Obsah (13)

§ 33§ 102§ 31§ 171§ 29§ 170§ 23§ 150§ 1§ 91§ 36§ 42§ 22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2017, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-1057 Tsiviilasi XXX XXXi pankrotiavaldus Menetlusosalised

§ 33lg 1 alusel avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, sellest haldurile teatama. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, võetakse nõue vastavalt

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kinnitada ajutise pankrotihalduri Ly Müürsoo aruanne ja tasu määramise taotlus.
2. Välja mõista OÜ-le Sentire M.K. (reg.kood 10539935, arvelduskonto nr XXX Swedbank 2-18-1057 AS-s), mille kaudu ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb, ajutise halduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 850 eurot, millele lisandub käibemaks summas 170 eurot, kokku 1020 eurot vastavalt lisatud kulude aru-andele. Tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot tuleb tasuda menetlusabina riigi vahenditest ja 543,60 eurot koos käibemaksuga XXX XXXilt.
3. Edastada kohtulahend Riigi Tugiteenuste Keskusele. EDASIKAEBAMISE KORD Pankrotimääruse peale võib isik, kelle õigusi on käesoleva määrusega kitsendatud (sh ka võlgnik) esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kas alates pankrotiteate avaldamisest või alates määruse isiklikult kättesaamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD XXX XXX esitas kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Üheaegselt pankrotiavaldusega esitas XXX XXX ka kohustustest vabastamise avalduse. Nõusoleku võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks nimetamiseks on esitanud kohtule Ly Müürsoo, kes kinnitas kohtule, et ta on sõltumatu nii võlgnikust kui ka teadaolevatest võlausaldajatest. Ajutise pankrotihalduri 17.04.2017 aruandest on võlgniku kohta selgunud järgmist: I Vara Järelepärimiste tulemusena pankadesse selgus, et XXX XXX omab alljärgnevaid arvelduskontosid:  Swedbank AS-is arvelduskontot nr XXX, mille saldo seisuga 12.04.2017.a. oli 0 eurot;  AS-is SEB Pank arvelduskontot nr XXX, mille saldo seisuga 11.04.2017.a. oli 0 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on XXX XXX saanud maksustatavat tulu 2017.a. Sotsiaalkindlustusametist, KÜ-st Vana Vall ja Wulf OÜ-st. Saadud summad kokku kuude lõikes netos on väiksemad, kui arestimisele mittekuuluv summa. Tartu Maakohtu kinistustusosakonna kinnistusraamatu andmetel on XXX XXX’ile kuulunud 671/4432 mõttelist osa kinnistust (korteriomand) asukohaga XXX, Narva, reg.osa nr 1437009, katastritunnus XXX. Korteriomand on võõrandatud 20.11.2012.a. enampakkumisel J K . 2 2-18-1057 Järelepärimise tulemusena Maanteeametisse selgus, et liiklusregistris käesoleva aja seisuga XXX XXX nimele sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega kaevu ja jette registreeritud ei ole ega viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Sõidukite kehtivatele registreerimistunnistustele XXX XXX8 vastutavaks kasutajaks märgitud ei ole. XXX XXX omas Danske Bank A/S Eesti filiaalis arvelduskontot nr XXX, mis suleti 13.08.2013.a.. Tulenevalt eeltoodust XXX Vitensonil ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat vara ei ole. II Kohustused Maksu- ja Tolliameti esitatud saldoteatise järgi on nõuete saldo 42 271,97 eurot, millest 40 745,47 eurot on kohtutäiturite arestinõuded, maamaks 8,50 eurot, menetluskulude hüvitis summas 1518 eurot ja arvestuslik intress summas 8,50 eurot. Ajutine pankrotihaldur ei arvesta lõppjäreldustes Maksu- ja Tolliameti poolt teatatud kohtutäiturite arestinõuetega ja menetluskuludes hüvitisega, sest need nõuded on kajastatud eraldi. Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele:  Swedbank AS-le summas 36 435,82 eurot [kaardihooldustasud 14,40 eurot, laenuleping 07-119781-EV 35 675,77 eurot (põhiosa 20 705,71 eurot; põhiosa viivis 12 260,67 eurot, intressivõlg 1443,55 eurot, leppetrahv 955,41 eurot, leppetrahvi viivis 250 eurot, varakindlustus 60,43 eurot), laenuleping 08-138502-KE 390,65 eurot (põhiosa 211,74 eurot, põhiosa viivis 108,72 eurot, intressivõlg 3,08 eurot, sissenõude kulud 63,91 eurot, menetlustasu 3,20 eurot), elatusmiinimum 355 eurot];  AS-le SEB Pank 0,90 eurot (arvelduskonto kuutasu);  Danske Bank A/S Eesti filiaalile summas 14 477,37 eurot [liisingleping 270313VD (kahjum sõiduki realiseerimisest)];  ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le 1577,93 eurot;  Julianus Õigusbüroo OÜ teatas, et võlgnevus AS-le STV on 29,27 eurot;  VKG Elektrivõrgud OÜ-le 165,67 eurot (leping aadressil Sepa 11-7, Narva);  Telia Eesti AS-le 370,67 eurot (aastast 2008);  Riigi Tugiteenuste Keskusele 518 eurot (kriminaalasjad 1-15-1594 ja 1-16-2251);  Politsei- ja Piirivalveametile 240 eurot;  Kohtutäitur Risto Kütt teatas, et võlgnevus Bigbank AS-le on 3702,60 eurot. Kuna Bigbank AS ei ole ajutise halduri järelepärimisele vastanud, võtab ajutine pankrotihaldur lõppjärelduste arvesse kohtutäituri poolt esitatud summa ja võlgnevuse olemasolu ja täpne suurus vajab väljaselgitamist pankrotimenetluse käigus. TSÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Seega tuleb pankrotimenetluse käigus välja selgitada, kas Telia Eesti AS-i nõue on aegunud. Võlgnevused kohtutäituritele on järgmised:     Kohtutäitur Andrei Krek’ile summas 3927,04 eurot; Kohtutäitur Krista Järvet’ile summas 50,89 eurot; Kohtutäitur Kersti Vilbo’le summas 385,16 eurot; Kohtutäitur Raigo Pärs’ile summas 85,76 eurot; 3 2-18-1057   Kohtutäitur Risto Kütt’ile summas 415,51 eurot; Kohtutäitur Natalja Malohhova’le summas 260,36 eurot. Kohtutäitur Andtei Krek teatas, et 8-st Politsei ja Piirivalveameti nõuest 7 on aegunud, 1 Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue on aegunud ja 2 nõuet on asendatud üldkasuliku tööga. Ka Riigi Tugiteenuste Keskus ja Politsei- ja Piirivalveamet ei kajasta neid nõudeid oma vastuses ajutise pankrotihalduri järelepärimisele. Kohtutäitur Krista Järveti büroo töötaja teatas, et Politsei ja Piirivalveameti nõue on aegunud. Ka politsei- ja piirivalveamet ei kajasta seda nõuet oma vastuses ajutise pankrotihalduri järelepärimisele. BB Finance OÜ teatas, et neil on üks kehtiv leping. Nõude aegumise tõttu BB Finance OÜ nõudeavaldust ei esita. Lindorff Eesti AS teatas, et menetluses on Raha24 OÜ-lt ostetud nõue summas 4408,46 eurot. Kuna on tegemist 2007 aasta nõudega, siis seoses aegumisega nõudeavaldust ei esita. Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad XXX XXX’i ajutisele pankrotihaldurile teadaolevad kohustused kokku 63 659,35 eurot. III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused XXX XXXi vara suhtes oli enne pankrotiavalduse menetlusse võtmist 19 täitemenetlust:  kohtutäitur Andrei Kreki menetluses oli Politsei- ja Piirivalveamet’i 2 nõuet kokku nõue summas 100 eurot, Ida Politseiprefektuuri Narva Politseijaoskonna 5 nõuet kokku summas 529,18 eurot, Ida Politseiprefektuuri Ida Politseijaoskonna nõue summas 575,20 eurot, OÜ VKG Elektrivõrgud nõue summas 165,67 eurot; Riigi Tugiteenuste Keskuse 3 nõuet kokku summas 945,27 eurot ja Swedbank AS 2 nõuet kokku summas 29 822,18 eurot;  kohtutäitur Krista Järvati menetluses oli Politsei- ja Piirivalve nõue summas 40 eurot;  kohtutäitur Kersti Vilbo menetluses oli ERA Liisingu Inkassoteenused AS nõue summas 1298,70 eurot;  kohtutäitur Raigo Pärs’i menetluses oli Politsei- ja Piirivalveameti nõue summas 160 eurot;  kohtutäitur Risto Küti menetluses oli Balti Investeeringute Grupi Pank AS (uus ärinimi Bigbank AS) nõue summas 3702,60 eurot;  kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses oli Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue summas 705 eurot. Võttes aluseks Viru Maakohtu 06.04.2017.a. määruse, esitas ajutine pankrotihaldur täituritele taotlused täitemenetluste peatamiseks. IV Majanduslik olukord Seisuga 17.04.2017.a. XXX XXX’il ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat vara ei ole, samas on teadaolevaid kohustusi kokku 63 659,35 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on XXX XXX saanud maksustatavat tulu. 4 2-18-1057

