Obsah (5)

§ 184§ 182§ 116§ 108§ 107l

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse avalikult teatavaks 16. mai 2016, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number 3-10-3345 Menetlusosalised OÜ E

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Muhu Vallavalitsuse 24.08.2009 korraldusega nr 288 „Võiküla küla Kase maaüksuse sihtotstarbe muutmine“ otsustati: 1. Määrata Võiküla külas asuva Kase maaüksuse (katastriüksuse tunnus: 47801:008:0145) sihtotstarbeks elamumaa (001;E). OÜ Estwind Energy esitas Muhu Vallavalitsuse 24.08.2009 korraldusele nr 288 vaide. Muhu Vallavalitsus jättis oma 23.11.2010 korraldusega nr 410 esitatud vaide rahuldamata. 2. OÜ Estwind Energy esitas 22.12.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Muhu Vallavalitsuse 24.08.2009 korralduse nr 288 tühistamiseks. Ühes kaebusega esitati taotlus esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud korralduse kehtivuse peatamiseks. 3. Tallinna Halduskohtu 04.01.2011 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 4. 27.02.2015 määrusega otsustas kohus rahuldada kaebuse esitaja menetluse peatamise taotluse ja peatas haldusasja menetluse kuni menetluse peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemiseni. 5. 08.09.2015 määrusega uuendas kohus haldusasja menetluse. 06.10.2015 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 18.11.2015 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED 6. Kaebaja on seisukohal, Muhu Vallavalitsuse 24.08.2009 korraldus nr 288 tuleb tühistada alljärgnevatel põhjustel. 6.1. Kaebaja on sõlminud 24.10.2008 võlaõigusliku kokkuleppe Kase maaüksuse naaberkinnistu, Võikülas 21.79 ha suuruse Metsa kinnistu, omandamiseks ning kaebaja kasuks on seatud kinnistusraamatusse omandiõigust tagav eelmärge. Kaebaja märgib, et vastav omandikokkulepe on sõlmitud lähtudes kehtivast üldplaneeringust teadmisega, et Kase kinnistule elamut rajada ei ole võimalik ning Kase kinnistu ei saa takistada kaebaja soovi Metsa kinnistule tuulegeneraatori püstitamiseks. Kaebaja leiab, et korraldus nr 288 on vastuolus Muhu valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu seletuskirja punkt 1.1.2a ja 4.1.6 kohaselt olemasolevaid ja endisi põllu-, heina- ja karjamaid ümber ajalooliste külasüdamete ei hoonestata ning üldplaneeringu seletuskirja p 5.2 kohaselt on Muhu vallas määratud väärtuslikuks kõik põllumaad, millel on olemasolev või potentsiaalne kasutusväärtus ning üldplaneeringu kohaselt vastavaid maid üldjuhul ei hoonestata. Lisaks on asjakohane viidata üldplaneeringu seletuskirja p-le 4.1, mille kohaselt on Võiküla küla, kus asub ka Kase maaüksus, miljööväärtuslik hoonestusala. Seletuskirja p 4.2 alapunkt 6 kohaselt olemasolevaid ja endiseid põllu-, heina- ja karjamaid ümber ajalooliste külasüdamete ei hoonestata. Kase maaüksusest ligi poole s.o 0,92 ha ulatuses moodustab metsamaa kõlvik ning haritava maana on arvel 0,62 ha ning muu maana 0,52 ha. Reaalsuses tähendaks vastav maaüksuse koosseis seda, et elamu oleks võimalik rajada üksnes haritavale maale, kuna nn 0,52 ha ulatuses muu maa puhul on tegemist soostunud alaga, kus ehitamine on välistatud. Välistatud on ka elamu rajamine metsamaale. Lisaks eeltoodule läbivad kinnistut kõrgepingeliinid ning 100 m kaugusel kinnistul eelduslikult ehituseks sobivast kõrgemast alast paiknevad suured kõrgepinge 110/35/10 kV trafod, mis varustavad vooluga Saaremaad, Muhu saart ja Hiiumaad. Seega on korralduse vastuvõtmisel jäetud arvestamata, kuhu üldse on vastavalt kehtivale 2 üldplaneeringule võimalik Kase maaüksusele elamut rajada. Kaebaja leiab, et Kase kinnistu ei ole elamuehituseks sobiv. 