Obsah (7)

§ 1056§ 1043§ 1045§ 2§ 6§ 1057§ 113

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-14838 Määruse tegemise aeg ja koht 5. mai 2017, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Liis Arrak, Krista Kirspuu Tsiviilasi Elisa Eesti

§ 1056lg 2 kohaselt on suurema ohu allikas.

Hagejal nõudis kostjalt sidekaabli parandamisega kantud kulutuste hüvitamist

§ 1056

lg 1 alusel või alternatiivselt

§ 1043

lg 1 ja §

§ 1045lg 1 p 5 alusel.

1. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid sidekaabli temale kuuluvuse kohta. Kostja ei ole seoses kännu väljajuurimisega mingeid nõudeid rikkunud ning ei vastuta kahju tekkimise eest. Kuivõrd kostja ei tegutsenud sidekaabli kaitsevööndis, oli puu juurimine lubatud ning kostja ei pidanud ka ette nägema sidekaabli purunemist. Kaablitorul puudus märgistus, milline oleks hoiatanud kaabli asukohast. Kui kaabli omanik ja valdaja oleksid oma tehnovõrku nõuetekohaselt rajanud ja hooldanud, ei oleks väljaspool kaitsevööndit tegutsedes saanud maakaablit puruks tõmmata. Tallinna linna kaevetööde eeskirja § 5 lg 3 kohaselt tuleb kaevetööde projektdokumentatsiooni koostamisel näha ette abinõud puujuurte kahjuliku mõju vältimiseks tehnovõrkudele. Kaabli paigaldaja pidi ette nägema, et puujuured võivad hakata kaablit kahjustama ning pidi selle vältimiseks võtma kasutusele abinõud.
2. Harju Maakohus rahuldas 13.03.2017 otsusega hagiavalduse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 931,32 eurot ning viivised summas 14,45 eurot, kokku 945,77 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 175 eurot ja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et 12.07.2016 lõhkus kostja ehitustööde (kännu ekskavaatoriga väljatõmbamine) käigus aadressil Trummi tn 22a, Tallinn sidetrassi, mille sees oli sidekaabel; sideehitis oli tähistamata; puu juur oli sideehitise alt läbi kasvanud; sideehitis sai kahjustada kännu väljatõmbamise tulemusena; kostja ei teostanud ehitustöid sideehitise kaitsevööndis; sideehitise kaugus tegevustsoonist oli ligikaudu 1,8 meetrit; parandustööd maksid 931,32 eurot; hageja esitas kostjale 25.07.2016 kahjunõude summas 931,32 eurot, mis on kostja poolt tasumata; hageja on tööde teostajale arve tasunud. Kohus asus seisukohale, et hageja on tõendanud, et hageja on Trummi tn 22a, Tallinn asuva kinnistu juures paiknevas kaablikanalisatsioonis oleva sidetrassi omanik. Kohus leidis, et kostja vastutab kahju tekitamise eest

§ 1056

lg 1 alusel, mille kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik.

§ 2

3 1056 lg 2 esimese lause järgi loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Ekskavaatorit saab pidada suurema ohu allikaks ja selle põhjustatud kahju tuleb lugeda selle käitamisest tulenevaks kahjuks eelkõige siis, kui kahju põhjustatakse ekskavaatori sihipärase kasutamisega. Ekskavaatorist lähtub iseloomulik risk eelkõige selle liikumisel, kuna seda ei ole võimalik viivitamata peatada, nt selle suure massi tõttu või selle mehhaanika juhtimisel, kuna seda ei ole võimalik teha piisava täpsusega, aga ka tehnilise defekti või juhi ebaõigete sõiduvõtete tõttu. Ekskavaatoriga kännu väljajuurimisele vahetult sidekaabli läheduses iseloomulikuks kõrgendatud ohuks võib

§ 1056lg 1 järgi olla see, et sellise tegevuse käigus kahjustatakse kaablikanalit.

