) § 1 lg 2 järgi kohaldatakse kõnealust seadust muu hulgas alaealise suhtes, kes on: 1) nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo; 2) nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastava õigusvastase teo.
lg 2 kohaselt on alaealiste komisjonil õigus taotleda kohtult alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist, kui alaealine on toime pannud sama seaduse paragrahv 1 lõikes 2 sätestatud teo, mille eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ja kui kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides.
lg-st 3 tulenevalt võib alaealiste komisjon taotleda kohtult luba 12 aasta vanuse või vanema alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks. MT on 13-aastane, kes on korduvalt pannud toime õigusrikkumisi, millel on nii väärteo kui ka kuriteo tunnused vastavalt KarS § 121 lg 1, lg 2 p 2, § 200 lg 2 p 7; NPALS § 151 lg 1 ja AS § 71. Kuna MT ei olnud süütegude toimepanemiste ajal süüvõimeline, on menetlused lõpetatud ning materjalid saadeti alaealiste komisjonile. MT on jätkuvalt koolikohustuslik isik, kuid kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei täida MT koolikohustust. Käesoleva õppeaasta kolmandal veerandil puudus ta 122 tunnist ning neljanda õppeveerandi jooksul ei ole ta üldse koolis käinud. MTt on suunatud erinevate spetsialistide vastuvõtule ja üldkasulikule tööle, kuid need meetmed ei ole olukorda parandanud. Ta on jätkanud süüteo tunnustele vastavate tegude sooritamist, samuti koolikohustuse rikkumist. Ka alaealise ema ega ka eestkostja ei ole suutnud mõjutada teda loobuma uute õigusrikkumiste toimepanemisest ning suunama teda koolikohustuse korrektsele täitmisele. Ema ja eestkostja märkustele reageerib ta solvangute või füüsilise vägivallaga ning seda hoolimata asjaolust, et ta samas mõistab, et füüsilise vägivalla kasutamine teise inimese suhtes ei ole lubatav. 3 1-17-4261 Eelnevast lähtuvalt on ilmne, et seni proovitud mõjutusvahendid ei ole lapse käitumist mõjutanud ning ta jätkab rikkumiste toimepanemist. Seega on kohus seisukohal, et kuna alaealist ei ole võimalik muul moel mõjutada ja kohtule esitatud andmetest nähtuvalt ei saa sellega hakkama ka lapse eestkostja, tuleb MT suhtes kohaldada kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist. Viimane aitab ühtlasi takistada MT ligipääsu alkoholile ja narkootilistele ainetele. Vastavate ainete tarvitamisega seonduvate õigusrikkumiste paljusus näitab, et need ained on senise elukorralduse puhul olnud lapsele hõlpsasti kättesaadavad ning on alust arvata, et MT kasutab vastavat olukorda ära ning jätkab sõltuvusainete tarvitamist. Kohus leiab, et MT suunamine eritingimusi vajavate õpilaste kooli on põhjendatud lapse õigusvastase käitumisega ning vajalik temale endale kasvatusliku järelevalve huvides (sh alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisest hoidumiseks) ning hariduse omandamiseks.
lg 4 kohaselt võib alaealise paigutada kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli kuni kaheks aastaks. Tähtaja määramisel arvestatakse õppeaasta lõpuga. Eeltoodust tulenevalt annab kohus loa alaealise MT paigutamiseks Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskusesse ( Tapa Erikool) kaheks aastaks, so kuni 2017/2018 õppeaasta lõpuni. Määruse tegemisel juhindus kohus
§-dest 1, 6, 13 ja KrMS §-dest 404, 406; 407, 383, 384, 386 ja 387. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.