1-11-8123/75

(6)Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 17.03.

1. Priit Ingeland andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik lk 168). 22.03.2017 esitas süüdimõistetu kohtule taotluse lisada kohtutoimikusse täiendavate dokumentidena tunnistuse programmi Equip läbimises kohta, Tallinna Vangla psühholoogi arvamuse kinnipeetavast, tunnistuse sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimise kohta, ristimistunnistuse, Tallinna Ehituskooli lõputunnistuse koos hinnetelehega ning Viru Vangla psühholoogi arvamuse kinnipeetavast. Kinnipidamisasutusest Priit Ingelandi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, töötanud majandustöödel koristajana, töötanud EVT komplekteerimistsehhis abitöölisena, omandanud kutsehariduse kivibetoonkonstruktsioonide ehituse erialal, läbinud sotsiaalprogrammi EQUIP, lõpetanud KTG 10 klaasi ja õpib praegu 11 klassis. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx. Tegemist on korteriga, mida üürib kinnipeetava ema koos kasuisaga, mõlemad on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks nimetatud aadressil. Samasisulise nõusoleku on andnud ka korteri omanik. Priit Ingeland lõpetas 9 klassi Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis, seejärel jätkas õpinguid Tallinna Kopli Ametikoolis kinnisvarahoolduse erialal,
2. klassi ei lõpetanud. Vanglas on omandanud kivi betoonkonstruktsioonide ehituse eriala ning õpib
3. klassis. Vabanedes soovib jätkata õpinguid xxx õhtukoolis, eesmärk on gümnaasium lõpetada kuldmedaliga ning jätkata õpinguid Tallinna Ülikoolis. Ametlik töökogemus puudub. Mitteametlikult on töötanud saemehena. Vabanemise korral on süüdimõistetul võimalik tööle asuda xxx. Ema on nõus poega vabanemisel toetama, ka kasuisa on nõus Priit Ingelandi vabanemise korral toetama. Rahalised nõuded isiku vastu puuduvad. Vabanemisfondis on xxx eurot. Lähivõrgustiku moodustavad ema, kasuisa, vanaema ja noorem vend, suhted on üksteist toetavad. Isaga on suhted minimaalsed. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust, on uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 34%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 38%. Arvestades ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise riske, Viru vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on süüdimõistetu Priit Ingeland vallaline, ülalpeetavaid ei ole. P. Ingelandil on noorem vend. Vestluses ema ja tema lähedase sõbraga selgus, et emapoolsete sugulaste ja sõpradega on Priit Ingelandil toetav side. Pärast vanglast vabanemist saab Priit Ingeland elama asuda aadressile xxx. Elamistingimused on head. Korterit üürib ema. Korteri omanik on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, samuti ema ja tema elukaaslane. Pärast vabanemist, vabade töökohtade olemasolul, on P. Ingelandil võimalik tööle asuda xxx. Tööandja on nõus võimaldama ka õppima asumist ja oskuste täiendamist. Vajadusel saavad P. Ingelandi oma elu sisseseadmisel abistada ema ja tema elukaaslane, kes töötavad pikka aega samal töökohal ja nende töötasud on stabiilsed. Vabaduses võib käitumist mõjutada süüdimõistetu alkoholilembus, samuti suhtluse jätkamine kriminaalkorras karistatud isikutega. Positiivsed asjaolud on erinevate erialade olemasolu (käsitöö, rahvusvaheline ettevõtlus) ja ehitusalased oskused, mis võimaldavad tööturul leida kinnipeetaval tööalast kindlustatust. Samuti aitab kaasa huvi õppimise vastu ja hea õpivõime ning vabaaja sihipärane kasutamine. Alates koolieast on P. Ingeland tegelenud jalgpalli, saalihoki ja laulmisega. Varasemalt kriminaalkorras karistamata. 2

(6)Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt 09.03.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Seega on kohtutel õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. P. Ingeland tunnistati süüdi Harju Maakohtu 27.01.2012 otsusega KarS § 114 lg 1 p 1, § 121, § 136 lg 1, § 266 lg 1 ja § 199 lg 2 p 7, 8 ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 12 aastat vangistust. Isik on kriminaalkorras karistatud esimest korda ning vanglas kannab karistust samuti esimest korda. Kuriteo toimepanemise soodusteguriks oli alkohol. Lisaks tuleb märkida, et P. Ingelandil võib alkoholijoobes olles olla probleeme oma emotsioonide kontrollimisega ning võimalik on ka agressiivne ja ettearvamatu käitumine. Tõsi, käesolev vangistus on kinnipeetaval esimene ning ta on sel ajal teinud pingutusi oma käitumise muutmiseks, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt järeldada veel ei saa. Ehk siis ohtu, et P. Ingeland vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. Kuna süüdlane kannab karistust I astme vägivaldse isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks kannatanu ning ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on P. Ingeland kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 34% ja 38%, mis on üsna kõrge retsidiivsusnäitaja. P. Ingelandi vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav P. Ingelandi puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eestoodust, on prokuratuur Priit Ingelandi vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele elektroonilise järelevalve alla vastu. Priit Ingeland selgitas, et tal on loodud kõik sotsiaalsed ja majanduslikud eeldused ennetähtsaegseks vabastamiseks. Ta pani teod toime noores vanuses ja nüüd kahetseb selles sügavalt ja taunib neid. Ta soovib viis lõpule õpinguid ja jätkata ülikoolis. Kaitsja selgitas, et isiku käitumine vanglas näitab, et isiku hoiakud on juba muutunud. Ta on piisavalt motiveeritud asuda elama vabadusse ja jätkama seadusekuuleka eluga. Isiku võimalused vabaduses on head, teda toetab perekond. Isik võib asuda ka tööle, mis ei takista õpingute jätkamist. Sellist suhtumist oma elusse tuleb ainult tervitada. See näitab, et karistuse 3

