KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtuotsuse tegemise aeg ja 24.03.2017, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-16-14187 Tsiviilasi Xxxx´i hagi Xxxx´i (Xxx

) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning

§ 97

p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise 2 kulutusi.

§ 101

kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla suurusena või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Harju Maakohtu 27.10.2006 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-05-15369 on kostjalt alates 20.06.2005.a kuni hageja täisealiseks saamiseni hageja kasuks välja mõistetud igakuine elatis summas 2 742 krooni, s.o 175,25 eurot (lk 12 – 14). Käesolevalt palub hageja elatise suurendamist seaduses sätestatud miinimumsummani. Kostja vaidleb hagile vastu.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 497 kohaselt võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad. TsMS § 459 lg 1 alusel on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui esinevad järgmised asjaolud: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
2. Riigikohus on lahendis 3-2-1-69-13 toonud välja, et kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see TsMS § 457 lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab reeglina samas asjas uuesti kohtusse pöördumise. Riigikohus on samas lahendis väljendanud ka seisukohta, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-124-15 jõudnud seisukohale, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused, nt juhul kui elatise miinimummäär on võrreldes kohtulahendi tegemise ajaga oluliselt muutunud, kuid hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatis ei ole suurenenud. Kohus on seisukohal, et eelduslikult on hageja kulutused võrreldes 2006 aastaga oluliselt kasvanud ning tõusvat elukallidust arvestades ongi seadusandja kehtestanud elatise minimaalse suuruse, mis perioodiliselt muutub ning alla mille ei või elatis ühele lapsele olla. Kohtu hinnangul annab aluse kostjalt väljamõistetud elatise suurendamise nõude esitamiseks õigusliku olukorra muutus, mille kohaselt on elatise miinimummäär käesoleval hetkel võrreldes tsiviilasjas nr 2-05-15369 kohtulahendi tegemise ajaga oluliselt muutnud, kuid hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatis ei ole suurenenud. Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2016 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja
3. a moodustab see summa 215 eurot. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõue elatise suurendamiseks on esitatud seaduses sätestatud elatise miinimummääras, ei pea hageja oma vajaduste rahuldamise kulusid tõendama. Kostja ei ole tõendanud, et ta on andnud lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud määras. 3
4. Kostja on oma vastuses hagiavaldusele toonud välja, et elas eelnevalt välismaal, kostja ei ole leidnud veel Eestis püsivat töökohta, mistõttu ei ole ta suuteline seadusega sätestatud ulatuses elatist maksma. Kohus leiab, et kostjal töökoha puudumine ei anna alust anda alaealisele lapsele ülalpidamist alla seaduses sätestatud määra. Kohus on seisukohal, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-160-12, p 17). Kohtu hinnangul ei anna asjaolu, et kostjal puudub käesoleval hetkel töökoht põhjust käesolevas asjas hageja kasuks elatise väljamõistmiseks alla kehtestatud miinimummäära. Kohus on seisukohal, et kostja on töövõimeline isik, kellel on kohustus korraldada oma elu selliselt, mis võimaldaks tal täita miinimummääras ülalpidamiskohustust oma alaealise lapse osas.
5. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib korduvate kohustuste osas tehtud otsust muuta alates hagi esitamise ajast. Käesolevas tsiviilasjas on kohtule hagiavaldus esitatud 21.09.
6. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja elatise suurendamist alates hagiavalduse esitamisest. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus väljamõistetud elatiste suurendamiseks kuulub rahuldamisele ja väljamõistetud elatiste suurust tuleb muuta alates 21.09.
7. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja kasuks 27.10.2006 lahendiga tsiviilasjas 2-05-15369 välja mõistetud elatise suurust tuleb suurendada ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks igakuine elatis miinimumsummas 215 eurot (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) alates 21.09.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Kohus selgitab, et 18.12.2015 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 139, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2017 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot, millest tulenevalt moodustab käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkel seaduses sätestatud igakuise elatise suurus 235 eurot. MENETLUSKULDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
8. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus määras menetlusosalistele 21.02.2017 kohtukirjaga (lk 56) tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud. Kuivõrd hageja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ning hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu, puuduvad käesolevas asjas hagejal menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud kostja kanda, ei pea kohus otstarbekaks kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab 4 hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 5