Sellise mõjutuse tagajärjel võivad saada kahjustatud kännu vahetus läheduses olevad mistahes trassid või sidekaablid, olenemata asjaolust, kas need asuvad kaitsevööndi ulatuses või mitte. Seni, kuni kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kõik kännu väljajuurimisega kaasnevad kahjulikud mõjutused olid ette nähtavad ja hoolika tegutsemisega ära hoitavad, tuleb hea usu põhimõtte (TsÜS § 138,

§ 6

) järgi lugeda kännu väljajuurimist kui tegevust suurema ohu allikaks

§ 1056lg 2 järgi.

Hageja sidetrassi kahjustati ja sellest tulenev kahju tekkis ekskavaatori käitamisele iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel

§ 1056

lg 1 esimese lause mõttes, sest ekskavaatorit kui mootorsõidukit saab pidada suurema ohu allikaks

§ 1056

lg 2 esimese lause mõttes eelkõige seetõttu, et ekskavaatori mehhanismidega töötades ei ole võimalik kõikidel juhtudel vältida tööobjekti vahetus läheduses olevate esemete kahjustamist ning ohu realiseerumist ei ole võimalik ära hoida ka kõige hoolikama käitumisega. Praeguses asjas on hageja kahju tekkimise põhjuseks ekskavaatori kui suurema ohu allika käitamine.

§ 1057

p 3 järgi ei vastuta mootorsõiduki otsene valdaja käitamisel tekkinud kahju eest mh juhul, kui kahju põhjustas kannatanu tahtlik tegu. Viidatud sätte mõttes tuleb kannatanu tahtluse all mõista kannatanu tahtlust ennast kahjustada, sest üksnes sellisel juhul saab rääkida põhjusliku seose ahela katkemisest suurema ohu allika ohtliku mõju ja võimaliku kahju vahel (vt RKTKo nr 3-2-1-111-05, p 28). Praeguses asjas ei ole kostja toonud esile

§ 1057

p-des 1-5 sätestatud asjaolusid, mille alusel oleks kostja vastutus välistatud ning kahju ei põhjustanud hageja tahtlik tegu. Hea usu põhimõttest tulenevalt lasub suurema ohu allika valitsejal juhtudel, kus kahjustust saab lugeda konkreetse suurema ohu allika toime tüüpiliseks tagajärjeks, kohustus tõendada, et kahju põhjus oli muu kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumine. Kostja selleks, et teda ei loetaks suurema ohu allika valitsejaks, oleks pidanud esile tooma ja tõendama, et kõik kännu väljajuurimise kahjulikud tagajärjed olid ette nähtavad ning hoolika käitumisega ära hoitavad. Kostja seda teinud ei ole. Kostja tuginemine asjaolule, et kuna kostja ei tegutsenud sidekaabli kaitsevööndis, oli puu juurimine lubatud ning kostja ei pidanud ka ette nägema sidekaabli purunemist, eeltoodu alla ei kvalifitseeru.

§ 1056

kohaldub üldsättena kõikidel suurema ohu allika valitseja riskivastutuse juhtudel (RKTKo nr 3-2-127-07, p 10). Seega vastutab kostja käesolevas asjas suurema ohu allika valitsejana

§ 1056lg 1 alusel hagejale tekkinud kahju eest sõltumata sellest, kas ta rikkus Eh

S §-st 8 tulenevat kohustust või mitte või kas ta tegi seda süüliselt. Hagejale kuuluva sidetrassi parandamisega seoses kandis hageja kulusid summas 931,32 eurot. Seega on käesolevas asja kahju suuruseks 931,32 eurot. Perioodi 25.07.2016-03.10.2016 eest kuulub

§ 113lg-s 1 sätestatud määras väljamõistmisele viivis 14,45 eurot.

