summas 37 629,50 eurot. Tagasinõude õiguslikuks aluseks on märgitud põllumajandusministri 24.04.2008 määruse nr 38 “Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1 “Kalanduspiirkondade säästev areng” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 38) § 32 lg 1 ning Kalandusturu korraldamise seaduse (edaspidi

) § 198 lg 3 p 7, § 71 lg 2 p 1 ja p 7, lg 4, 8, 10-11, 13, 15 ja

1. Määruse nr 38 § 32 lg 1 sätestab, et tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saaja kohustub kasutama toetust sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning kõige säästlikumal viisil ning järgima tegevuse elluviimisel kõiki „Kalandusturu korraldamise seaduses“ ja selles määruses sätestatud asjakohaseid nõudeid. KTS § 198 lg 3 p 7 kohaselt peab Euroopa Kalandusfondi saaja järgima projektiga seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on ostja riigihangete seaduse mõistes, või meetme tingimustes sätestatud nõudeid, kui toetuse saajale ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Antud juhul on vaidlus selles, et toetuse saaja, Lümanda vald oli ostja riigihangete seaduse mõistes, seega tuli kaebajal järgida projektiga seotud hangete tegemisel ka riigihangete nõudeid.
2. Kuna Tartu Ringkonnakohus tühistas halduskohtu 10.02.2015 otsuse tervikuna, käsitleb halduskohus ka kaebust tervikuna. Samuti asus ringkonnakohus seisukohale, et PRIA 09.06.2014 otsus oli tehtud tähtaegselt. 5
3. Kohus jääb endiselt seisukohale, et PRIA-l on iseseisev pädevus järelevalve teostamiseks seoses riigihangete läbiviimisega ja õigus RHS nõuete mittejärgimisel välja makstud toetust tagasi nõuda.

§ 68

lg 1 annab PRIA-le õiguse riikliku järelevalve teostamiseks

ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise kontrollimiseks. Kuna toetuse taotleja oli

§ 198

lg 3 p 7 kohaselt teiste kohustuste kõrval kohustatud kinni pidama riigihangete seaduse nõuetest, siis oli PRIA-l õigus kontrollida taotleja poolt ka sellest kohustusest kinnipidamist.

§ 68

lg 2 p1 sätestab, et amet kontrollib Euroopa Kalandusfondi teotuse saamiseks esitatavatele nõuetele vastavust. Kohus nõustub vastusaja seisukohaga, et seaduseandja mõtteks ei saanud olla ainult volitusnormi kehtestamine toetuse tagasinõudmiseks toetuse taotleja poolt kohustuste mittetäimise korral, ilma et PRIA-l oleks õigust kohustuste täitmist kontrollida ja rikkumist tuvastada. Kaebaja ei ole asja uuel läbivaatamisel ka ise PRIA pädevuse osas etteheiteid teinud. 23.

§ 198

lg 3 p 7 kohaselt peab toetuse saaja järgima projektiga seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on ostja riigihangete seaduse mõistes. Kaebaja on endiselt seisukohal, et ta ei ole RHS nõudeid rikkunud. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. PRIA 09.06.2014 otsuse järgi on kaebaja RHS nõuete rikkumine kindlaks tehtud PRIA poolt 2012 aastal läbiviidud auditiga ja PRIA poolt OÜ-lt Ehitusekspertiisibüroo tellitud ekspertarvamusega. PRIA siseauditi osakonna kokkuvõte auditi tulemustest on koostatud 04.01.2013.a. Seega ei ole õige kaebaja väide, et vastustaja on otsuse tegemisel aluseks võtnud ainult ekspertarvamuse. Esmalt ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga seonduvalt hanke osadeks jaotamise osas. RHS § 23 lg 1 kohaselt ei või hankija jaotada riigihanget osadeks juhul, kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Antud juhul on Atla sadama rekonstrueerimise I etapis ja II etapis ehitatud rajatised funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud, mistõttu hanke osadeks jagamine on lubamatu. Esimeses etapis ehitati kalakai, teises etapis lainemurdjad. PRIA on otsuse tegemisel arvestanud kaebaja enda poolt toetuse taotlemisel esitatud seisukohti, seda et kalakai ei ole iseseivalt toimiv ehitis ning et see vajab tormide eest kaitseks lainemurdjaid. Ka lainemurdjatel puudub iseseisev otstarve, vastupidine pole usutavalt kinnitust leidnud. Et sadama rekonstrueerimise mõlemas etapis ehitatud rajatised on funktsionaalselt koos toimivad, on tuvastanud juba haldusasjas nr 3-13-1969 Tartu Halduskohus, millise seisukohaga on nõustunud ka Tartu Ringkonnakohus.

