← Eesti

2-17-2165/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-17-2165 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai
  2. a, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere, Margo Klaar Kohtuasi AAP ja TP hagi TP vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
  3. märtsi
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik TP apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised esindajad Menetluse liik ja 360 eurot nende Hageja I AAP (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II TP (isikukood XXXXXXXXX) Hagejate seaduslik esindaja Järvakandi vald (Järvakandi Vallavalitsuse kaudu) Kostja TP (XXXXXXXXXXX) Kirjalik menetlus Resolutsioon:
  5. Keelduda menetlusse võtmast TP apellatsioonkaebust Pärnu Maakohtu
  6. märtsi
  7. a otsuse peale.
  8. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud TP kanda ning mitte mõista apellatsioonimenetluse kulusid TPlt välja. Edasikaebe kord Määruse peale võib apellant esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue 1

(3)
  1. Järvakandi vald (Järvakandi Vallavalituse kaudu) AAP ja TP (hagejad) eestkostjana esitas
  2. veebruaril
  3. a Pärnu Maakohtule hagi TP (kostja) vastu hagejatele elatise väljamõistmiseks.
  4. Hagiavalduse kohaselt peatati Pärnu Maakohtu
  5. juuni
  6. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-1785 TP ja KP hooldusõigus oma alaealiste laste AAP ja TP suhtes ja laste eestkostjaks määrati Järvakandi Vallavalitsus. Käesoleval ajal elavad lapsed XXX.
  7. Kostja ei ole 100% töövõimetu ja on seega võimeline töötama ning nii endale kui lastele ülalpidamist teenima. Kostja on kord kuus lapsi külastanud ja viinud neile maisutusi, puuvilju ja mänguasju. Arvestades kostja majandusliku olukorda ja toimetulekuraskusi, taotleb eestkostja lastele elatise väljamõistmist summas 40 eurot kuus, s.o 20 eurot kummalegi lapsele. Kostja seisukoht
  8. Kostja vaidles hagile vastu põhjendusega, et tal puuduvad majanduslikud võimalused lastele elatist anda. Kostja ainsaks sissetulekuks on invaliidsuspension 180 eurot kuus. Kostja väidab, et ei ole võimeline töötama, kuna tema selg on haige. Kostjal on suured võlad ja kokku neli alaealist last. Maakohtu otsus
  9. Pärnu Maakohus rahuldas
  10. märtsi
  11. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja igakuise elatise 20 eurot alates elatishagi esitamisest kuni lastetäisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
  12. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selles, et et kostja on kohustatud hagejaid ülal pidama, samuti selles, et kostja ei ole nimetatud kohustust täitnud. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ja PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates
  13. jaanuarist
  14. a 235 eurot.
  15. Kohus leidis, et kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole võimeline tervisest tulenevalt üheski ametis endale elatist teenima. Kostja võlad kohtutäiturite ees ei ole õigustuseks elatise mittemaksmisel. On kiiduväärne, et kostja oma lapsi külastab, kuid kohtu hinnangul oleks mõistlik enamus külakostiks kulutatud rahast panustada laste tulevikku ja tasuda igakuiselt laste arveldusarvele hagejate poolt nõutud summa. Apellatsioonkaebus
  16. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, millest nähtuvalt vaidlustab ta maakohtu otsuse põhjusel, et tal ei ole võimalik väljamõistetud elatist hagejatele maksta. Kaebuse kohaselt on kostja proovinud tööl käia, kuid ei ole suutnud tervislikel põhjustel. Ringkonnakohtu põhjendused
  17. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta ringkonnakohtu menetlusse võtmata. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.
  18. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt vaidlustab kostja maakohtu otsust leides, et maakohus on põhjendamatult mõistnud temalt välja kummagi hageja kasuks igakuise elatise 20 eurot, kokku 40 eurot. Kostja on kaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid enda 2
(3)töövõimetuse ja võlgade kohta. Samuti on kostja esile toonud, et tal on kokku 4 alaealist last.
  1. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt on kostja jätnud tõendamata, et ta ei ole võimeline teenima piisavat sissetulekut, et täita maakohtu poolt välja mõistetud summas elatise maksmise kohustust. Kostja väited tema töövõimetuse kohta on jäänud paljasõnalisteks ning tuvastamist ei ole leidnud, et kostja tervislik seisund ei võimalda tal ühelgi viisil laste ülalpidamiseks elatist teenida. Maakohus on õigesti tuvastanud elatise välja mõistmise eeldused ja leidnud põhjendatult, et kummalegi lapsele 20 euro suuruse elatise maksmine peab olema kostjale jõukohane ning kostja välja toodud teised rahalised kohustused, ei ole aluseks jätta elatis laste kasuks välja mõistmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu tähelepanekuga, mis puudutab hagejatele elatise maksmise asemel maiustuste või mänguasjade ostmist ja leiab samuti, et selliselt kulutatud raha ei täida ülalpidamise eesmärki, kuna lapsed vajavad elatist eeskätt igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kostja väited seoses teiste laste ülalpidamiskohustustega ei anna samuti alust maakohtu otsust muuta. Kostja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mille põhjal saaks teha järelduse, et hagejatele elatisena kokku 40 euro maksmine jätaks kostja ilma võimalusest pidada samaväärselt ülal ka oma teisi lapsi. Kostja üldsõnalised etteheited, mille kohaselt maakohus on teinud ebaõiglaselt Järvakandi Vallavalitsust soosiva lahendi, ei anna samuti alust, et kaebus rahuldada. Maakohus on elatise välja mõistnud kostja alaealistele lastele mitte kohalikule omavalitsusele.
  2. Kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus märgib, et on hinnanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel kõiki apellatsioonkaebuses esitatud kostja väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu apellatsioonkaebuse puhul ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte. Käesoleval juhul ei ole apellandi õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega apellatsioonkaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas kõikidele apellandi väidetele. Apellandile on tagatud ka kaebeõigus.
  3. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.