) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused
lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 2 kohaselt hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hagimaterjalid on käesolevas tsiviilasjas kostjale Xxxx kätte toimetatud isiklikult postiga 22.03.2016 ja 23.01.2017 avaliku e-toimiku kaudu. Kostjale Xxxxon hagimaterjalid kätte toimetatud postiga 01.04.2016 ja 02.02.2017. Kohtu poolt antud tähtajaks ega ka hiljem kostjad vastanud ei ole. Kohus selgitab, et tulenevalt
lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, ja lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda.
lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 2 Kuivõrd hageja on palunud jätta menetluskulud kostjate kanda (tlk 4), kuid ei ole eraldiseisvalt välja toonud, millised on hageja menetluskulud, määrab kohus menetluskulud kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid.
lg 4 kohaselt hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks ka ühisvara jagamise nõue.
Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 4 sätestab, et mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 300 eurot. RLS 59 lg 14 kohaselt kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kohtule nähtub, et hageja on nõudelt tasunud riigilõivu 300 eurot ja määruskaebuse esitamiselt tasunud riigilõivu 50. Menetluskulud tuleb
Kohtule teadaolevalt kostjad menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjatel menetluskulud puuduvad.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.