1. Kaebaja ei nõustu ka sellega, et tema poolt on rikutud teisi auditi käigus kindlaks tehtud riigihangete seaduse nõuete rikkumist, sealhulgas RHS § 3 p 2 ja p 4 nõuete rikkumist. RHS § 3 lg 2 näeb ette, et hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning p 4 kohaselt pea olema tagatud võrdse kohtlemise printsiip. PRIA on välja toonud, et 26-29.11.2010 saatis Lümanda Vallavalitsus Atla sadama rekonstrueerimise II etapi projekteerimis- ja ehitustööde (lainemurdjate ehitamine) hanke läbiviimiseks pakkumiskutsed kolmele ettevõttele. 13.12.2010 tunnistati Lümanda Vallavalitsuse poolt parimaks Monoliit OÜ pakkumine ning tehti ka otsus pidada Monoliit OÜ-ga läbirääkimisi hinna alandamise osas vastavalt omanikujärelevalvele kuluvale summale ning täpsustada pakkumist. Kuna teisi hankes osalejaid ei olnud teavitatud sellest, et pärast pakkumiste esitamist alustatakse läbirääkimiste pidamist, toimus pakkujate ebavõrdne kohtlemine. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine oleks olnud ainult juhul, kui läbirääkimiste sisuks oleks olnud pakkumuse hinna 6 suurendamine. Igasugune kõrvalekalle hanketingimustes toodust on RHS nõuete rikkumine. Seega Lääne-Saare Vallavalitsus pole kohelnud kõiki pakkujaid võrdselt, kuna pole pakkumiskutses teavitanud, et pärast pakkumiste saamist hakatakse või võidakse hakata pidama läbirääkimisi. Seda, et tegelikult olid lainemurdjad suures osas valmis ehitatud juba enne 03.04.2012 korraldatud II etappi, on vastustaja usutavalt põhjendanud. Vastustajal on olemas ka 04.03.2012 tehtud fotod, millede järgi olid lainemurdjad suures osas selleks ajaks valmis ehitatud. Seega ei ole õige kaebaja väide, et tegemist on kaebaja jaoks arusaamatu ja paljasõnalise väitega.
2. Lääne-Saare Vallavalitsuse poolt 03.04.2012 avaldatud hanketeates on nõutud, et pakkujal peab olema majandustegevuse registri registreeringud üldehitusliku ehitamise ja hüdrotehnilise ehitamise ning ehitusjuhtimise tegevusaladel. Otsuse järgi puudus II etapi hankes ainsana osalenud OÜ-l Mert vastav registreering ning ehituse eest vastustava spetsialisti kutsetunnistus oli aegunud ning et Mert OÜ-lt pakkumuse saamise järgselt ei kontrollinud vallavalitsus piisava põhjalikkusega Mert OÜ pädevust teostada sadama ehitustöid ning leping sõlmiti ettevõttega, kes tööde tegemise hetkel vastavaid töid ei oleks tohtinud teostada. Hankes osalemise ajal oli Mert OÜ ehituse eest vastutava spetsialisti kutsetunnistus aegunud (kaotas kehtivuse 27.04.2012). Vastustaja väitel esitas Mert OÜ pakkumuse 30.04.2012 aastal, kaebaja väitel 17.04.2012.a. Nähtuvalt hankekomisjoni 18.04.2012 protokollist (tlk.76, I kd), on ainsana pakkumuse esitanud Mert OÜ esitanud pakkumuse 17.04.2012.a. Kuid antud asjaolu ei muuda tulemust, kuna kontrollides 26.04.2012 pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimustele, pidi vallavalitsus saama teada, et järgmisel päeval, so 27.02.2012 kaotas Mert OÜ pädevuse ehitustööde tegemiseks. Ei nähtu, et vastava pädevuse oleks Mert OÜ saanud ka enne lepingu sõlmimist või tööde tegemise ajal. Seega on vallavalitsus rikkunud taotluse nr 941110740074 puhul riigihangete seaduse 16 lg 6 nõuet.
3. Tartu Ringkonnakohtu 24.11.2015 otsuses on välja toodud, et halduskohus ei ole hinnanud järgmisi asjaolusid: 1) kas toetuse korduv tagasinõudmine on pärast PRIA eelnevate 24.04.2013 otsust ja 05.09.2013 otsust arvestades lubatav, 2) kas

§ 71lg 2 p 7 eeldused on täidetud ning 3) kas Komisjoni otsus nr C

§ 71

lg 2 p 1 sätestab, et ametil (PRIA) on õigus nõuda Euroopa Kalandusfondi toetuse täielikku või osalist tagasimaksmist, kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud.