6.2. Samuti leiab kaebaja, et kuivõrd kohalik omavalitsus on menetlenud Metsa kinnistu detailplaneeringut ning olnud teadlik, et kinnistule soovitakse püstitada tuulegeneraatorit, oleks kaebaja tulnud maa sihtotstarbe muutmise menetlusse kaasata. Seda ei ole tehtud ja maa sihtotstarbe muutmise mõju kaebaja kinnistule hinnatud. Korraldusest ei nähtu, et naaberkinnistute omaniku huve üldse oleks kaalutud. 6.3. Käesoleval juhul puuduvad korraldusel nr 288 mistahes põhjendused, mis motiveeriksid vastava maa sihtotstarbe muutmist. Jääb mõistetamatuks, millistel kaalutlustes on lubatud vastuolus Muhu valla üldplaneeringuga maa sihtotstarbe muutmine. Motiivide puudumine muudab haldusakti kontrollimatuks ning kontrollimatu haldusakt on õigusvastane. 6.4. Kaebaja leiab, et tal on subjektiivne õigus nõuda, et vastustaja lähtuks kehtivast üldplaneeringust ning maakatastriseadusest naaberkinnistu maa sihtotstarbe muutmisel. Samuti on kaebajal subjektiivne õigus, et vastustaja hindaks kaebaja, kui puudutatud isiku, huve ning puutumust naaberkinnistu sihtotstarbe muutmisel ning kaasaks kaebaja vastavasse menetlusse. Vastustaja vastavaid põhimõtteid järginud ei ole. 6.5. Kaebaja leiab, et üldplaneering ei näe antud juhul ette, et tegemist oleks elamumaaga ning seega maakatastriseaduse (MaaKatS) § 18 lg 6 alusel maa sihtotstarvet muuta ei ole võimalik. Maakatastriseadus ega Muhu valla üldplaneering ei näe ette võimalust, et maatulundusmaa muudetakse elamumaaks ilma, et oleks otsustatud ehitusõiguse andmise võimalikkuse üle. Praegusel juhul on muudetud maatulundusmaa elamumaaks, mis on vastuolus nii Muhu valla üldplaneeringuga kui maakatastriseaduse § 18 regulatsiooniga (vt Ülplaneeringu p 2 ja MaaKatS § 18 lg 7 ja 8). 6.6. Üldplaneeringu punkt 7.6.4 kohaselt kohaldatakse metsaseadust metsamaa, sellel kasvava taimestiku ja seal eluneva loomastiku suhtes v.a. maatüki suhtes, kus projekteerimistingimuste või detailplaneeringu kohaselt on kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted. Kuivõrd praegusel juhul metsa majandamisest erinevat maakasutust vastava ala osas ette nähtud ei ole, siis puudub ka igasugune alus väita, et vastavale alale kavandatakse elamu rajamist ning seetõttu on maa sihtotstarbe muutmine õiguspärane. Vastustaja viitab metsaseaduse § 32 lg-le 1, mille kohaselt on raadamine raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Vaidlustatud korralduse väljaandmise ajal kehtinud metsaseaduse § 32 lg 2 p 2 järgi tehakse raadamist ehitusseaduse või maaparandusseaduse kohase ehitusprojekti või elektriohutusseaduse kohase elektripaigaldise käidukava alusel, kui detailplaneeringu kohustus puudub. Seega tuleneb ka metsaseadusest, et raieõiguse andmise aluseks on vastava ehitusprojekti kooskõlastus, mitte ei muudeta metsamaad elamumaaks ning seejärel asutakse otsustama, et kas ja kuhu üleüldse hoonestust oleks võimalik rajada. Antud juhul ei ole hinnatud Kase kinnistu metsa koosseis, väärtust ning võimaliku raiega seonduvat. Seega väita, et metsamaale oleks võimalik hoonestust rajada on selgelt ennatlik ega tugine mistahes analüüsile ega hinnangule. 6.7. Vastustaja ei eita asjaolu, et Kase kinnistu kõlvikulisest koosseisust muu maa (0,52

