← Eesti

2-16-125516/6

Obsah (4)§ 407§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-

) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata võlgnevuse 155,82 euro suuruse sissenõudmise kulu nõudes (arve nr 45715582, tl 33). Hagiavalduse kohaselt oli AS Tele2 Eesti ja kostja vahel sõlmitud lepingud, millega kostja kohustus tasuma 2

(4)2-16-125516 AS-le Tele2 Eesti osutatud telekommunikatsiooniteenuste eest. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et võlgnevuse sissenõudmiskulude tasumise kohustus ja suurus tuleneb kostja ja Tele2 Eesti AS vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevast hinnakirjast, mille alusel on võla sissenõudmise kulude suurus 22% + käibemaks, s.o 26,40%. Hageja on loetlenud ka toiminguid, mida võlgnevuse sissenõudmise kulud endas sisaldavad. Kohtu hinnangul tuleb lugeda AS Tele2 Eesti poolt kasutatud vastavat tüüptingimust, mille järgi AS-l Tele2 Eesti on õigus nõuda võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist ilma kantud kulude koosseisu täpsustamata, kusjuures sissenõudmiskulu suurus on (koos käibemaksuga) 26,40% võlgnevuse suurusest ning suurus ei sõltu tegelikult teostatud toimingutest, teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu oleks ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine. Kohus rahuldab hageja põhinõude seega (751,28 – 155,82) 595,46 euro ulatuses ja jätab rahuldamata summas 155,82 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhinõudelt 751,28 eurot ajavahemiku 19.04.2015 kuni 30.01.2017 eest kogusummas 107,76 eurot. Kuivõrd kohus on rahuldanud hagi põhinõude 595,46 euro osas, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist just sellelt põhinõudelt. Kohus rahuldab hagi seega sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 85,45 eurot ja jätab rahuldamata summas 22,31 eurot. Kohus leiab, et kuna hageja esitas nõude kogusummas 899,04 eurot, mille kohus rahuldas 720,91 euro ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja kanda. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv kokku 175 eurot ja õigusabikulu 875 eurot.

§ 175

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 875 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 250 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (riigilõiv 175 eurot + õigusabikulu 250 eurot) 425 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 340 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 3

(4)2-16-125516 /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.