KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 2. mai 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-917 Haldusasi L.M. kaebus Keila Linnavolikogu 28.03.2017 otsusele nr

). Positsioonid, mis jäävad ehituskeeluvööndisse, ei vasta Keskkonnaameti poolt lubatule. Lisaks on õigustühine linnavolikogu otsuse punktides 4 ja 5 nimetatud võlaõiguslik leping. Detailplaneering on tekitanud Keila linnas üldrahvalikku vastuseisu ja pahameelt. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kaebus tuleb tagastada, kuna asja lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. HKMS § 4 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, kui seadusega ei nähta ette teistsugust menetluskorda. Suhted, mis tekivad kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse organi vahel, on olemuselt omavalitsuse organisisesed vaidlused ega ole lahendatavad halduskohtumenetluse korras.
2. Planeerimisseaduse (PlanS) § 141 kohaselt on igal isikul õigus planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus avaliku huviga või kui selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-74-08 selgitanud, et kohaliku omavalitsuse volikogu liige ei ole iga suvaline isik PlanS § 26 lg 1 tähenduses (p 12). Ta on asja otsustanud organi liige, seega samuti asja otsustajate hulgas. Tal on laiemad võimalused otsustusprotsessi sekkuda kui üldsuse esindajatel. Volikogu liige võib volikogu otsuse vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub tema subjektiivseid õigusi. Kaebaja on vaidlustanud Keila Linnavolikogu, mille liikmeks ta vaidlustatud otsuse tegemise ajal oli, detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhjusel, et otsus võeti vastu õigusvastase haldusmenetluse tulemusena (

-s sätesatut jämedalt rikkudes), eirati Keskkonnaameti poolt planeeringule seatud nõudeid ning linnale võeti õigusvastaselt rahaline kohustus. Seega on kaebaja esitanud populaarkaebuse avalikes huvides, mida kaebaja praeguses asjas esitada ei saa. 5. Kohus on seisukohal, et kohaliku omavalitsuse kollegiaalse organi (kohaliku omavalitsuse volikogu) liikmel puudub õigus vaidlustada halduskohtus detailplaneeringu kehtestamise otsust, mis teda isiklikult otseselt ei puuduta ning mille hääletamiselt ta end

§ 17lg 5 alusel taandanud ei ole.

Vallavolikogu liikme erimeelsused kohalikule omavalitsusele seadusega pandud ülesannete kohase täitmise üle tulnuks lahendada

-s sätestatud alustel. Kuigi PlanS § 141 võimaldab igal isikul planeeringu kehtestamise otsust vaidlustada ka avaliku huvi kaitseks, ei saa pidada seaduse mõttega kooskõlas olevaks olukorda, kus planeeringu kehtestamise otsust saab kohtus avaliku huvi kaitsmise eesmärgil vaidlustada ka planeeringu kehtestaja koosseisus olnud isik. 6. Esitades kaebuse avalike huvide kaitseks, tegutses kaebaja

§-st 17 lähtuvalt.

§ 17

lg 2 kohaselt juhindub volikogu liige seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest. Neid huve saab volikogu liige kaitsta hääletamise teel volikogu pädevuses olevate küsimuste otsustamisel.

§ 16

lg 1 kohaselt valitakse volikogu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Seega määravad valimised erinevate huvigruppide esindatuse volikogus. Sellisest esindatusest tulenevate, volikogu teatud liikmete huvidele mittevastavate otsuste ümbervaatamisega sekkuks kohus lubamatult kohaliku omavalitsuse kui valla/linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigusesse, võimesse ja kohustusse seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu vastavalt valimistulemustega determineeritud huvigruppide esindatusele.

1. HKMS ei võimalda isikute esindatust üheaegselt nii kaebaja kui ka vastustaja poolel. Kaebaja L.M. on kohtus formaalselt esindatud ka vastustaja poolel, sest asja materjalidest nähtuvalt ei ole ta end hääletamisest taandanud. Seega saab käesolevat vaidlust pidada haldusorgani sisesuhetest tekkinud vaidluseks (nn organitüli). Selline vaidlus ei kuulu lahendamisele halduskohtus, vaid tuleb üldjuhul lahendada kohases haldusmenetluses. Kui vaidlus ei puuduta linnavolikogu liikme isiklikke huve ja subjektiivseid õigusi, vaid erinevate avalike huvide arvestamist volikogu otsuste tegemisel, ei ole vaidluse lahendamine halduskohtus kehtiva seaduse kohaselt võimalik.
2. Asjaolu, et kaebaja hääletas detailplaneeringu kehtestamise otsustuse tegemisel vastu, ei muuda halduskohtu pädevust esitatud kaebuse osas. Otsuse vastuvõtmisele vastu hääletamise tõttu ei muutu sisesuhtest tekkinud vaidluse iseloom. 2
3. Avaliku võimu organi sisemist vaidlusküsimust olnuks kaebajal võimalik lahendada linnavolikogu tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Kui kaebaja leidis, et volikogu tegevus ei olnud kooskõlas seadusega, saanuks ta pöörduda taotlusega maavanema poole, et maavanem teostaks kohaliku omavalitsuse tegevuse üle järelevalvet seadusega sätestatud korras (

§ 66lg l, Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 84 p 10 ja § 85).

Arvestades maavanema pädevuse piire (VVS § 85), on kaebajal veel võimalik vastava taotlusega maavanema poole pöörduda.

1. Seega tagastab kohus L.M. kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kuna eeltoodust tulenevalt ei osutu kaebaja õiguste kaitse praeguses haldusasjas esialgset õiguskaitset kohaldamata oluliselt raskendatuks, puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Seega jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3).
2. Tasutud riigilõiv asjas tagastatakse vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le
3. Toimikust ilmneb, et, et kaebuse eest on riigilõivu tasutud 15 eurot. Kohus on riigilõivu laekumist templiga maksekorraldusel kinnitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ragne Piir 3