1. ha)on soine ala. Vastustaja väidab, et vastavale alale hoonestuse rajamine ei olevat võimatu. Samas mistahes hinnangut ei ole antud juhul tehtud. Kaebaja seaduslik esindaja on vastava alaga koha peal tutvunud ning on ilmne, et soosse elamu rajamine ei ole tavamõistusest lähtuvalt võimalik. 3 Vastustaja märgib, et hoone täpsem asukoht määratakse juba vastavalt koostatud projektile. Samas ei ole vastustaja kuidagi põhjendanud, et millisel õiguslikul alusel muudeti kogu katastriüksuse sihtotstarve elamumaaks olukorras, kus pole teada, et kas ja kuhu üleüldse oleks võimalik elamu rajada. Seega on antud juhul toimunud maa sihtotstarbe muutmine vastuolus Muhu valla üldplaneeringuga ning maakatastriseadusega. Esmalt tuleb hinnata, kas vastava kinnistu hoonestamine on üleüldse võimalik ning seejärel otsustada maa sihtotstarbe muutmine, mitte vastupidi. 6.8. Kaebuse esitaja palub hüvitada kantud menetluskulud vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (vt tl 198-221, I
2. kd)kokku summas 1287,07 eurot. VASTUSTAJA SEISUKOHT 7. Vastustaja palub jätta esitatud kaebuse rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 7.1. Võiküla küla Kase maaüksuse (katastritunnusega 47801:008:0145) sihtotsrabe muutmine maatulundusmaast elamumaaks toimus maaüksuse omaniku vastava avalduse alusel. Omanik avaldas soovi tulevikus kinnistule elamu rajada. Maaüksuse sihtotstarbe muutmist kinnisasja omaniku taotluse alusel lubab maakatastriseaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“. Maaüksuse omaniku taotluse aluseks on Eesti õigusruumis kehtiv üldine põhimõte, et omanik võib oma vara vabalt kasutada ja käsutada. 7.2. Kaebaja väide, et Muhu Vallavalitsuse 24.08.2009 korraldus nr 288 on vastuolus Muhu valla üldplaneeringuga, kuna kehtiva üldplaneeringu kohaselt ei ole võimalik Kase kinnistule elamut rajada, on väär. Muhu Vallavolikogu 17.04.2008 määrusega nr 29 kehtestati Muhu valla üldplaneering aastani 2017. Üldplaneering elamumaade arendamiseks kindlaid alasid ei reserveeri (v.a Liiva küla) ning elamuehitus on lubatud aladel, mis elamualade arendust ei välista. Vastavalt üldplaneeringu punktile 3.1. on elamuehitus lubatud aladel, mis ei välista elamuarendust, vastavalt üldplaneeringu punktile 1.1. Vastavalt üldplaneeringu p 1.1. 2a) välistavad elamumaade arenduse üldjuhul järgmised alad: i. väärtuslikud põllumaad ehk kasutuses olevad või kasutusväärtusega põllumassiivid. ii. avalikult kasutatavatelt teedelt raskesti ligipääsetavad alad, iii. looduslikud pühapaigad (vt ka pt 5.5.) ja nende lähiümbrus, iv. alad, kus avalikult kasutatavatelt teedelt avanevad ilusad vaated merele ehk ilusate teelõikudega piirnevad alad, v. väärtuslikud metsad - vähemalt II boniteediklassi kuuluvad ja rohelise võrgustiku koridorideks olevad metsad, vi. alad, kus avanevad vaated muinsuskaitsealale ja/või mälestistele. Antud maaüksusel pole ühtegi üldplaneeringu punktis 1.1. nimetatud elamuehitust välistavat piirangut, ega ka seadusest tulenevat kitsendust, mis välistaks elamuehituse. Samuti puuduvad maaüksusel muud riiklikud kitsendused, mis võiks välistada elamuehituse. Maaüksust läbivad elektriliinid, kuid elektripaigaldiste kaitsevööndi ulatus ei ole nii suur, et välistada ehitusvõimalus. Seega võib eeldada, et pole mingit takistust projekteerimistingimuste väljastamiseks, kui maaomanik selleks soovi avaldab. 4 7.3. Vallavalitsus on seisukohal, et kaebajale ei saanud kuidagi tekkida üldplaneeringust teadmist, et Kase kinnistule pole elamut võimalik rajada. Üldplaneering ei välista elamu rajamist antud kinnistule. Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Vallavalitsus on kõnealuse korralduse andmisel lähtunud HMS § 3 lg 2, mille alusel peab olema halduse õigusakt ja toiming kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi nimel. RKHK 3-3-1-22-98 p 1, kohaselt „korraldus on õiguspärane, kui ta on antud organi või ametniku poolt pädevuse piires ja vastab õiguskorra põhimõtetele. Korraldus ei tohi olla vastuolus üldaktiga.“ Antud juhul vastab korraldus eelpoolnimetatud põhimõtetele, on õiguspärane ning ei ole vastuolus valla üldplaneeringuga. 