(6)eesmärgid on täidetud ja isiku edasine hoidmine vanglas ei ole põhjendatud. Elektrooniline valve on tõhus meede. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Priit Ingeland tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Priit Ingeland lõpetas 9 klassi Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis, seejärel jätkas õpinguid Tallinna Kopli Ametikoolis kinnisvarahoolduse erialal,

1. klassi ei lõpetanud. Vanglas on omandanud kivi betoonkonstruktsioonide ehituse eriala ning õpib
2. klassis. Vabanedes soovib jätkata õpinguid xxx õhtukoolis ning edasi Tallinna Ülikoolis. Ametlik töökogemus puudub. Mitteametlikult on töötanud saemehena. Vabanemise korral on süüdimõistetul võimalik tööle asuda xxx. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on varem kriminaalkorras karistamata. Vanglakaristust kannab esmakordselt. Käesolevat karistust kannab mõrva, vabaduse võtmise eest ilma seadusliku aluseta, omavolilise sissetungi ning kehalise väärkohtlemise eest. Kehtivaid väärteokaristusi süüdimõistetul käesoleval ajal pole. Kohus leiab, et süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteod viitavad asjaolule, et isik ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme.
3. koostatud kohtupsühhiaatrilise ja psühholoogilise akti kohaselt on Priit Ingelandile iseloomulik kalkus ja hoolimatus teiste inimeste tunnete suhtes, tugev ja püsiv vastutustundetu hoiak, sotsiaalsete normide, reeglite ja kohustuste eiramine ning madal agressiooni ja vägivalla vallandamise lävi. Tema poolt toime pandud teod hõlmavad mõrva ja muid mitmeepisoodilisi vägivaldseid tegusid, sealhulgas on isik toime pannud mõrva eaka kasuvanaisa suhtes, millele eelnes korduv valu tekitamine. Priit Ingeland on käitunud vanglas olles küll eeskujulikult, läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, asunud omandama keskharidust, osalenud tööhõives jpm, kuid tema käitumine vanglas ei kaalu üle toimepandud kuritegude raskust. Kohus tutvus Priit Ingelandi poolt 22.03.2017 esitatud täiendavate dokumentidega, mis olid järgmises: tunnistus programmi Equip läbimises kohta, Tallinna Vangla psühholoogi arvamus kinnipeetavast, tunnistus sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimise kohta, ristimistunnistus, Tallinna Ehituskooli lõputunnistus koos hinnetelehega ning Viru Vangla psühholoogi arvamus kinnipeetavast. Nimetatud dokumendid iseloomustavad süüdimõistetut küll positiivsest küljest, kuid kohtu arvates ei ole need määrava tähtsusega kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. 4

(6)Süüdimõistetul on kehtiv Isikutunnistus, mis kehtib kuni 18.06.2018. Vabanemise korral soovib Priit Ingeland elama asuda aadressile xxx. Elamistingimused on head. Korterit üürib ema. Korteri omanik on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, samuti ema ja tema elukaaslane. Pärast vabanemist, vabade töökohtade olemasolul on P. Ingelandil võimalik tööle asuda xxx. Tööandja on nõus võimaldama ka õppima asumist ja oskuste täiendamist. Vajadusel saavad P. Ingelandi oma elu sisseseadmisel abistada ema ja tema elukaaslane, kes töötavad pikka aega samal töökohal ja nende töötasud on stabiilsed. Kohus loeb positiivseks, et kinnipeetaval on vabanemise korral olemas toetav lähivõrgustik. Vähetähtis pole ka see, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht ja töökoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul Priit Ingelandi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on toime pannud vägvallakuritegusid, sealhulgas lähedase vanainimese mõrva, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (Priit Ingelandil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe põhjuseid, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 19.03.2023, ärakandmiseni on peaaeagu 5 aastat aega, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 4 kohaselt kaalub kohus ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel eeskätt toime pandud teo asjaolusid. Kohtutoimikus olevast kohtuotsusest nähtub, et isik pani toime mitmeepisoodilised kuriteod, neist raskem on mõrv eaka inimese suhtes, kelleks oli tema kasuvanaisa, seda julmal viisil. Kohus märgib, et tegemist ei ole üksiku kuriteoga. Isik on toime pandud ka muid vägivaldsed kuriteod KarS § 121 järgi. Kohtuotsuse pinnal on tuvastatav isiku kalduvus vägivallale. Kohus sedastab, et sel juhul on isiku puhul uue eriti vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise risk on väga suur. Varasemalt ei olnud pere ja õppeasutus isikule kaalukad asjaolud. Pere olemasolu ei takistanud raske kuriteo toimepanemist. Seega leiab kohus, et antud juhul ei ole pere ja töökoha omamine niivõrd kaalukad asjaolud, et otsustada isiku vabastamise kasuks. 5

(6)Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (lähedaste toetus, kindel elukoht ja töökoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Priit Ingelandi temale Harju Maakohtu 27.01.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6