Tsiviilasi nr 2-13-31214 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-13-31214 Määruse tegemise aeg ja koht 21.12.2016.a, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Imb

) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.

1. Asja materjalidest nähtub, et hageja soov on saada uuringu vastust, milles tuvastatakse suhkrutõve tekke aeg ja põhjused (mis nähtub 09.04.2014.a hagiavaldusest (I kd, tl 111) ning mida hageja on selgelt väljendanud mh maakohtus toimunud kohtuistungil (I kd, tl 122)). Maakohus tuvastas, et poolte vahel ei olnud sõlmitud kokkulepet, et kostja teostab uuringu, mille vastus peab sisaldama suhkruhaiguse tekke aja ja põhjused ning koostab ja esitab vastuse hagejale. Ringkonnakohus leiab, et apellant ei ole ka apellatsioonkaebuses toonud esile selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus maakohtust erinevalt jõuda järeldusele, et pooled leppisid kokku, et kostja teostab just sellise uuringu, mille tulemusel antakse hagejale vastus, millal tekkis hagejal suhkruhaigus ning mis põhjustel. Hageja on apellatsioonkaebuses väitnud vaid seda, et tema soov oli saada eeltoodud konkreetse sisuga uuringu vastust, mitte et pooltel oli sellesisuline kokkulepe. Seega isegi kui eeldada, et on tõendatud, et hageja soovis (nii telefonitsi kui ka kirjalikult) saada aega uuringule seoses suhkruhaiguse tekke aja määramise ja põhjuste tuvastamisega, et talle tehti ekspertiis ning et talle ei esitatud soovitud vastust (apellatsioonkaebuses toodud faktilised asjaolud), ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Hageja soov mingi konkreetse sisuga uuringu vastust saada ei tähenda seda, et kostjal on tekkinud sellele vastav kohustus. Samuti ei tähenda asjaolu, et hagejal teostati mingi ekspertiis, et kostjal tekkis kohustus anda hageja soovitud uuringu vastus. Selleks, et kostjal selline kohustus oleks, oleks ka kostja pidanud andma enda nõustumuse selleks. Hageja soov ei ole saada suvalist uuringu vastust, vaid vastus spetsiifiliselt just suhkruhaiguse aja ja põhjuste kohta. Asjaolusid, millest saaks järeldada, et EKEI-l oli selline kohustus, hageja aga kohtu ette toonud ei ole.
2. Samuti soovis hageja saada mittevaralise kahju eest hüvitist kohtu poolt määratud õiglases ulatuses (I kd, tl 113; II kd, tl 63). Nii nagu maakohus viitas, eeldab lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamise nõue, et kohustus oleks olnud suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning kostja oleks aru saanud või oleks pidanud aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju (VÕS § 134 lg 1). Hageja on apellatsioonkaebuses märkinud üksnes, et raisati tema aega, tekitati talle ebameeldivusi ja valu. Selliseid asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et kaebus kuuluks mittevaralise kahju 4

§ 162

lg 1) ning maakohtu otsus jääb muutmata, ei oleks alust muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Hageja ei ole toonud esile ka asjaolusid, mille alusel kuuluks menetluskulude jaotus muutmisele. See, kas vastaspoole lepingulise esindaja kulud olid põhjendatud ja vajalikud mh asja keerukust arvestades (sh esindaja olemasolu kui selline ja mitme esindaja vajadus), kuulub hindamisele juba menetluskulude kindlaksmääramisel. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Seega on asjakohatud ka apellandi väited, et talle pole edastatud määrust menetluskulude kohta. Hageja on ette heitnud ka seda, et talle pole edastatud menetluskulude nimekirjas olevad dokumente.

§ 176

lg 6 lause 2 kohaselt ei pea kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kohus hindab menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust eelkõige toimiku pinnalt. Kui toimikust nähtub lepingulise esindaja olemasolu, ei ole tavapäraselt alust ka menetluskulusid tõendavaid dokumente nõuda. Asjaolu, et hageja on saanud käesolevas asjas menetlusabi, ei ole samuti alus, et muuta menetluskulude jaotust. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebuse menetlusse võtmisest keelduda, kuna kaebust ei saa hageja toodud asjaolude alusel rahuldada.

1. Hageja on maakohtule ette heitnud ka menetluse pikkust. Menetluse kestvus ei saa aga samuti olla alus, et maakohtu otsus tühistada. Asjakohatud on etteheited ka seoses 11.10.2016.a istungiga, kuna hageja väidetest ei saa järeldada, et maakohtu otsus kuuluks nendest tulenevalt tühistamisele. 11.10.2016.a istungi protokolli on hageja kätte saanud. Hageja ei ole väljendanud, kas protokollis oli midagi valesti ega seda, et protokolli muutmise korral tuleks teha asjas teistsugune otsus.
2. Kooskõlas

§ 637

lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel AL apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus märgib, et on hinnanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel kõiki apellatsioonkaebuses esitatud apellandi väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu apellatsioonkaebuse puhul ei toimetata seda teisele poolele kätte. Käesoleval juhul ei ole apellandi õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega kaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas kõikidele apellandi väidetele. Ringkonnakohus koostas apellandile sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Apellandile on tagatud ka kaebeõigus. 10. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Vastavalt

§ 177

lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus

§-s 177 sätestatud korras. Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt) 5