Obsah (7)

§ 407§ 444§ 436§ 174§ 163§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Priks Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 09. märts 2017, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-18121

) § 317 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kätte toimetatuks 14.02.2017. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. 3.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 4. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. 5.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt RKTKo 30.10.2013, nr 3-2-1-106-13, p 24).

1. Hagiavalduse järgi on PC Finance OÜ ja kostja vaheline laenuleping sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
2. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel kokku lepitud leppetrahv, mille eesmärk on üldtingimuste p 6.2 järgi võlgniku informeerimise kohustuse täitmisele sundimine (tl 5). Kohus leiab, et eeltoodud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses leppetrahvi. Leppetrahvi peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Leppetrahvi teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Lähtudes laenusummast on teavitamiskohustuse rikkumise eest ette nähtud kindlas suuruses leppetrahv 50 eurot ebamõistlikult suur. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et üldtingimuste p 6.2 leppetrahvi osas on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Seega tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata leppetrahv 50 eurot.
3. Hageja nõuab vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 ja üldtingimuste p-le 5.2 laenusummalt 300 eurot viivist 0,75% päevas alates 02.12.2014 kuni 25.05.2015, kokku 393,75 eurot (tl 5). 3 Kuna viivisenõue ületab laenusummat, siis on hageja vähendanud viivisenõuet laenusummani 300 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegium asus 10.05.2016 tehtud otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 seisukohale, et eelduslikult võib VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kohus on seisukohal, et üldtingimuste p-s 5.2 kokkulepitud viivisemäär 0,75% päevas ehk 273,75% aastas on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine. Laenulepingus kokkulepitud viivisemäär on 33 korda suurem seaduses sätestatud viivisemäärast (8,15% aastas). Seega tuleb laenusummalt arvestatava viivise arvutamisel lähtuda seaduses sätestatud viivise määrast. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 11,60 eurot.
4. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laenusumma (põhivõlg) 145 eurot, intress 110 eurot ning viivis perioodi 02.12.2014 – 25.05.2015 eest 11,60 eurot. Hagi on õiguslikult põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata leppetrahvi 50 eurot ja viivise 288,40 eurot osas.
5. Kohus kasutas viivise arvutamisel http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator. viivisekalkulaatorit 11.

§ 174

lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.

§ 163

lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja menetluskuludest 44% kostja kanda ja 56% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulud hagiavalduse järgi on riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 140 eurot (tl 6). Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal riigilõivust hüvitada 55 eurot. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse sisu ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks 75 eurot (

§ 175lg 1).

Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada 33 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal hüvitada kokku menetluskulu 88 (55 + 33) eurot.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4