7.4. Vastustaja leiab, et kaebaja antud hinnang, et Kase kinnistu ei ole elamu rajamiseks sobiv, on subjektiivne ega ole põhjendatud. 7.5. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et korraldus nr 288 on vastuolus maakatastriseaduse ja Muhu valla üldplaneeringu põhimõtetega ja vastustaja pole hinnanud maaüksuse hoonestamise võimalust. Samuti leiab vastustaja, et kaebaja kaasamata jätmine Kase maaüksuse sihtotstarbe muutmise menetlusse ei ole vastuolus haldusmenetluse seadusega. Antud juhul ei ole kaebaja näol tegemist menetlusosalisega HMS § 11 lg 1 mõistes. 7.6. Vastustaja selgitab, et Kase maaüksuse sihtotstarbe muutmise hetkel oli planeeringu menetlus alles algusjärgus. Sellises arengujärgus planeerimismenetlus ei saa olla maa sihtotstarbe muutmise taotlusele keelduva otsuse tegemise argumendiks. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada kogu piirkonnaga, sealhulgas naabermaaüksuste omanike huvidega (sõltumata sellest kumb avalduse varem tegi), seda enam, et kavandatud tegevus oleks oluliselt mõjutanud Kase maaüksuse kasutusvõimalusi. Samas ei eelda üldplaneeringuga kooskõlas oleva maa sihtotstarbe muutmise menetlus naabermaaüksuste omanike kaasamist menetlusse. 7.7. MaaKatS § 18 lg 7 kohaselt moodustatakse ehitise püstitamiseks maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, millel ei asu ehitisi, iseseisev ehitise alust ning selle teenindamiseks vajalikku maad hõlmav katastriüksus, mille sihtotstarbe määrab detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral kohaliku omavalitsuse volikogu ehitise kasutamise otstarbe alusel. Antud paragrahvist ei saa järeldada, et nimetatud tegevuse eelduseks on projekteerimistingimuste väljastamine. Kase maaüksus on suhteliselt väike (pindala on 2,06
3. ha)ning antud juhul ei ole eraldi ehitiste alust ja selle teenindamiseks vajalikku maad hõlmava katastriüksuse moodustamine põhjendatud, (elamumaa sihtotstarbega katastriüksuste suurused Muhu vallas jäävadki enamasti suurusjärku 1-2 ha), seega määratakse kogu maaüksusele kavandatava ehitise kasutusotstarbest tulenev sihtotstarve. Vastustaja selgitab täiendavalt, et enne sihtotstarbe muutmise otsust analüüsis otsuse eelnõu ettevalmistanud spetsialist soovitud tegevuse elluviimise võimalusi, viies läbi paikvaatluse ning kontrollides soovitud tegevuse vastavust üldplaneeringule ning riiklikele kitsendustele (ehk kas ei esine välistavaid piiranguid). See, et nimetatud analüüsi tulemused ei kajastu korralduses, ei tähenda, et neid ei oleks tehtud. Kase maaüksuse sihtotstarbe muutmise korralduse täiendamisel ehitusvõimaluste analüüsiga ei muutuks korralduse tulemus. 5 7.8. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et maa sihtotstarbe muutmise otsustamise eelduseks on projekteerimistingimuste väljastamise menetluse läbiviimine. 7.9. Vastustaja on seisukohal, et Kase maaüksusel hoonestuse rajamine põllumaale ei kahjustaks küla miljööväärtust. Isegi kui käsitleda põllumaad ehitustegevust välistavana, jääb Kase maaüksusele 1,44 ha metsamaad ning muud maad, kuhu üldplaneering kitsendusi ei sea. Osa sellest (ca 0,14
4. ha)jääb elektripaigaldise kaitsevööndisse, kuhu samuti hoonestust rajada ei saa. Seega jääb piirangute alt välja ca 1,3 ha maad. Nimetatud ala on kaetud osaliselt kadastiku ja üksikute mändidega ning osaliselt lehtpuusaluga. 7.10. Kaebaja väide, et maaüksusel asuv muu maa kõlvik on soine ning soosse elamu rajamine ei ole tavamõistusest lähtuvalt võimalik, ei vasta tõele. Muhu Vallavalitsuse esindajad käisid 12.04.2016 täiendavalt ala üle vaatamas (vt tl 7-8 pöördel, II
