1-07-5502/324

1-07-5502 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.05.

1. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-07-5502 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlgid Zemfira Lampmann Kaitsja Matti Reinsalu Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Anželika Veitsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Anželika Veits (ik: 47203290255; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 02.05.
2. a Tallinn kaugkohtuistung Liivalaia kohtumaja, avalik koht RESOLUTSIOON
3. Vabastada Anželika Veits karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 09.09.
4. a ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Anželika Veits katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada Anželika Veitsi suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) kohustada hüvitama igakuiselt kuriteoga tekitatud kahju vähemalt 300 € (kolmsada eurot) ja esitada kriminaalhooldusametnikule sellekohased maksekorraldused; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;
7. Anželika Veitsile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. Anželika Veits vabastada määruse jõustumisel.
9. KrMS § 180 alusel mõista Anželika Veitsilt välja menetluskuluna osaliselt tasu õigusabi osutamise eest summas 72 € (seitsekümmend kaks eurot), mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB, EE932200221023778606 Swedbank või EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 2800049777 ja selgitusse: „Anželika Veits, kohtuasi nr 1-07-5502, kaitsjatasu”. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.
10. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskulu – määratud kaitsja sõidukulud 60 € (kuuskümmend eurot) - riigi kanda. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja Anželika Veitsile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 18.04.
11. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Anželika Veitsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 3 Harju Maakohtu 12.01.
12. a kohtuotsusega tunnistati Anželika Veits süüdi KarS § 114 p 6 - § 25 lg 2 ja § 22 lg 3; § 209 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1 alusel 8-aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 13.09.
13. a ja lõpp on 09.09.
14. a. Anželika Veitsi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et karistuse kandmise ajal on tegelenud järgmiste taasühiskonnastavate tegevustega: Harku ja Murru Vanglas: 11.10.2010-19.12.2013 töötas AS Xxxx; 28.03.2011-15.09.2011 eesti keele B1 taseme kursused; lõpetas kursuse õpetaja poolt korraldatud eksamiga (76,6%); 11.09.2011 eesti keele B1 taseme eksam - ei sooritanud eksamit (31 punkti). 27.09.2013-06.12.2013 „Sotsiaalsete oskuste treening“ - programm läbitud, sai tunnistuse. Kinnipeetav on analüüsivõimeline, esialgu oli osalus tagasihoidlik, järjest muutus aktiivsemaks, jagas grupiga oma kogemusi. Kodutööd olid alati tehtud. Vanglas: 26.03.2014-23.01.2015 töötas väljaspool avavanglat ettevõttes AS Xxxx. 26.02.2015-10.07.2016 töötas väljaspool avavanglat ettevõttes OÜ Xxxx. Alates 15.08.2016 töötab väljaspool avavanglat ettevõttes XxxxOÜ. Kinnipeetav on paigutatud Harku ja Murru avavanglasse alates 19.12.
15. Kinnipeetav on paigutatud Vangla Xxxxüksuse avavanglasse 25.03.
16. Xxxxüksuse avavanglas viibimise ajal on kinnipeetav käinud korduvalt lühiajalistel väljasõitudel oma lähedaste juures. Väljasõidud on möödunud probleemideta ning täitnud oma eesmärgid. Kinnipeetav on väga rahul sellega, et saab käia oma lähedaste juures väljaspool avavanglat ning teeb kõik endast oleneva, et tema käitumisest tingituna ei tekiks probleeme, mille tõttu ei antaks kinnipeetavale luba lühiajalistel väljasõitudel käimiseks. K-raha andmetel 23.03.2017 seisuga on isikul tasumata rahalisi nõudeid 83063,91 € ulatuses ja vabanemisfondis on 1410 €. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Anželika Veitsi kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, kinnipeetaval on vabanemisjärgselt olemas elu- ja töökoht ning toetav sotsiaalne võrgustik. et Anželika Veits taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta Anželika Veitsi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Käesolevat karistust kannab Anželika Veits raskete isikuvastaste kuritegudele kaasaaitamises ja teiste isikute vara vastu toime pandud kuritegude eest, millised on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil. Vangla iseloomustusest nähtuvalt omab Anželika Veits suuri tasumata rahalisi nõudeid. Kaitsja taotles kohtuistungil Anželika Veitsi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, kuna kinnipeetav kannab oma esimest kriminaalkaristust ning vabaduses on tal täidetud kõik tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Kinnipeetav kahetseb tehtut. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Anželika Veitsi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 1-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib
17. korda. Isik kannab karistust tapmiskatsele kaasaaitamise ja kelmuse eest. Tema kuriteod olid ettekavatsetud ja kuriteo toimepanemise soodusteguriks oli mõjutatavus kuriteokaaslase poolt. Vanglamaterjalide kohaselt Anželika Veits vanglas töötab, läbis riigikeel kursuse ja osales sotsiaalprogrammides. A. Veitsil kuriteo iseloomust lähtuvalt on kohati puudulik 4 probleemilahendamise oskus. Ta on olnud ema poolt mõjutatav oma otsuste tegemisel, sh kuriteo sooritamise otsuse tegemisel. Ta keskendus kuriteo sooritamisel enda jaoks headele tulemustele, arvestamata võimalikke negatiivseid tagajärgi. Vangistuses on seadunud endale vabanemise eesmärgiks elada seadusekuulekalt, saab aru, et seadusekuulekat elu toetab korralik töö ning seadusekuulekad suhted. Oma sõnade kohaselt saab aru, et võib olla ema poolt mõjutatav ka tulevikus ning selles osas pidavat lähedased kinnipeetavat tulevikus aitama - ehk aitama vältida ema mõjuvõimu kinnipeetava üle. A. Veits pani kelmused toime mitme aasta jooksul, see võib viidata mõningastele kriminaalsetele hoiakutele. Tehtud kuriteost lähtuvalt võib väita, et isik pani toime raske grupiviisilise ja planeeritud kuriteo isikliku kasu saamise eesmärgil. Ametnikega teeb ta vanglas koostööd, suhtlemisel viisakas, distsipliiniga probleeme ei ole. Iseloomult pigem tagasihoidlik ja rahulik, kuid mõjutatav tugevama iseloomuga tema jaoks oluliste inimeste poolt. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. A. Veits on 1-korral kriminaalkorras karistatud ja viibib
18. korda vanglas. Vanglas riskihindamise tulemusel on Anželika Veitsil uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 9 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 6 %, mis on madalad näitajad. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – ligi 7 aastat on pannud Anželika Veitsi mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus arvestab, et Anželika Veitsi ei ole vanglas distsiplinaarkorras karistatud, ta kahetseb oma tegu ja püüab edaspidi elada seaduskuulekat elu. Ta sooviks tööd otsida, et vabaduses hakata tasuma oma rahalisi võlgnevusi. Anželika Veitsil on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht ning toetavad lähedased. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Anželika Veitsi tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Anželika Veitsile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka Anželika Veits, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus jätab määratud kaitsja tasust osa – sõidukulud Paidest ja tagasi 60 € ulatuses riigi kanda. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/