§ 31

lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. XXX XXX on esitanud kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et XXX XXX on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samas puudub ajutisele pankrotihaldurile teadaolev vara pankrotimenetluse kulude katmiseks, puuduvad ka ajutisele haldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Maksejõuetuse põhjus on ebaõnnestunud tegevus ettevõtluses. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Ajutine pankrotihaldur teatab kohtule, et XXX XXX pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks.

§ 171

lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja, et XXX XXX on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Samas märgib

§ 170

lg 11, et kohus kuulutab pankroti välja ka siis, kui esinevad

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alused menetluse raugemiseks, aga võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Kuna XXX XXX on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja oma avalduses on XXX XXX kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, siis peab kohus XXX XXX pankroti välja kuulutama.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot tunnis.

Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Käesolevas pankrotimenetluses esitab ajutine pankrotihaldur kohtule kulude aruande, kus on kajastatud ülesannete täitmiseks kulutatud 10 tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt ajutise halduri tasu oleks 800 eurot, ja kulude katteks 50 eurot, kokku 850 eurot. Arvestusele lisandub käibemaks summas 170 eurot. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb ajutine pankrotihaldur

§ 23lg 4 kohaselt ajutise halduri tasu hüvitamist summas 397,00 € (s.h.

seaduses ettenähtud maksud, v.a. käibemaks) riigi vahenditest. Summale lisandub käibemaks summas 79,40 eurot. Kuigi antud juhul ajutine pankrotihaldur ei taotle menetluse lõpetamist raugemise tõttu, on olemas kõik eeldused nimetatud sätete kohaldamiseks ning ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks osaliselt riigi vahenditest, sest menetluse lõpetamist raugemise tõttu takistab üksnes

§ 171

lg 11 – võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks . 5 2-18-1057 V Ajutise halduri arvamus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse võimalikkuse kohta

§ 170

lg 1 ja 2 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist ja avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. XXX XXX esitas kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Käesolevas menetlusstaadiumis ei näe ajutine haldur takistusi, mis välistavad kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

§ 150

lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 150

lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. Ly Müürsoo tegutseb pankrotihaldurina läbi OÜ Sentire M.K. (reg.kood 10539935). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotiseaduse (

) § 9 lg 1 kohaselt, pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 31

lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

§ 31lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

§ 33

lg 1 kohaselt pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. 6 2-18-1057

§ 91

lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Kohus rahuldab pankrotiavalduse ja kuulutab välja XXX XXXi pankroti. Kohus pidas vajalikuks pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta määruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Ly Müürsoo tuleb nimetada XXX XXXi pankrotihalduriks. Kohus kutsub kokku võlausaldajate esimese üldkoosoleku reedel,

1. mail
2. a kell 11.30 Viru Maakohtu Narva kohtumajas saalis nr 1, asukohaga
3. Mai 2, Narva. Kuna XXX XXX asub vanglas, loobub ajutine haldur temalt vande nõudmisest. Kohus selgitab, et võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuhu märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning selgitus selle kohta, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur (

§ 33lg 2,3).

Kohus teatab ka, et pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (

§ 36lg 1).

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 42

). Ajutise halduri kulud ja tasu

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot tunnis.

Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud kulude aruande kohaselt on ülesannete täitmiseks kulutatud kümme tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt ajutise halduri tasu oleks 800 eurot, ja kulude katteks 50 eurot, kokku 850 eurot. Arvestusele lisandub käibemaks summas 170 eurot, kokku 1020 eurot. Ajutise halduri esitatud tasu on mõistlik ja põhjendatud. 7 2-18-1057 Tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot palub haldur välja mõista menetlusabina riigi vahenditest ja 543,60 eurot koos käibemaksuga XXXXilt. Vastavalt

§ 150

lg 1 p 2 ja 5 ajutise halduri tasu ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks on pankrotimenetluse kulud.

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

§ 22lõikes 5 nimetatud aruandega.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 150

lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast Tulenevalt

§-st 23 lg 6 võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 8