5. kd)ning veendusid, et nimetatud maaüksuse sooks nimetamine on ilmselge liialdus. 7.11. Kase maaüksusel üldplaneeringukohaseid väärtuslikke põllumaid ei asu, mistõttu pole kaebaja vastavad viited asjakohased. 7.12. Kaebaja viide metsaseadusele jääb selgusetuks. Metsaseadus ei välista sugugi Kase maaüksusele ehitusõiguse andmist. Metsaseadus kehtib nii elamumaal kui maatulundusmaal. 7.13. Kuna maaüksusel puuduvad piirangud, mis välistaks elamu rajamise, ei mängi rajatava elamu asukoht maa sihtotstarbe muutmisel mingit rolli. Vastavalt katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise korrale ei tohi samaaegselt määrata katastriüksusele maatulundusmaa sihtotstarbega koos elamumaa sihtotstarvet, mistõttu elamu ehitamise korral määratakse maa sihtotstarbeks kogu ulatuses elamumaa. Kuna maaüksus on ka suhteliselt väike, ei ole põhjendatud nõuda maaüksuse jagamist ning eraldi elamumaa moodustamist. 7.14. Vastustaja on seisukohal, et valla üldplaneeringust ega seadusandlusest tulenevaid asjaolusid, mis Kase maaüksusele elamu rajamise välistaksid, ei esine ning sihtotstarbe muutmine on toimunud õiguspäraselt. Kui kaebaja väidab, et elamu püstitamine Kase kinnistule võib tuua kaasa Metsa kinnistule tuuliku püstitamise võimatuse ning seega rikub kaebaja õigusi, siis seda enam rikub tuuliku püstitamine kolmanda osapoole õigusi oma vara vabalt käsutada ja kasutada ja rajada sinna elamu, mis kehtiva valla üldplaneeringu kohaselt on võimalik. 7.15. Vastustaja palub jätta kaebuse esitaja menetluskulud kaebaja enda kanda. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT 8. Kolmas isik kohtule kohtu poolt määratud ajaks omapoolset seisukohta ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 9. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. 10. Käesolevas asjas on vaidluse all küsimus, kas Muhu Vallavalitsuse 24.08.2009 korraldus nr 288 „Võiküla küla Kase maaüksuse sihtotstarbe muutmine“ , millega otsustati: 1. Määrata Võiküla külas asuva Kase maaüksuse (katastriüksuse tunnus: 47801:008:0145) sihtotstarbeks elamumaa (001;E) (tl 17b, I
6. kd)on õiguspärane või mitte. 6 10.1. Kohus kordab esmalt oma 04.01.2011 määruses väljendanud seisukohta, mille kohaselt puudus kohalikul omavalitsusel alus keelduda A. M taotlusel (tl 159, I
7. kd)Kase maaüksuse sihtotstarbe muutmisest nii, et sellele oleks võimalik püstitada elamu. Veenvad on kohaliku omavalitsuse väited, et valla üldplaneering Kase kinnistule, mida tervikuna olemasoleva põllu, heina- ega karjamaana käsitleda ei saa, elamu rajamist ei välista (vt tl 57, I kd). Kuivõrd kogu Kase kinnistu ei ole olemasolev põllu-, heina- ega karjamaa, siis puudub vastuolu ka üldplaneeringu p 4.1.6. Maaüksusele on võimalik rajada hoonestust nii, et see jääb väljapoole põllumaad, näiteks pinnast tõstes on ehitamine võimalik liigniiskel alal ning pärast raadamist ka metsamaal (Metsaseadus § 32 lg 2 p 2 kuni 31.12.2009 kehtinud redaktsioon). Samuti ei kuulu Kase kinnistu põllumaa üldplaneeringus märgitud väärtusliku põllumaa mõiste alla, mis elamuehituse välistaks (vt tl 23-56, I kd Muhu valla üldplaneering aastani 2017 (edaspidi üldplaneering) p 3.1, 1.1 ja p 1.1 2.a ). Tegemist ei ole väärtusliku põllumaaga, vaid haritava maaga 0,62 ha suuruses osas. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud vastupidist. Asjaolu, et tegemist on miljööväärtusliku alaga, ei välista samuti elamu ehitamist, vaid seab sellele teatud tingimused (vt üldplaneeringu p 4.1. ja selle alapunktid). Eeltoodust tulenevalt on paljasõnalised ja tõendamata kaebuse esitaja väited sellest, et vaidlustatud otsus on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga. 10.2. Kaebaja väide, et metsaseadusest tuleneb, et raieõiguse andmise aluseks on vastava ehitusprojekti kooskõlastus, mitte ei muudeta metsamaad elamumaaks ning seejärel asutakse otsustama, et kas ja kuhu üleüldse hoonestust oleks võimalik rajada, ei ole käesoleva vaidluse seisukohast asjakohane. Vaidlustatud haldusaktiga ei ole antud raieõigust, millest tulenevalt ei pidanud olema juba ehitusprojekti kooskõlastust nagu nõuab vaidlusaluse haldusakti andmise ajal kehtinud metsaseaduse § 32 lg 2 p 2. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et antud juhul oleks tulnud enne maa sihtotstarbe muutmise otsuse tegemist hinnata põhjalikult Kase kinnistu metsa koosseisu, väärtust ning võimaliku raiega seonduvat. Vastavad küsimused tuleb ja saab vajadusel otsustada kohastes menetlustes. 10.3. Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 2 p-st 9 tulenevalt tähendab kinnistu sihtotstarve avaliku võimu poolt antud luba kasutada kinnistut teatud otstarbel või eesmärgil. Vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt 23.10.2008 vastuvõetud määrusele nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja määramise kord“ (Kord) § 1 lg-le 2 määrab katastriüksuse sihtotstarbe kohalik omavalitsus MaaKatS §-s 18 sätestatud alustel. Kohus leiab, et käesoleval juhul on vastustaja järginud MaaKatS § 18 lg 3 ja 6 sätestatut. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et maakatastriseadus ja Muhu valla üldplaneering ei näe ette võimalust, et maatulundusmaa muudetakse elamumaaks ilma, et oleks otsustatud ehitusõiguse andmise võimalikkuse üle. Kaebaja viitas siinkohal üldplaneeringu p 2 ja MaaKatS § 18 lg 7 ja 8. MaaKatS § 18 lg 7 sätestab, et ehitise, välja arvatud teede ning tehnovõrgu ja -rajatise püstitamiseks maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, millel ei asu ehitisi, moodustatakse iseseisev ehitise alust ning selle teenindamiseks vajalikku maad hõlmav katastriüksus, mille sihtotstarbe määrab detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral kohaliku omavalitsuse volikogu ehitise kasutamise otstarbe alusel. Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määratakse moodustatava katastriüksuse sihtotstarve detailplaneeringu alusel. Üldplaneeringu p 2 on märgitud, et: „Muhu vald on valdavalt hajaasustusega, detailplaneeringu koostamise kohustuseta ala, kus säilitatakse hajaasustus ja senine maakasutus- põllu- ja metsamajandus ning väikeelamumaa. Detailplaneeringu koostamise kohustuseta alal on 7 üldjuhul ehitamise aluseks projekteerimistingimused. Maakasutuse sihtotstarbe muutmine neil aladel elamute, nende kõrvalhoonete ja maatulundusliku iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamisel toimub vastavalt kehtiva maakatastriseaduse § 18 lõigetele 7 ja 8 ning seda ei loeta üldplaneeringu muutmiseks.“ Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et MaaKatS § 18 lg 7 sõnastusest ei tulene, et selles nimetatud tegevuse eelduseks oleks tingimata projekteerimistingimuste väljastamine. Ka viidatud üldplaneeringust ei tulene vastavat kohustust. Selles on ära määratletud, et ehitusõiguse annavad üldjuhul detailplaneeringu kohustuseta alal projekteerimistingimused. Käesoleval juhul ei ole vaidluse all aga ehitusõiguse andmine, vaid maa sihtotstarbe muutmine. Kuivõrd MaaKatS § 18 lg 7 ei saa järeldada, et enne maa sihtotstarbe muutmist peaks olema ehitusõigus juba antud, siis ei ole kaebaja vastavad väited ka põhjendatud ega muuda vaidlustatud korraldust õigusvastaseks. Kohus leiab, et ka üldplaneeringu punktist 2 ei tulene keeldu esmalt taotleda maa sihtotstarbe muutmist ja seejärel alles ehitusõiguse määramist. Kohtu arvates viitab üldplaneeringu p 2 märgitu maa sihtotstarbe muutmise alusele juhuks, kui ehitised on juba rajatud või on rajamisel. See tähendab, et kui ehitusõigus on juba antud, siis tuleb maa sihtotstarbe muutmisel lähtuda MaaKatS § 18 lg 7 ja lg 8. Käesoleval juhul taotles kolmas isik aga esmalt maa sihtotstarbe muutmist, mis ei ole kohtu arvates samuti vale. Sellise taotluse esitamise keeldu ei tulene ka üldplaneeringust. 