§ 71

lg 2 p 7 kohaselt võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui toetuse saaja ei ole täitnud talle pandud kohustusi. Vaidlustatud otsusest ja poolte selgitustest järeldub, et PRIA on toetuse osalisel tagasinõudmisel aluseks võtnud just

§ 71

lg 2 p 7- toetuse saaja ei ole täitnud talle pandud kohustust ehk pole järginud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. 28. Kohus leiab, et PRIAL-l oli õigus tulenevalt

§ 71

lg 2 p-st 7 toetust osaliselt tagasi nõuda, ja seda ka olukorras, kus PRIA oli juba sama toetuse raames osaliselt toetust tagasi nõudnud, kuna toetuse tagasi nõudmised on toimunud erinevatel alustel. 24.04.2013 otsuses nr 17-6/160 ja 05.09.2013 otsuses nr 17/6/370 on toetus tagasi nõutud osas, milles PRIA ei lugenud kulusid abikõlbulikuks.

§ 198

lg 2 kohaselt peavad hüvitatavad kulud olema 7 abikõlbulikud.

§ 71

lg 1 p 2 kohustab PRIA-t nõudma tagasi toetuse saanud isikult toetuse, kui selgub, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks.

§ 71

lg 2 loetleb juhud, millal on PRIA-l õigus nõuda kalandusfondi toetus tagasi lisaks sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud aluste, sealhulgas juhul, kui toetuse saaja ei ole täitnud talle pandud kohustusi (

§ 71

lg 2 p 7).

§198

lg 3 p 7 järgi on toetuse saaja üheks kohustuseks järgida projektiga seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Kuna PRIA tuvastas õiguspäraselt, et kaebaja rikkus riigihangete seaduse nõudeid, oli vastustajal ka õigus lisaks varasemale toetuse tagasinõudmisele nõuda

§ 71lg 2 p 7 alusel veel saadud toetust tagasi.

29. Seda, et

§ 71

kg 2 p 7 kohaldamise eeldused on täidetud, käsitles kohus otsuse punktides 16-

2. Vaidlustatud otsuse punkti 5 kohaselt on PRIA toetuse tagasi nõudmisel lähtunud rikkumise raskuse ja tagasinõudmise summa suuruse otsustamisel Euroopa Komisjoni otsusest nr C

§ 71

lg 2 annab PRIA-le õiguse nõuda toetus kas täielikult või osaliselt tagasi, määramata osalise tagasinõudmise täpsemaid juhiseid, seega on PRIAL-l ka lai kaalutlusruum toetuse osalise tagasinõudmisel selle suuruse määramisel. Kohus ei loe Komisjoni otsuse ega ka märgitud Vabariigi Valitsuse määruse võtmist kaalutlusotsuse tegemisel kaalutluse aluseks, õigusvastaseks. 31. Kaebaja peab otsuse vaidlustamisel ka oluliseks asjaolu, et otsus toetuse tagasi nõudmiseks on tehtud mitu aastat hiljem, ja seda olukorras, kus PRIA on varasemalt samade dokumentide alusel toetuse määranud ja välja maksnud, juhtimata toetuse menetlemise ajal kaebaja tähelepanu RHS nõuete võimalikule rikkumisele. Kohus möönab, et kaebaja etteheited vastustaja tegevusele on osaliselt põhjendatud. Nähtuvalt PRIA ja Põllumajandusministeeriumi kirjavahetusest saab järeldada, et PRIA ei teostanud toetuse taotluste menetlemisel sisulist kontrolli RHS nõuete täitmise osas (tlk.110115, I kd). Kuid antud asjaolu ei muuda asjaolu, et kaebaja ei ole

ette nähtud kohustusi täitnud.

1. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebus PRIA 09.06.2014 otsuse nr 17-6/320 tühistamiseks ei kuulu rahuldamisele. Sellest tulenevalt jääb rahuldamata ka 10.09.2014 vaideotsuse nr 17-4/14/19 tühistamise taotlus. Kaebaja on märkinud, et vaideotsuse tühistamise nõude osas jääb samade põhjenduste juurde, mis on esitatud otsuse tühistamise nõude osas. Seega ei ole kaebuse järgi vaideotsus iseseisvalt kaebaja õigusi rikkunud. 8
2. Kaebaja on menetluse käigus esitanud taotlused menetluskulude väljamõistmiseks järgmiselt: 1685 eurot (tlk. 116-123 ja tlk.133-137 I kd), 1480 eurot (tlk.170-177, I kd) ja 765,31 eurot tlk. 13-18, II kd), kokku 39303,31 eurot. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata, jäävad kaebaja kulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude välja mõistmiseks taotlust esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on täiendatud Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2017.a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2017.a otsus Resolutsioon
3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.04.
4. a otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
5. Tagastada kaebajale apellatsioonkaebuse lisana esitatud kaheksa fotot.
6. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 9