) sätted.
lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
Lõige 2 kohustab juhatust üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Lõige 3 järgi peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Lõge 4 ütleb, et kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut
lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Lõige 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Lõige 6 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Kohus on seisukohal, et 20.08.2015 ja 28.08.2015 üldkoosoleku kokku kutsumisel ei saanud ühistu liikmed tugineda 24.03.2015 juhatusele esitatud taotlusele, kasutades
lg-s 4 antud õigust üldkoosolek ise kokku kutsuda juhul kui juhatus ei rahulda liikmete taotlust üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja seda alljärgnevatel põhjustel. Kohus on tuvastanud, et 04.04.2015 ja seega peale 24.03.2015 taotluse esitamist üldkoosoleku kokkukutsumiseks toimus kostja üldkoosolek, millel ühistu liikmed otsustasid muuhulgas juhatuse liikete ümbervalimise. Sellega sai ühistuliikmete 24.03.2015 esitatud taotlus juhatuse liikmete ümbervalimiseks sisuliselt rahuldatud. Järelikult 20.08.2015 ja 28.08.2015 üldkoosoleku kokkukutsumiseks puudus ühistu liikmetel
Ainuüksi seik, et ümbervalimise tulemused ei ole kõigile ühistu liikmetele meelepärane, ei anna neile võimalust ühekordselt esitatud taotlust mitmekordselt kasutada. Kohus märgib, et isegi kui 04.04.2015 ei oleks toimunud üldkoosolekut, millega täideti ühistu liikmete eesmärk valida uus juhatuse koosseis, siis 20.08.2015 ja 28.08.2015 toimunud üldkoosolekut ei korraldatud mõistliku aja jooksul arvestades taotluse esitamise aega (5 kuud varem). Ka viimati nimetatud põhjusel ei olnud ühistu liikmetel õigust koosolekut läbi viia 28. augustil ehk viis kuud hiljem taotluse esitamisest. Kuna korteriühistu liikmetel puudus seadusest tulenev alus üldkoosoleku kokku kutsumiseks 20.08.2015 ja 28.08.2015, siis puudub vajadus hinnata poolte esitatud asjaolusid koosolekust teatamise kohta. Kohus jätab poolte vastavad seisukohad tähelepanuta. Kuivõrd käesoleval juhul oli üldkoosoleku kokkukutsumise õigus vaid juhatusel (
lg lg 1), mitte ühistu liikmetel, siis rikuti 20.08.2015 ja 28.08.2015 üldkoosolekul kokkukutsumise korda. Kokkukutsumise korra õiguspärasuse hindamisel ei oma asjas tähtsust hagejate elukohad, huvi ühistu juhtimise vastu, kortermaja seisukord ega võlgnevuste olemasolu ühistu ees. Vastavasisulised väited jätab kohus tähelepanuta. Eelnevast tulenevalt ja
Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejad kandnud menetluskulusid 635 eurot ilma käibemaksuta järgnevalt: • Riigilõiv 300 eurot • Dokumentidega tutvumine ja hagi koostamine 230 eurot (70 eurot tunnis) • Kostja vastusega tutvumine, kliendiga nõupidamine ja seisukoha koostamine 1,5 t 105 eurot. Kuna hagejate esindajal kulus kostja vastusega tutvumiseks, kliendiga nõupidamiseks ja seisukoha koostamiseks 1,5 t maksumusega 105 eurot, saab järeldada, et hageja lepingulise esindaja tunni hind on 70 eurot. Seega hagi koostamisele pidi hagejate esindajal kuluma 3,29 tundi (230 / 70). Kohtu hinnangul on hagejate menetluskulud esitatud vajalikus ja põhjendatud ulatuses ja need tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hagejatele välja mõista. /Allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.