10.4. Korra § 2 lg 1 sätestab, et kohalik omavalitsus määrab või muudab sihtotstarbe kinnisasja omaniku taotluse alusel. Kui sihtotstarbe määramise vajadus tuleneb õigusaktidest, määrab kohalik omavalitsus sihtotstarbe omal algatusel. MaaKatS § 19 kohaselt informeerib katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarvete muutmise aluseks olevast otsusest kohalik omavalitsus katastripidajat ühe kuu jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Eeltoodud sätetest ei tulene kohaliku omavalitsuse kohustust teavitada naaberkinnistu omanikke katastriüksuse sihtotstarbe muutmisest ega kaasata neid vastavasse menetlusse. Sellest tulenevalt on vastustaja asunud õigesti seisukohale, et kaebaja ei ole antud juhul käsitletav menetlusosalisena HMS § 11 lg 1 tähenduses. Järelikult ei ole põhjendatud ka kaebuse esitaja väited kaebuse esitaja menetlusse kaasamata jätmise kohta ning vastav asjaolu ei too kaasa vaidlustatud otsuse tühistamist. 10.5. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 sätestab, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei pea haldusakti andmise faktilist alust põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata. Kohus leiab, et õige ei ole kaebuse esitaja väide nagu oleks tulnud kaaluda vaidlusaluse otsuse tegemisel ka kaebuse esitaja õigusi ja huve. Maa sihtotstarbe muutmise taotlus lahendatakse lähtudes taotlusest vastavalt õigusaktidele. Arvestades eelpool märgitut ning asjaolu, et taotluse esitaja taotlus rahuldati ning vaidlusalune haldusakt ei piira kolmandate isikute õigusi, siis ei tulnud haldusaktis esitada ka vastavaid põhjendusi. Samuti ei olnud võimalik haldusaktis esitada kaalutlusi, miks on lubatud vastuolus Muhu valla üldplaneeringuga maa sihtotsrabe muutmine, kuivõrd otsus on tehtud kooskõlas üldplaneeringuga. Seejuures peab kohus vajalikuks kaebuse esitajale selgitada, et kohtupraktika kohaselt üldplaneering ei määra iseenesest veel ära katastriüksuse sihtotstarvet, vaid annab sisulise aluse selle määramiseks. Üldplaneering annab kõigest vastavad põhimõtted, millest tuleb edaspidi lähtuda. Maa 8 sihtotstarve määratakse lähtudes katastriüksuse kasutamise otstarbest MaaKatS sätestatud korras. Samas isegi juhul, kui asuda seisukohale, et haldusaktis oleks tulnud esitada põhjalikumad kaalutlused, millise seisukohaga kohus antud juhul ei nõustu, ei tooks see käesoleval juhul kaasa vaidlusaluse haldusakti tühistamist. Nimelt on Riigikohus oma 15.10.2009 otsuses nr 33-1-57-09 märkinud, et „Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt motiveerimispuudused ei ole alati haldusakti tühistamise aluseks, HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamise ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.“ Riigikohtu otsuses haldusasjas nr 3-3-1-42-03 p 38 märgitakse, et „Menetlus- ja vorminõuete rikkumine võib tulenevalt HMS §-st 58 jääda tahaplaanile, kui kohus veendub, et haldusakti andmisel ei olnud asutusel võimalik teistsugust otsust teha.“ Kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist just eelpool nimetatud olukorraga ning vastustajal puudus alus maa sihtotstarbe muutmisest keeldumiseks. 