4. 12.04.2017 esitas kostja Harju Maakohtu 13.03.2017 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagiavaldus 3 4 rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta kostja vastuväite, et hageja pidanuks paigaldama ja hooldama oma sidekaablit tulenevalt Tallinna Linnavolikogu 02.09.2004 määrusega nr 32 kinnitatud „Tallinna linna kaevetööde eeskirja“ § 5 lg-st 3, mille kohaselt tuleb kaevetööde projektdokumentatsiooni koostamisel ette näha abinõud puujuurte kahjuliku mõju vältimiseks tehnovõrkudele. Kostja ei pidanud eeldama, et kaabli omanik on rajanud kaabli ehitusnõudeid eirates ega hoolda oma tehnorajatist. Hageja on väitnud, et kaablid on paigaldatud 1999.a enne eeskirja vastuvõtmist, maakohus ei ole selle väite osas seisukohta võtnud. Hageja poolt 14.11.2016 esitatud materjalidest tulenevalt ei saanud olla tegemist 1999.a paigaldatud kaablitega, kuna tegemist on valguskaablitega, mis tähendab tänapäevast kaablit. Hageja poolt esitatud materjalidest tuleneb, et kaabel on paigaldatud 26.09.2006, mil see on üle vaadatud ja lubatud kasutusele võtta. Kostjal oli õigustatud ootus sellele, et hageja on oma kohustused täitnud nõuetekohaselt ja projekteerinud ja paigaldanud kaabli selliselt, et on välistatud puujuurte kahjulik mõju tehnovõrgule. Selline tegevusetus saab olla tahtlik, kuna hageja on teatanud, et ta ei peagi üldse eelnimetatud eeskirja järgima. Maakohus on jätnud käsitlemata ka kaitsevööndi tähtsuse. Kostjal oli õigustatud ootus, et igasugune tegutsemine väljaspool kaitsevööndit ei saa tekitada kahju kaitsevööndis asuvale sidetrassile. Seega esineb

§ 1056p 3 kirjeldatud vastutust välistav asjaolu.

Kostjale ei olnud kahju ettenähtav ning see oleks hageja poolt normikuuleka käitumise korral olnud ärahoitav. Lisaks on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et kaevetöid teostanud ekskavaator kuulus kostjale. Kostja ei ole seda kunagi väitnud. Ekskavaator teostas töid alltöövõtu korras. Ringkonnakohtu seisukoht

1. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda.
2. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, samuti ei ületa hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
3. TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu otsusest, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Samuti ei nähtu otsusest, et maakohus oleks tõendeid selgelt ebaõigesti hinnanud. Seega ei esine TsMS § 637 lõikes 2 1 sätestatud aluseid 4 5 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Ringkonnakohtu arvates on maakohus leidnud õigesti, et kostja vastutab käesolevas asjas suurema ohu allika valitsejana

§ 1056lg 1 alusel hagejale tekkinud kahju eest.

Samuti on maakohus leidnud põhjendatult, et praeguses asjas ei ole kostja toonud esile

§ 1057

p-des 1-5 sätestatud asjaolusid, mille alusel oleks kostja vastutus välistatud, ning et kahju ei põhjustanud hageja tahtlik tegu. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse menetlemiseks alust väited hageja väidetavate rikkumiste kohta sidekaabli paigaldamisel ja hooldamisel. Asjaolude kohaselt ei kahjustanud sidekaablit puu juur, vaid seda kahjustas puu juure (kännu) väljatõmbamine. Kaebuse menetlemiseks ei anna alust ka apellatsioonkaebuses märgitu, et ekskavaator ei kuulunud kostjale. Tegemist on uue väitega, mida kostja ei ole maakohtus esitanud ega apellatsioonkaebuses põhistanud, miks ta seda ei saanud esitada. Sellest tulenevalt ei saa kostja seda apellatsiooniastmes esitada ning ringkonnakohus jätab väite tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4).

1. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus ja selle lisad on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis puudub vajadus nende tagastamiseks.
2. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 168 lg 1). Kuna kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse ega edastada seda hagejale, siis puuduvad hagejal ringkonnakohtus menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu 5