← Eesti

1-17-2962/11

1-17-2962 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai
  2. a., Tallinn Kohtuasja number 1-17-2962 Kohtunik Apelleeritud kohtuotsus Meelika Aava Harju Maakohtu
  3. aprilli
  4. a otsus Gek Tovstonogi (Tovstonog, ik. 38712275219) süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Gek Tovstonog, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Gek Tovstonogi apellatsioon Harju Maakohtu
  5. aprilli
  6. a kohtuotsusega temalt välja mõistetud menetluskulude peale läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. märtsil 2017 sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Žanna Morozova, süüdistatav Gek Tovstonog ja tema kaitsja Jugans Grossmann käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe Gek Tovstonogi süüdi tunnistamise kohta KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning karistuse suuruses.
  8. Samuti lepiti kokkuleppes kokku Gek Tovstonogi süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulude suuruses, milleks oli sundraha 705 eurot ja kaitsjatasu 96 eurot ning menetluskulude hüvitamise kohustuses igakuisete maksetena 12 kuu jooksul.
  9. Harju Maakohus mõistiski
  10. aprilli
  11. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses Gek Tovstonog süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja karistas 3-kuulise vangistusega. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 päev, ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o
  12. märts 2017 Kohus mõistis süüdistatavalt Gek Tovtonogovilt välja KrMS § 173, § 175 ja § 179 alusel menetluskuluna riigituludesse sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 705 eurot ja määratud kaitsja tasu 96 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
  13. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Gek Tovstonog, kes vaidlustab kohtuotsuse temalt välja mõistetud menetluskulude suuruse osas. Apellant leiab, et menetluskulu summas 801 eurot on liiga suur ning palub seda vähendada mõistliku suuruseni. Apellant palub arvestada, et kokkuleppe sõlmimisel teavitati teda 500 eurose sundraha suurusest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  14. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sõlmitud kokkuleppega, maakohtu otsusega ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Alates
  15. märtsist 2015 jõustunud KrMS redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 võrreldes varasemaga täiendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16 selgitanud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  16. aprilli
  17. a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks.
  18. märtsil 2017 prokurör Žanna Morozova, süüdistatava Gek Tovstonogi ja tema kaitsja Jugans Grossmanni vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse muuhulgas sõnaselgelt (tl 93), et II astme kuriteo puhul on sundraha 1,5 kuupalga alammäär, mis on
  19. aastal 705 eurot ning see summa kuulub Gek Tovstonogi poolt koos 96 eurose kaitsjatasuga hüvitamisele. Samuti on kokkuleppes märgitud, et süüdistatav taotleb ja nõustub tasuma sundraha ja menetluskulud summas 801 eurot ositi 12 kuu jooksul.
  20. aprilli 2017 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et Gek Tovstonog on kohtuistungil kohtuliku arutamise ajal avaldanud, et talle on kokkuleppe ja süüdistuse sisu arusaadav, ta jääb kokkuleppe juurde ning kokkuleppe sõlmimisel on väljendanud oma tõelist tahet.
  21. Apelleeritud kohtuotsusega ongi Gek Tovstonog kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud menetluskulud vastavalt kokkuleppes märgitule. 2

(3)Vastavalt kokkuleppes märgitule on kohus väljamõistetud menetluskulud võimaldanud tasuda 12 kuu jooksul osamaksetena igakuiselt vähemalt 66,75 eurot. Apellatsioonis on Gek Tovstonog vaidlustanud temalt väljamõistetud sundraha suuruse. Seega soovib ta menetluskulude vähendamist, s.o menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist. Nagu juba eelpool sedastatud Riigikohtu lahendi (3-1-1-7-16) seisukohast järeldub, on menetluskulude vähendamine või osaliselt menetluskulude riigi kanda jätmine kokkuleppe esemesse kuuluv küsimus ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada. Süüdistatav on kokkulepet sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud menetluskulude tasumisega ning ei ole tõstatanud küsimust maksejõuetusest ega ole esitanud muid põhjendusi menetluskulude tasumise võimetusest. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungil kohtuliku arutamise järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
  1. novembri
  2. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-
  3. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.
  4. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava Gek Tolstonogi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.