10.6. Lisaks leiab kohus, et vaidlustatud korraldus ei puuduta otseselt kaebaja õigusi ning kaebusest nähtuvalt on kaebaja tegelikuks eesmärgiks Metsa kinnistule tuulegeneraatori püstitamiseks algatatud detailplaneeringu kehtestamine. Kaebaja on korralduse vaidlustanud juhuks, kui kohalik omavalitsus peaks leidma, et Kase kinnistu sihtotstarbe muutmine peaks osutuma takistuseks Metsa kinnistu detailplaneeringu kehtestamisel. Käesoleval juhul on kohtule esitatud andmete kohaselt Muhu Vallavolikogu 28.08.215 otsusega nr 87 jäetud Võiküla Metsa maaüksuse detailplaneering kehtestamata (vt tl 130-139, I kd). Seejuures ei ole seda tehtud põhjendusel, et Kase kinnistu sihtotstarbeks on elamumaa. Kaebuse esitaja on nimetatud otsuse vaidlustanud kohtus (haldusasi nr 3-15-2450). Kohus leiab, et kaebuse esitajal tuleb oma õigusi kaitsta vastavas menetluses. Samas selgitab kohus, et detailplaneeringute kehtestamine oli PlanS v.r § 24 lg 3 ja on kehtiva PlanS § 139 lg 1 kohaselt kohalike omavalitsuste ainupädevuses. Nimetatud sätetest ei tulene kohaliku omavalitsuse kohustus eelnevad menetluse etapid läbinud detailplaneering kindlasti kehtestada. Riigikohtu halduskolleegium on 20.12.2001 otsuses nr 3-3-1-15-01 leidnud, et planeeringu koostamine, planeerimismenetluse kulude kandmine ja planeeringu lähteülesande kinnitamine ei tekita kaitstavat usaldust, et planeering algatatud kujul ka kehtestatakse. See oleks vastuolus planeerimisdiskretsiooni olemusega ja planeerimismenetlusse avalikkuse kaasamise põhimõttega. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud 06.11.2002 otsuses nr 3-3-162-02, et isik ei saa õiguspärase ootuse põhimõttele tuginedes eeldada, et varasemad etapid läbinud detailplaneering ka igal juhul kehtestatakse, kuid ta on õigustatud nõudma oma subjektiivsete avalike õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani poolt. Seega ei saa detailplaneeringu algatamisest tuleneda kaebajale õiguspärast ootust, et detailplaneering algatatud kujul kindlasti ka kehtestatakse ja tal on võimalik soovitut realiseerida. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on Metsa kinnistu kaebajale vaid üks alternatiivne võimalus tuulegeneraatori (2,3 MW) püstitamiseks pärast võimaluse kaotust teha seda Toomi kinnistul. Kaebajale pole kunagi antud garantiid, et vastav detailplaneering kehtestatakse ja generaatorile ehitusluba antakse. Puudub ka igasugune alus eelistada Metsa kinnistut alles osta kavatseva OÜ Estwind Energy soovi ehitada tuulegeneraator Kase kinnistu omaniku soovile rajada elamu ja sinna elama asuda. 10.7. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vaidlustatud Muhu Vallavalitsuse 24.08.2009 korraldus nr 288 „Võiküla küla Kase maaüksuse sihtotstarbe muutmine“ vastab seaduses sätestatud nõuetele 9 piisaval määral, haldusakti aluseks oleva kolmanda isiku taotluse menetlemisel ei ole rikutud kaebaja menetluslikke õigusi ning selles ei ole diskretsioonivigu, mis tingiksid vaidlustatud haldusakti tühistamise. Samuti ei riku vaidlustatud haldusakt kaebuse esitaja õigusi. 11. Menetluskulud

§ 108

lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 108

lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Käesolevas asjas tehti otsus kaebuse esitaja kahjuks. Ei kolmas isik ega vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2017 kohtuotsuse RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.05.2016 otsus haldusasjas nr 3-10-3345 muutmata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Riigikohtu 22 mai 2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON Jätta Estwind Energy OÜ kassatsioonkaebus halduskohtumenetluse seadustiku (

) §219 lg 6 alusel menetlusse võtmata. Tasutud kautsjon arvata

§ 107lg 4 alusel riigituludesse.

10