1-13-11638/176

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. mail 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-11638 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Vaentina Michelson-Ipbüker Asja läbivaatamise kuupäev 03.05.2017 avalikul videokohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Juri Tšernavski suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu Juri Tšernavski, isikukood 38109033710, viibib Viru Vanglas RESOLUTSIOON Kohus juhindudes KarS § 871 ja KrMS § 426¹, § 432, määras: Jätta Juri Tšernavski suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 13.04.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Tšernavski suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Juri Tšernavski on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 06.05.2015 otsusega KarS § 255 lg 1, § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning karistatud § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel vangistusega 5 aastat 2 kuud 27 päeva. Karistuse kandmise algus 20.03.2012 ja lõpp 16.06.
2. Kinnipidamisasutuses Juri Tšernavski kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust-alkoholi tarbimise eest lühiajalisel väljasõidul ja mobiiltelefoni kasutamise eest lühiajalisel väljasõidul. Kinnipeetav on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammides Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviisitreening, osalenud majapidamistöödel koristajana, läbinud riigikeele A1 taseme õppe ja osalenud riigikeele A2 taseme õppes, töötanud AS Eesti Vanglatööstuse pesumajas abitöölisena, olnud töötukassas arvel tööotsijana, töötanud väljaspool vanglat xxx AS-s ja xxx OÜ-s. Kinnipeetav ei soovinud tingimisi enne tähtaega vabaneda, mistõttu ei esitanud ka vabanemisjärgse elukoha andmeid. 1 Rahvastikuregistri andmetel omab sissekirjutust xx linna. xxx kaudu võimalik taotleda munitsipaaleluruumi. Samuti on võimalik kasutada varjupaigateenust, mida võimaldab xxx. Omab keskeriharidust ning maaler-krohvija eriala. Riigikeele oskus vastab A1 tasemele. Enne vangistust tegi enda sõnul juhutöid. Erialaselt töötanud 1 aasta. Omab vähest ametliku töö kogemust. Sissetulekuks vabaduses olid juhutööd ning elukaaslase emapalk ja lastetoetused Vabanemisjärgne töökoht puudub. Isik on toime pannud vägivaldseid kuritegusid rahalise kasu saamise eesmärgil, mistõttu võib olla teistele ohtlik. Käesolev kuritegu on samuti toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. K-Raha andmetel on 17.03.2017 seisuga täitmata võlanõudeid 2995,65 euro ulatuses, vabanemisfondi hoiustatud xxx eurot. Kinnipeetava lähedasteks on vanaema, onu ja noorem vend. Ülejäänute lähedaste kohta andmed puuduvad. Omavahel suheldakse telefonitsi ja lühiajaliste väljasõitude teel. Elukaaslasel on ühiseid lapsi kinnipeetavaga 2, ametlikult isik isaks ei ole registreeritud. Kinnipeetava sõnul elukaaslasega ei suhtle, kuid vabanemisel on soov saada osa laste elust. Laste ema ei luba isikul lastega suhelda. Isik on kasutanud oma elukaaslase suhtes vägivalda. Enda sõnul ei ole ta mõjutatav, kõik kuriteod sooritanud vabast tahtest. Kinnipeetav tunnistab, et alkohol mõjutab tema käitumist agressiivsemaks, kuid ei tunnista alkoholiga seoses probleemi. Kerges alkoholijoobes on kasutanud füüsilist vägivalda nii enda elukaaslase kui ka politseiametniku suhtes. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoos F12.21 ( kannabinoidide tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired). Kinnipeetav sõltuvust ei tunnista. Kanepi tarvitamine toimus ammu. Enda sõnul teadvustab narkootikumide kahjulikkust. Kahel korral kriminaalkorras karistatud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja selle ebaseadusliku sisse- ja väljaveo eest. Meditsiiniosakonna andmetel põeb kroonilist haigust. Varasemalt oli määratud xxx. Samas asjas ei soovi enda xxx, kuid soovib seda taotleda seoses enda xxx. Toime pandud korduvad kuriteod viitavad kuritegelikele hoiakutele. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on määratud kolmel korral. Katseajad kulgesid mitterahuldavalt, kuna pani igal katseajal toime uue kuriteo. Korduvkaristatus näitab ilmekalt seda, et oma varasematest karistustest ei ole kinnipeetav teinud mingeid järeldusi ja jätkanud kuritegude toimepanemist. Üldise korduva kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 34%. Vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 61%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, vangla toetab kinnipeetav Juri Tšernavski kinnipidamisjärgset käitumiskontrolli. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ei ole Juri Tšernavski esitanud andmeid oma lähedaste kohta. Seega ühendust võtta kriminaalhooldusametnikul kellegagi toetavast sotsiaalvõrgustikust ei olnud võimalik. Rahvastikuregistri andmetel kinnipeetava ema on surnud, isik on vallaline, suhete alla on märgitud isa. Kriminaalhoolduse infosüsteemi andmetel on süüdimõistetul lähedastest vanaema, onu ja vend. Juri Tšernavski on toime pannud kuriteod grupis, seega on tema suhtlusringis kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetav ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega nõus ning ei soovinud esitada oma vabanemisjärgse elukoha andmeid. Rahvastikuregistri andmetel on ta registreeritud aadressil xxx. Kinnipeetav ei soovinud avaldada vabanemisjärgse töökoha andmeid. Juri Tšernavskit on kriminaalhoolduse järelevalve alla määratud kolmel korral. Kriminaalhooldusametnike ettekannetest nähtub, et katseajad kulgesid mitterahuldavalt - Juri Tšernavski pani igal katseajal toime uue kuriteo. Prokurör oli seisukohal, et kuna isikul puudub kindel elukoht, ei ole käitumiskontrolli kohaldamine võimalik. Juri Tšernavski selgitas kohtuistungil selgitas, et ta lahkus Eestist esimesel võimalusel. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et Juri Tšernavski suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. 2 KrMS § 4261 teine lause sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. KarS § 871 lg 1 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871 lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud karistusseadustiku
3. peatüki 1., 2.,
4. ja
5. jaos,
6. peatüki
7. jaos või
8. peatüki
9. ja
10. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Juri Tšernavski on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 06.05.2015 otsusega KarS § 255 lg 1, § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning karistatud § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 kohaldamisega vangistusega 5 aastat 2 kuud 27 päeva. Karistuse kandmise algus 20.03.2012 ja lõpp 16.06.
11. Karistusandmetest nähtub, et isik on viimase kohtuotsusega karistatud tahtliku kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 aastat. Enne käesolevat otsust oli isik süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 07.09.2012 otsusega KarS § § 392 lg 1; § 184 lg 1 järgi ja karistatud vangistusega 4 aastat 6 kuud. Seega on Juri Tšernavski isik, kelle puhul on täidetud KarS § 871 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud eeltingimused. Kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Samuti süüdimõistetu elutingimusi ja asjaolusid, kas isik võib toime panna uusi kuritegusid. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki Juri Tšernavski isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammides Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviisitreening, osalenud majapidamistöödel koristajana, läbinud riigikeele A1 taseme õppe ja osalenud riigikeele A2 taseme õppes, töötanud AS Eesti Vanglatööstuse pesumajas abitöölisena, olnud töötukassas arvel tööotsijana, töötanud väljaspool vanglat xxx AS-s ja xxxOÜ-s. Juri Tšernavskil on 4 kehtivat kriminaalkaristust. Hetkel kannab vanglakaristust kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab isik narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseadusliku sisse- ja väljaveo eest grupis. Kuritegu on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil. Varem on isikut 3 karistatud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, kehalise väärkohtlemise eest, võimuesindaja laimamise ja solvamise eest, omavolilise sissetungi ja lahkumisnõude täitmata jätmise eest, varguste eestavaliku korra raske rikkumise eest. Kehtivaid väärteokaristusi Juri Tšernavskil ei ole. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et Juri Tšernavski puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses õppinud riigikeelt ning läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja Agressiivsuse asendamise treeningu. Vabanemisjärgne elukoht isikul puudub. Samuti puudub kinnipeetaval vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. Kohus leiab, et arvestades Juri Tšernavski varasemat eluviisi ja toimepandud kuritegusid, pole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine isiku suhtes otstarbekas. Isik on olnud korduvalt määratud kriminaalhooldusele, kuid kõik need on ebaõnnestunud. Kinnipeetav on jätkanud süütegude toimepanemist. Samuti arvestab kohus asjaolu, et süüdimõistetul puudub kindel elukoht, mis on kontrollnõudena KarS § 75 lg 1 mõistes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üheks eelduseks. Seega ei esine Juri Tšernavski puhul KarS § 871 lg 1 p 1 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid. Eeltoodust lähtudes jätab kohus Juri kohaldamata. Tšernavski suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli /digitaalselt allkirjastatud/ Inna Kirsipuu kohtunik 4