1-16-8127 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-8127 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liik

§ 322

lg 3 kohaselt seisukoha kaitsja apellatsiooni kohta, milles palub jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Antud kaasuses tuvastati menetluse käigus kolm inimest, kes vaidlusaluses sündmuses ütlusi saavad anda, s.o tunnistajad ŽG, SM ja süüdistatav R. Kanavtšenko. Kannatanu oma ealistest iseärasustest tulenevalt ei saa toimunud sündmusest rääkida ega enda eest seista. Nende kolme inimese ütlustes on vastuolu löögi toimumise osas. Prokurör leiab, et kohus on väga põhjalikult kaalunud ja arusaadavalt motiveerinud kelle ütlusi ja millises ulatuses peab ta usaldusväärseks viidates samal ajal menetluse käigus kogutud tõenditele (Maardu Linnavalituse päringu vastused, karistusregistri õiendid, eelnevad kohtuotsused, eeluurimisel antud ütluste avaldamine usaldusväärsuse kontrolliks jm kirjalikud materjalid, mida kohtumenetluses uuriti), mis ei kajasta kuriteo tehiolusid, kuid võimaldab teha olulisi järeldusi nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta. Seega on kohtu sisemise veendumuse kujunemine kohtuotsuse lugejale üheselt arusaadav. 2

§ 62

p 4 kohaselt kuuluvad tõendamiseseme asjaolude hulka ka kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed. Need ei ole olulised ainult karistuse mõistmisel, vaid tihtipeale võimaldavad ka selgitada millised iseloomujooned süüdistataval on, kas ja mil määral mõjutavad need tema käitumist, sh pingeolukorras ning sellest tulenevalt, kui suur on objektiivne võimalus, et isik on toime pannud temale inkrimineeritud kuriteo. Seega on kohtu poolt R. Kanavtšenkot iseloomustavatele andmetele tuginemine oluline ütluste usaldusväärsuse hindamisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

1. Kohtukolleegium, tutvunud arutatava kriminaalasja materjalidega ja kaitsja apellatsiooni väidetega ning prokuröri vastuväidetega apellatsioonile, leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Maakohtu otsusest nähtub, et R. Kanavtšenko süüditunnistamisel tegi maakohus kindlaks, et tegu, mille toimepanemises süüdistatavat süüdistati, on toime pandud, selle teo pani toime süüdistatav ja see tegu sisaldab kuriteokoosseisu, mis on ette nähtud KarS § 121 lg 2 p-s
2. Samuti tuvastas kohus, et puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud ja süüdistatav on selle kuriteo toimepanemises süüdi. Eeltoodu tõttu on R. Kanavtšenko süüditunnistamiseni viinud mõttekäigu kujunemine kohtuotsuse pinnalt jälgitav. Kaitsja apellatsioonis korratakse valdavas osas samu väiteid, mida süüdistatav ja kaitsja esitasid juba maakohtu istungil peetud kohtuvaidluses, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata uusi tõenduslikke ega õiguslikke küsimusi. Kaitsja väidetele on maakohtu otsuses piisava põhjalikkusega vastatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Kohtukolleegium leiab, et nii apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks ega õiguslike järelmite muutmiseks. Kohtukolleegium, nõustudes apelleeritud kohtuotsuse motiivide ja järeldustega, ei pea vajalikuks neid korrata. Kohtukolleegium tugineb siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemale seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-113-13,
5. aprilli
6. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11 ja
7. detsembri
8. a otsus asjas nr 3-1-1-92-11). Vastuseks apellatsiooni etteheitele, et kohus on süüdistatava R. Kanavtšenko ja tunnistaja SM ütlused põhjendamatult kõrvale jätnud ja rajanud süüdimõistva kohtuotsuse vaid tunnistaja ŽG valeütlustele, märgib kohtukolleegium, et see on küsimus süüdistatava ja tunnistajate ütluste usaldusväärsusest. Eesti kriminaalmenetlusõigus lähtub tõendite vaba hindamise põhimõttest, millele osutab

§ 61

ja mille kohaselt pole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsuses nr 3-1-1-19-05 ja
3. septembri
4. a otsuses 3-1-1-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Arutatavas kriminaalasjas on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus on tõendeid hinnates seda põhimõtet järginud, sest kohtuotsusest nähtub selgesti, millise kaalu ja miks, on kohus ühele või 3

§ 7

lg-s 3 sätestatuga kõrvaldamata kahtluse põhjendatult süüdistatava kasuks ja leidnud, et löömise tagajärjel kannatanu MK-le tervisekahjustuse tekitamine ei ole tõendamist leidnud. Kohtukolleegium ei nõustu apellatsiooni paljasõnalise väitega, et kohus on tõendeid vääralt hinnanud ning on jätnud süüdistatava süüd puudutavad kahtlused kõrvaldamata. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et maakohus on piisava põhjalikkusega uurinud kõiki talle esitatud tõendeid ja tõlgendanud kõrvaldamata kahtluse süüdistatava kasuks. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium kaitsja apellatsiooni väitega, et R. Kanavtšenko tuleb talle esitatud süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi süü tõendamatuse tõttu õigeks mõista. 6. Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel.

§ 175

lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 180

lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Kaitsja advokaat K. Nersesjan esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses koos käibemaksuga kokku 120 eurot. Taotluse kohaselt hõlmab kaitsja tasu maakohtu otsusega tutvumist ja apellatsiooni koostamist kokku 5 pooltunni ulatuses. Kohtukolleegiumi hinnangul on tasu hüvitamine selles ulatuses põhjendatud. Kohtukolleegium rahuldab

§ 189lg 4 alusel määratud kaitsjale advokaat K.

Nersesjanile tasu väljamaksmise pabertaotluse pealdisena ja määrab talle välja maksta 5 pooltunni eest 120 eurot, sealhulgas käibemaks 20 eurot.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. 4

§ 337lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 7.

detsembri 2016 kohtuotsuse R. Kanavtšenko suhtes muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5